Marek Vaasa hagi Marko Soku vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
7332,48 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marek Vaasa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Marek Vaasa (isikukood XXXXXX), esindaja Mihkel Nukka
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): Marko Sokk (isikukood XXXXXX), esindaja Jürgen Kirsis
1.Muuta Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsuse põhjendusi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Marek Vaasa kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Marek Vaasa (hageja) esitas 27. jaanuaril 2014 hagi Marko Soku (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja ühekordse hüvitisena 1985,88 eurot ja alates 15.01.2014 igakuiste maksetena 15. kuupäevaks 152,76 eurot kuni 15.11.2016 vastavalt tsiviilasjas nr 2-12-31485 kinnitatud kompromissi p-s 1.1 toodud maksegraafikule. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja nõude aluseks ÄS § 187 lg-d 2 ja 4, VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 7. Kostja õigusvastase tegevuse tulemusel ei ole Marmek Trade OÜ-l rahalisi vahendeid, et täita oma kohustused Swedbank Liising AS-i ees. Kohustused on tagatud hageja isikliku käendusega. Marmek Trade OÜ oli KMS § 27 lg 2 p 1 järgi kohustatud esitama käibedeklaratsiooni. Kuna kostja oli Marmek Trade OÜ ainus juhatuse liige ja raamatupidamise eest vastutav isik, siis vastutab nimetatud kohustuse täitmise eest kostja, kelle kaudu äriühing tegutses. Kostja ei deklareerinud ekskavaatori müüki, vaid võttis selle eest tasu sularahas, mida ta äriühingule üle ei andnud. Kui kostja oleks täitnud oma seadusest tulenevat kohustust tagada Marmek Trade OÜ käibe deklareerimine, oleks äriühingul olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et hagejale kahju tekitamist ära hoida. Kostja ei olnud Marmek Trade OÜ suhtes lojaalne ega täitnud juhitava äriühingu ees nõutavat hoolsuskohustust. Kostja võõrandas ekskavaatori alla selle turuhinna. Marmek Trade OÜ oli maksejõuetu hiljemalt aprillist 2009, kui ta jättis Swedbank Liising AS-ile arved tasumata. Maksejõuetus pidi olema ilmne hiljemalt 2010. aastaks, kui äriühing ei olnud tasunud võlgnevusi 10 kuu vältel. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine põhjustas olukorra, kus hagejal ja võimalikel teistel võlausaldajatel puudus informatsioon äriühingu maksejõuetusest ning soovimatusest jätkata äriühingu juhtumisega kasumi teenimist. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on toonud kaasa olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik esitada nõuet äriühingu vastu käenduslepingu alusel Marmek Trade OÜ kohustuste täitmiseks tasutud summade tagasinõudmiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmiti liisingleping maasturi liisimiseks, mida soovis liisida hageja, kes oli ka maasturi ainukasutajaks. Kui hageja 07.02.2008 Marmek Trade OÜ-st lahkus, ei saanud ta maasturit teisele äriühingule ümber vormistada ning leppis kostjaga kokku, et maastur jääb tema valdusesse ning ta tasub ka igakuised liisingumaksed. Hageja liisingumakseid ei tasunud. Kahju tekkis hageja enda tegevuse tõttu ning faktiliselt kahjustas hoopis hageja Marmek Trade OÜ majandustegevust. Juhul, kui kostja oleks teinud ebaseaduslikke ja võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, ei oleks olnud võimalik Marmek Trade kustutamine äriregistrist. Kostjat ei kaasatud tsiviilasja nr 2-12-31485 menetlusse. Samuti taotles kostja aegumise kohaldamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 23. oktoobri 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on tõendatud, et kostja ei ole õigeaegselt käibedeklaratsioone esitanud ning et esitamata on 2010. aasta käibedeklaratsioon. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et ekskavaatori müügist saadud raha ta ei deklareerinud. Kostja küll väitis, et ta maksis saadud raha erinevate kohustuste täitmise katteks, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Maakohus leidis, et käibedeklaratsioonide esitamata jätmine või nendes ebaõigete andmete esitamine ei tõenda põhjuslikku seost hagejale kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. Käibedeklaratsioonide esitamata jätmine omab tähendust äriühingu ja juhatuse liikme sisesuhtes, kuid ei oma tähendust võlausaldaja ja juhatuse liikme vahelises suhtes. Käibedeklaratsiooni esitamata jätmine ei saa kaasa tuua kahjulikke tagajärgi äriühingu võlausaldajale, st hagejale, kuna see säte ei ole kehtestatud äriühingu võlausaldajate kaitseks. Lisaks ei ole tõendatud, et kui kostja oleks