Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19. augustil 2014 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-13-17652
Kohtuasi
XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennoki hagi XXXvastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Hagihind
295 892,28 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
(pankrotis, pankrotihaldur Oliver Ennok
registrikood
XXX)
Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja adv. Eerik Entsik Kohtuistungi toimumise aeg
26. mai 2014.a
Resolutsioon
XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennoki hagi XXX vastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta menetlusosaliste hagimenetluse kulud ja Eesti Vabariigile riigi mitteosalemisest tekkinud menetluskulud XXXOÜ (pankrotis) kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud XXXOÜ (kuni 12.01.2009.a ärinimega XXXOÜ) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 08.05.2012.a määrusega (tsiviilasi 2-12-2534). Hageja on XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur. Kostja XXX oli XXXOÜ (pankrotis) juhatuse liige 27.05.2002.a kuni 21.06.2011.a.
22.12.2010.a sõlmisid XXXOÜ (pankrotis) ja XXXOÜ jagunemislepingu, mille p 5 kohaselt XXXOÜ (pankrotis) jaguneva ühinguna andis olulise osa oma varast üle XXXOÜ-le. Jagunemise tulemusena kahjustus XXXOÜ (pankrotis) kui jaguneva ühingu varaline seis, kuivõrd ühing loovutas rahaliselt hinnatavad väärtused, saamata vastu mis tahes hüvesid. Kostja on jagunemislepingu sõlmimisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud XXXOÜ (pankrotis) kahju. Jagunemislepingu p 5 kohaselt andis XXXOÜ (pankrotis) jaguneva ühinguna XXXOÜ-le üle järgmise vara: osaline nõue 700 000 krooni/ 44 738 eurot XXXOÜ vastu, mis tuleneb XXXOÜ (pankrotis) ja XXXOÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 2-2010, jaotamata kasum 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot, elektrienergia müügi tegevusluba nr XXX (otsus nr. XXX, väljastatud 10.05.2005.a, nr. 3-3-/51, Energiaturu Inspektsiooni poolt, praeguse nimega Konkurentsiamet), jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusluba nr XXX (otsus nr. XXX, väljastatud 10.05.2005.a nr. 3-3/50, Energiaturu Inspektsiooni poolt, praeguse nimega Konkurentsiamet). Samuti läksid XXXOÜ-le üle kõik eelnimetatud varade suhtes sõlmitud lepingud, s.h lepingud, mis sõlmiti jagunemislepingu sõlmimisest kuni jagunemise kandmiseni XXXOÜ (pankrotis) asukoha äriregistrisse ning kõik nimetatud varaga seotud õigused ja kohustused. Jagunemislepingu p 5.3 järgi kohustus XXXOÜ (pankrotis) alates jagunemise kandmisest XXXOÜ (pankrotis) asukoha äriregistrisse XXXOÜ-le üle andma kõik üle antava vara rajamist, omandamist, haldamist ja kasutamist puudutavad dokumendid, s.h kõik üleandmise päeva seisuga sõlmitud võrguga liitumislepingud ja tarbijatega sõlmitud energia müügilepingud ning lepingu punktis 5.1.3 ja 5.1.4. nimetatud tegevuslubade alusel õiguste teostamiseks vajalikud seadmed ja tehnilised vahendid, s.h kondensaatorid, maakaablid, kolm trafot võimsusega 630 kvA, jne. Eeltoodust tulenevalt andis XXXOÜ (pankrotis) jagunemise tulemusena XXXOÜ-le üle võrguettevõtte. Jaguneva ühingu kohustused, v.a. XXXOÜ-le jagunemislepinguga üle antava varaga kaasnevad kohustused ja üle antavatest lepingutest tulenevad kohustused, jäid XXXOÜ-le (pankrotis). Jagunemislepingu p 5.3 järgi hindasid osalejad lepingu p-des 5.1.3. ja 5.1.4. nimetatud tegevuslubade väärtuseks 1 448 353 krooni ehk 92 567 eurot. Seejuures ei hõlma see jagunemislepingu kohaselt lepingu p 5.3 järgset vara (s.o võrguseadmete väärtust). Jagunemisega XXXOÜ (pankrotis) poolt XXXOÜ-le üle antud vara kogusummaks oli seega vähemalt 274 610 eurot (44 738 eurot + 137 305 eurot + 92 567 eurot). Eeltoodust tulenevalt kaotas XXXOÜ (pankrotis) jagunemise tulemusena vähemalt 274 610 euro ulatuses vara, jagunemisest mis tahes vara ega kasu XXXOÜ (pankrotis) ei saanud. Seega oli jagunemine XXXOÜ (pankrotis) huve kahjustav. Hageja nõuab juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumisega XXXOÜ (pankrotis) tekitatud kahju hüvitamist. Juhatuse liikme kohustuste rikkumine põhineb avalduse p-des 7 ja 9-19 märgitud asjaoludel, s.o XXXOÜ (pankrotis) huve kahjustanud jagunemislepingu sõlmimisel. Nii loovutas XXXOÜ (pankrotis) jagunemise tulemusena XXXOÜ-le vara, saamata vastu mis tahes varaliselt hinnatavaid väärtusi. Samuti ei vabanenud XXXOÜ (pankrotis) loovutuse tulemusena üle antud esemete väärtuse ulatuses kohustustest kolmandate isikute ees. Kohustuse rikkumine seisneb XXXOÜ (pankrotis) jaoks kahjuliku tehingu tegemises, kostja ei ole tegutsenud XXXOÜ (pankrotis) jaoks parimat kasu andval viisil, sõlmides majanduslikult ebamõistliku tehingu. Ühtlasi on sellega rikutud kahju ärahoidmise kohustust. Kostja, kes oli teadlik jagunemise kahjulikkusest XXXOÜ-le (pankrotis), ei näidanud üles hoolsust, mida objektiivselt võttes mõistlik inimene taolises ametis sarnastes tingimustes oleks ilmutanud. Kostja rikkus ühtlasi lojaalsuskohustust olles jagunemislepingu sõlmimise hetkel XXXOÜ (kustutatud), mis oli XXXOÜ ainuosanik, juhatuse liige. XXXOÜ (kustutatud) ainuosanikuks aga oli XXX.
Jagunemislepingu sõlmimisega on kostja selgelt eelistanud XXXOÜ huve XXXOÜ (pankrotis) huvidele. Kostja poolt jagunemislepingu sõlmimine tõi kaasa olukorra, kus XXXOÜ (pankrotis) varad vähenesid vähemalt 274 610 eurot. Seega on kahjuliku tehinguga seotud varaline bilanss ehk kahju (miinus) vähemalt 274 610 eurot. XXXOÜ-le (pankrotis) kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja poolt kohustuste rikkumisega, jagunemislepingu sõlmimiseta ei oleks XXXOÜ-le (pankrotis) kahju tekkinud. Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja oli ettenähtav, kostja tegutses tahtlikult Hageja nõuab lisaks põhinõudele viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates jagunemislepingu sõlmimisest 22.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole väidetava kahju hüvitamise nõude olemasolu tõendatud ei faktiliste ega õiguslike asjaoludega. Tegelikult ei ole XXXOÜ-le (pankrotis) kahju tekitatud sellega, et ta jagunemislepingu alusel loovutas XXXOÜ-le nõude XXXOÜ vastu summas 700 000 krooni/ 44 738 eurot. Vaidlusalune summa on XXXOÜ poolt ekslikult tagastatud 07.veebruaril 2011.a ning 08.veebruaril 2011.a XXXOÜ (pankrotis) arvelduskontole, mitte XXXOÜ-le. Seoses teostatud ekslike ülekannetega on XXXOÜ esitanud nõudeavalduse XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Jagunemislepingu järgselt XXXOÜ (pankrotis) varade maht reaalselt ei vähenenud. XXXOÜ (pankrotis) kahjuks saab olla üksnes XXXOÜ (pankrotis) varade tegelik faktiline vähenemine. Kuivõrd käesolevalt hetkel on XXXOÜ (pankrotis) reaalselt XXXOÜ-lt tagasi saanud võlgnevuse 700 000 krooni/ 44 738 eurot, siis ei ole XXXOÜ-le (pankrotis) varalist kahju põhjustatud. Vaatamata jagunemislepingu punktile 5.1.2, mille kohaselt pidi XXXOÜ (pankrotis) üle andma XXXOÜ-le jaotamata kasumi 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot, ei ole XXXOÜ (pankrotis) tegelikult vaidlusalust jaotamata kasumi summat käesoleva hetkeni osaliselt ega tervikuna XXXOÜ-le üle kandnud. Seega ei ole XXXOÜ (pankrotis) varade maht vähenenud. Hageja ei ole tõendatud asjaolu, et elektrienergia müügi tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa tegelikuks harilikuks väärtuseks on 1 448 353 krooni /92 567 eurot. Nimetatud asjaolu tõendamine on hageja ülesandeks. Kostja märgib, et tegelikult ei omanud 22. detsembri 2010. a jagunemislepingu sõlmimise hetke seisuga XXXOÜ (pankrotis) jaoks elektrienergia müügi tegevusluba nr XXX ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusluba nr XXX mitte mingisugust varalist väärtust. Kogu vastav äri (so võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri) oli XXXOÜ-le (pankrotis) kahjumlik ning võrguteenuse osutamise, elektrienergia müümise äri ja varade väärtuseks oli 0 krooni/ 0 eurot. Äriseadustikus tulenevalt vastutab XXXOÜ solidaarselt XXXOÜ-ga (pankrotis) nende XXXOÜ (pankrotis) kohustuste eest, mis on tekkinud enne XXXOÜ (pankrotis) jagunemise kandmist XXXOÜ (pankrotis) kui jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Käesoleva hetke seisuga on XXXOÜ enda kanda võtnud ja tasunud alljärgnevad XXXOÜ (pankrotis) kohustused: XXXOÜ (pankrotis) kohustused XXX OÜ ees summas 48 030,39 eurot, XXXOÜ (pankrotis) kohustused XXXAS ees summas 12 160,23 eurot, kohustused AS XXX ees
summas 8 244,40 eurot, kohustused OÜ XXXees summas 31 955 eurot. Kokku on XXXOÜ tasunud või võtnud kohustuse tasuda kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks 100 390,02 eurot. Lisaks eelnevale on XXXOÜ vastu kolmandate isikute poolt esitatud hagisid XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja muude XXXOÜ (pankrotis) kohustuste XXXOÜ-lt väljamõistmisega seoses kokku summas 1 104 841,80 eurot. Arvestades XXXOÜ poolt vabatahtlikult kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks tasutud summasid on XXXOÜ võimalike jagunemislepinguga kaasnevate lisakohustuste suuruseks 1 205 231,82 eurot. Seega, kui arvestada XXXOÜ-le jagunemislepingu sõlmimisega üle läinud XXXOÜ (pankrotis) kohustuste suurust, siis ei ole jagunemislepinguga XXXOÜ-le (pankrotis) mingisugust varalist kahju tekitatud. Asjaolu, et jagunemislepingu tulemusena on XXXOÜ tasunud või on kohustatud tasuma kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste katteks 1 205 231,82 eurot, kinnitab, et tegelikult oli jagunemislepingu osas tegemist XXXOÜ-le (pankrotis) ja tema võlausaldajatele kasuliku lepinguga. Hageja ei ole esitanud XXXOÜ vastu kohtusse tagasivõitmise hagi. Et jagunemislepinguga ei ole tegelikult XXXOÜ-le (pankrotis) varalist kahju tekitatud, siis puudub seaduses sätestatud õiguslik alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja vastu ning esitatud hagi tuleb rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 22.detsembril 2010.a sõlmisid XXXOÜ (pankrotis), keda esindas juhatuse liikmena kostja ja XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ) osaühingu jagunemislepingu, mille p 5 kohaselt annab XXXOÜ (pankrotis) jaguneva ühinguna üle XXXOÜ-le nõude XXXOÜ vastu summas 700 000 krooni/ 44 738 eurot, jaotamata kasumi summas 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot; elektrienergia müügi tegevusloa nr XXX (väljastatud Energiaturu Inspektsiooni poolt 10. mail 2005. a otsusega nr XXX) ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa nr XXX (väljastatud Energiaturu Inspektsiooni poolt 10. mail 2005.a otsusega nr XXX) koguväärtuses 1 448 353 krooni/ 92 567 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas jagunemislepingu sõlmimisega XXXOÜ-le (pankrotis) kahju summas 274 610 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 tuleneb, et varaline kahju on otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 tuleneb, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud asjaolu, et jagunemislepingu sõlmimise tõttu oleks XXXOÜ (pankrotis) vara tegelikult vähenenud 274 610 euro võrra.
XXXOÜ 24. mai 2012. a nõudeavaldusega, 07.veebruari 2011.a ja OÜ 08.veebruari 2011.a maksekorraldustega ning XXXOÜ (pankrotis) 03. oktoobri 2012. a nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga on tõendatud kostja vastuväited, et XXXOÜ poolt on 700 000 krooni/ 44 738 eurot ekslike ülekannetega tagastatud XXXOÜ-le (pankrotis), mitte üle kantud XXXOÜ-le. Järelikult jagunemislepingu järgselt XXXOÜ (pankrotis) varade maht reaalselt ei vähenenud ning jagunemislepingu punktis 5.1.1. sätestatuga ei ole kostja XXXOÜ-le (pankrotis) reaalselt kahju tekitatud. Hageja ei ole pangaülekannete, maksekorralduste vms. tõenditega tõendanud hagiavalduses esile toodud väidet, et XXXOÜ (pankrotis) oleks vastavalt jagunemislepingu punktile 5.1.2 XXXOÜle üle andnud jaotamata kasumi summas 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot. Kostja vastuväiteid, et XXXOÜ (pankrotis) ei ole jaotamislepingus viidatud jaotamata kasumit 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot XXXOÜ-le üle kandnud kuni käesoleva ajani, tõendab kostja poolt kohtule esitatud XXXOÜ 31. oktoobri 2013.a kiri. Kirjast nähtub veel see, et ajaperioodil 22. detsember 2010. a kuni 31. oktoober 2013. a ei ole XXXOÜ (pankrotis) teinud XXXOÜ-le 22.detsembril 2010.a sõlmitud jagunemislepingu alusel ühtegi makset. Seega on asjas tõendatud, et vaatamata jagunemislepingu punktis 5.1.2 märgitule, ei ole XXXOÜ (pankrotis) reaalselt üle kandnud XXXOÜ-le jaotamata kasumit summas 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot. Järelikult ei ole XXXOÜ (pankrotis) varade maht vähenenud ega kostja XXXOÜ-le (pankrotis) jagunemislepinguga varalist kahju tekitanud. Hageja on hagiavalduses väitnud veel, et kostja tekitas XXXOÜ-le (pankrotis) kahju seoses sellega, et jagunemislepinguga andis XXXOÜ (pankrotis) XXXOÜ-le üle elektrienergia müügi tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa, mille koguväärtuseks on 1 448 353 krooni/ 92 567 eurot. Samas ei ole hageja tõendanud, et elektrienergia müügi tegevusloa nr XXX, jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa nr XXX ning nende tegevuslubade alusel õiguste teostamiseks lepingu punktis 5.3 nimetatud vajalike seadmete ja tehniliste vahendite, s.h kondensaatorid, maakaablid, kolm trafot võimsusega 630kvA jne. harilikuks väärtuseks (turuhinnaks) on 1 448 353 krooni/ 92 567 eurot. Asjaolu, et jagunemislepingus oli elektrienergia müügi tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa väärtus lepingu osaliste poolt selliseks hinnatud, ei tõenda vara tegelikku väärtust (turuhinda) jagunemislepingu sõlmimise hetkel. Kostja on vastuväidetes asunud seisukohale, et jaotuslepingus nimetatud elektrienergia müügi tegevusloal ja jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloal tegelikult harilik väärtus (turuhind) puudus, kuivõrd need tegevusload ei ole ühe isiku poolt teisele üle antavad (võõrandatavad), vaid alajaama, elektritrassid ja -trafod omandanud isik peab iseseisvalt taotlema Konkurentsiametilt uute tegevuslubade väljastamist. Samuti väitis kostja, et võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri oli XXXOÜ-le (pankrotis) kahjumlik. Sellekohaste vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kohtule 01. detsembril 2009.a XXXOÜ (pankrotis) ja XXX OÜ vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli, mille punkti 1.1 kohaselt olid pooled kokku leppinud alustada läbirääkimisi XXXOÜ-le (pankrotis) kuuluva elektrivõrgu 100%-liseks võõrandamiseks XXX OÜ-le. XXXOÜ (pankrotis) ja XXXOÜ vaheline 23. novembri 2009.a koostööleping koos lisaga tõendavad, et XXXOÜ nõustas XXXOÜ-d (pankrotis) võrguteenuse osutamise äri ja varade müümisel.
XXXOÜ 28. oktoobri 2013.a kinnituskiri tõendab XXXOÜ (pankrotis) ja XXX OÜ vaheliste läbirääkimiste pidamist ja XXX OÜ pakkumise tegemist. Tõendist nähtuvalt lõppesid XXXOÜ (pankrotis) ja XXX OÜ vahelised läbirääkimised osapoolte vahelisel kohtumisel 22.novembril 2010.a, kus XXX OÜ esitas varade ja äri omandamiseks XXXOÜ-le (pankrotis) tingimusliku pakkumise summas 500 000 krooni/ 31 956 eurot ning nõudis XXXOÜ (pankrotis) juhatuse liikmelt sama summa ulatuses juhatuse liikme isiklikku käendust võimalike kolmandate isikute nõuete katteks peale võõrandamislepingu sõlmimist. Eeltoodust saab järeldada, et XXX OÜ tegi XXXOÜ-le (pankrotis) pakkumise anda võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri ning varad üle tasuta. Seega oli XXX OÜ hinnangul võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri ning varade väärtuseks 0 krooni/ 0 eurot. Konkurentsiameti 19.veebruari 2010.a otsustega nr 7.1-5/10-001 ja nr 7.1-5/10-002 on tõendatud, et Konkurentsiamet otsustas jätta kooskõlastamata XXXOÜ (pankrotis) taotletud müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära ja võrgutasud. Konkurentsiameti 19.veebruari 2010.a otsuste kohaselt oli taotletud võrgutasude ja müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamata jätmise põhjuseks eelkõige asjaolu, et XXXOÜ (pankrotis) võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äriga seotud kulud ei olnud eristatud muude tegevusalade tegevuskuludest. Järelikult on eelnevaga tõendatud kostja väide, et jagunemislepinguga võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri üleandmise põhjuseks oli asjaolu, et eraldada XXXOÜ (pankrotis) erinevad tegevusalad ning teha lihtsamaks ülevaate saamine võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äriga seotud kuludest ning, et võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri tegelikuks harilikuks väärtuseks (turuhinnaks) oli 0 krooni/ 0 eurot. Kostja väitel jagunemislepingu alusel XXXOÜ (pankrotis) poolt XXXOÜ-le üle antud alajaamal, elektritrassidel ja –trafodel harilik väärtus (turuhind) puudus, kuna tegemist oli ca 4050 aastat vanade elektripaigaldistega, mis olid nii füüsiliselt kui ka tehniliselt täielikult amortiseerunud. Kohtule esitatud XXXOÜ 31. oktoobri 2013. a hinnangust nähtuvalt on XXXOÜ-le kuuluva alajaama trafo ning kõrge- ja madalpinge jaotusseadmete (so alajaama nr 886 ja elektrijaotusvõrgu tervikvara) väärtuseks hinnatud 3150 eurot. Hageja ei ole tehniliste seadmete kõrgemat turuväärtust tõendanud. Kohtule esitatud XXXOÜ 2012. majandusaasta aruandega on tõendatud, et XXXOÜ teenis kahjumit 2011. aastal -1 642 eurot ning 2012. aastal -37 312 eurot. XXXOÜ 2013. majandusaasta aruandega on tõendatud, et 2013.a majandusaastal oli XXXOÜ poolt teenitud kahjumi suuruseks - 521 041 eurot ja XXX omakapital oli 2013.a lõpus negatiivne summas - 420 134 eurot. XXXOÜ bilansiga seisuga 20. mai 2014.a, on tõendatud, et perioodil 01. jaanuar 2014.a kuni 20. mai 2014.a oli XXXOÜ teenitud kahjumi suuruseks -44 939,26 eurot ja XXX omakapital oli negatiivne summas - 420 134 eurot. XXXOÜ poolt 21. mail 2014.a Harju Maakohtule esitatud võlgniku pankrotiavaldusega on tõendatud, et XXXOÜ palus kohtul kuulutada välja XXXOÜ pankrot. Pankrotiavalduse kohaselt oli peamiseks maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et seaduse kohaselt vastutas XXXOÜ solidaarselt XXXOÜ-ga nende XXXOÜ kohustuste eest, mis olid tekkinud enne XXXOÜ jagunemise kandmist XXXOÜ kui jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Pankrotiavaldusest nähtuvalt tasus XXXOÜ või kohustus tasuma kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks kokku 600 390,02 eurot.
Lisaks eelnevatele kohustustele on XXXOÜ pankrotiavalduses välja toodud, et pankrotivõlgniku vastu on kolmandate isikute poolt esitatud hagisid XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja muude XXXOÜ (pankrotis) kohustuste XXXOÜ-lt väljamõistmisega seoses kokku 159 881,80 eurot. Seega oli XXXOÜ poolt jagunemislepinguga kaasnevate lisakohustuste suuruseks kokku 11 895 669,06 krooni/ 760 271,82 eurot/. Eeltooduga loeb kohus põhjendatuks ja tõendatuks ka kostja vastuväited, et 22. detsembri 2010.a XXXOÜ (pankrotis) jagunemislepingu alusel XXXOÜ poolt omandatud vara tootis pidevalt kahjumit, et tegemist ei olnud kasumliku äriga, et jagunemislepingu sõlmimine oli põhjendatud ja vajalik, mistõttu ei rikkunud juhatuse liige jagunemislepingu sõlmimisega seadusest tulenevaid kohustusi ega juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hageja ei ole eelpoolnimetatud kostja väiteid ja esitatud tõendeid ümber lükanud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.oktoobri 2013.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-100-13 on selgitatud, et „varalise kahju suuruse arvutamiseks kasutatakse tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 diferentsihüpoteesi. Kahjuhüvitisest tuleb kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 5 maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, kui see ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga“. Järelikult tuleb jagunemislepingu mõju hindamisel arvestada lisaks üle läinud vara väärtusele ka jagunemislepinguga üle läinud kohustuste suurust. Arvesse tuleb võtta ka ÄS § 447 lg 1 regulatsiooni, mille kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Sellest tulenevalt avaldab jagunemislepingu esemeks oleva vara väärtusele (turuhinnale) mõju asjaolu, et seaduse kohaselt vastutab XXXOÜ solidaarselt XXXOÜ-ga (pankrotis) nende XXXOÜ (pankrotis) kohustuste eest, mis on tekkinud enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. 22.veebruari 2010.a laenulepingu ja 24.mai 2011.a nõude loovutamise lepingu ning nende lepingute lisadega, 24.mai 2011.a pandilepingu ja võlatunnistusega, XXXOÜ 01.novembri 2013.a tõendiga, väljavõttega XXXOÜ Swedbank arvelduskontost, 06.juuni 2011.a kohustuste üle võtmise kokkuleppega, XXXOÜ 24.mai 2012.a nõudeavaldusega, XXXOÜ 01.novembri 2013.a tõendiga, väljavõttega XXXOÜ Swedbank arvelduskontost, 26.augustil 2011.a väljastatud garantiikirjaga, väljavõttega XXXOÜ Swedbank arvelduskontost, 10. aprillil 2012.a lepinguga nõude vähendamise ja tasutingimuste kohta, Tallinna Ringkonnakohtu 01.juuni 2011.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-58258, Riigikohtu 04.jaanuari 2012.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 3-2-1-129-11, väljavõttega XXXOÜ Swedbank arvelduskontost ja XXX16.aprilli 2012.a maksekorraldusega on tõendatud, et pärast XXXOÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamist on XXXOÜ võtnud enda kanda ja tasunud XXXOÜ (pankrotis) kohustused XXX OÜ ees summas 48 030,39 eurot, XXXOÜ (pankrotis) kohustused XXXAS ees summas 12 160,23 eurot, XXXOÜ (pankrotis) kohustused AS XXX ees summas 8 244,40 eurot, XXXOÜ (pankrotis) kohustused Osaühingu XXX ees summas 31 955 eurot ja XXXOÜ (pankrotis) kohustused Bengal OÜ ees summas 500 000 eurot. Kokku on XXXOÜ tasunud või võtnud kohustuse tasuda kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks 600 390,02 eurot. XXXOÜ 26.juuni 2013.a hagiavaldusega, XXX AS 26.septembri 2013.a hagiavaldusega ja Bengal OÜ 18.oktoobri 2013.a hagiavaldusega on tõendatud, et kolmandad isikud on esitanud
XXXOÜ vastu hagid, millega XXXOÜ-lt palutakse välja mõista XXXOÜ (pankrotis) kandmata kohustuste eest XXXOÜ-le kokku 134 313,36 eurot ja XXX AS-ile kokku 25 568,44 eurot, seega kokku on XXXOÜ vastu kolmandate isikute poolt esitatud hagisid XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja muude XXXOÜ (pankrotis) kohustuste XXXOÜ-lt väljamõistmisega summas 159 881,80 eurot. Eeltooduga on tõendatud, et XXXOÜ (pankrotis) jagunemislepinguga kaasnevate ja XXXOÜ-le üle läinud lisakohustuste suuruseks on 760 271,82 eurot. Järelikult ületasid jagunemislepingu alusel üle läinud kohustused üle läinud varade, sealhulgas alajaama ja elektrijaotusvõrgu tervikvara, väärtust. Seega ei ole kostja jagunemislepinguga XXXOÜ-le (pankrotis) varalist kahju tekitanud ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 13.mai 2013.a kohtumäärusega määrati hagejale tsiviilasjas 2-13-17652 menetlusabi menetluskulude kandmiseks ja vabastati ta hagi esitamisel riigilõivu 1500 euro tasumisest. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata. Nimetatud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tuleb jätta TsMS § 190 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.