ekskavaatori ja veoauto müügist saadud raha pannud äriühingu kassasse, oleks ta täitnud just hageja kohustuse. Maakohus leidis, et ainuüksi äriühingu pangakonto väljavõttega ja sellega, et kostja ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldaja eest, ei ole tõendatud, et Marmek Trade OÜ oli 2009. aasta kevadel muutunud püsivalt maksejõuetuks ning kostja juhatuse liikmena oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Kuna tuvastatud ei ole kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine pankrotiavalduse esitamata jätmisega, ei analüüsinud maakohus ka põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et isegi kui kostja juhatuse liikmena oleks esitanud pankrotiavalduse, ei oleks pankrotimenetluse läbiviimine takistanud võlausaldajal, st Swedbank Liising AS-il esitada hagi käendaja, s.o Marek Vaasa, vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei kuulu aegumine kohaldamisele, kuna hageja ei ole esitanud tagasinõuet solidaarkohustuse täitmisest tulenevalt, vaid on esitanud kahju hüvitamise nõude. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M. Vaasa esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud Marmek Trade OÜ maksejõuetuse tekkimise ajahetke. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 180 lg 51, PankrS § 1 lg 2 ja jätnud alusetult arvestamata TsMS § 283 lg-ga 2. Marmek Trade OÜ maksejõuetus hiljemalt 2009. a kevadeks tuleb vaidlustamata asjaoluna lugeda tõendatuks. Kuna kostja ei esitanud Marmek Trade OÜ raamatupidamisalast dokumentatsiooni, eirates sellega vastavat kohtu korraldust, ei ole hagejal võimalik objektiivsemalt tõendada äriühingu maksejõuetust. TsMS § 283 lg 2 kohaselt tuleb lugeda tõendatuks hagiavalduses esitatud väide, et kostjal oli pankrotiavalduse esitamise kohustus, millise rikkumise tagajärjel on tekkinud hagejale kahju. Kostja on ise korduvalt kinnitanud, et äriühing oli maksejõuetu juba enne 2009. aasta kevadet; 2) on maakohus ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise. Kostja ei ole tõendanud, et veoauto ja ekskavaatori müügist saadud sularaha kasutati Marmek Trade OÜ muude kohustuste täitmiseks. Maakohus on jätnud tuvastamata, kes peale Swedbank AS-i olid teised võlausaldajad. Kostja pole
tõendanud, et äriühingul oleks olnud muid kohustusi peale nende, mida on käendanud hageja. Hagejale ei saa negatiivset tõendamiskoormist panna; 3) on maakohus jätnud arvestamata hageja väitega, et kostja ei olnud Marmek Trade OÜ juhatuse liikmena ettevõtte suhtes lojaalne ega järginud hea usu põhimõtet. Maakohus on jätnud arvestamata käibedeklaratsiooni, mille kohaselt kostja on deklareerinud Marmek Trade OÜ käibena 2009. aasta novembris 980 000 krooni. Nimetatud summa eest oleks äriühing saanud tasuda kõik võlgnevused. Kostja on omastanud ka veoauto müügisumma; 4) on maakohus põhjendamatult kitsendanud äriühingu juhatuse liikme otsevastutust likvideeritud äriühingu võlausaldajate ees. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 187 lg 2 ja 4. Kostja on enda õigusvastase käitumisega vähendanud olulisel määral Marmek Trade OÜ maksevõimet ning toonud kaasa äriühingu maksejõuetuse. Kuna kostja on viinud äriühingust välja seadusevastaselt kordades suuremaid summasid, kui on hageja nõue, siis kostja õiguspärase käitumise korral saaks hageja oma nõuded rahuldada äriühingu vara arvelt.
5.M. Sokk vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant tõendanud Marmek Trade OÜ maksejõuetuse tekkimise ajahetke ning seda, et äriühing oli üldse mingil ajahetkel maksejõuetu. Marmek Trade OÜ on äriregistrist kustutatud, kuid mitte läbi pankrotimenetluse. Enamus võlgnevusi oli tekitatud eelkõige ja ainult apellandi enda tegevuse tulemusel äriühingu juhatuse liikmena; 2) on ebaõige apellandi väide vastustaja ebalojaalsusest Marmek Trade OÜ suhtes; 3) soovis maasturit liisida apellant, kes oli ka selle ainukasutajaks. Apellant leppis vastustajaga kokku, et liisingu arved tasub apellant, kuid ta ei teinud seda. Kahju tekkis apellandi enda tegevuse tõttu ning faktiliselt kahjustas hoopis apellant Marmek Trade OÜ majandustegevust; 4) ei nõustu vastustaja apellandi väitega ebaõige tõendamiskoormise jaotamise osas. Tsiviilasjas nr 2-12-31485 raames lahendati ära vaidlusaluste liisinglepingute alusel Marmek Trade OÜ poolt AS-ile Swedbank Liising tasumata jäänud summade tasumise. Kostjat ei kaasatud tsiviilasjas nr 2-12-31485 menetlusse, milles ta oleks saanud esitada omapoolsed vastuväited AS Swedbank nõuetele käendaja vastu; 5) on ebaõige apellandi väide, et vastustaja on omastanud Marmek Trade OÜ rahalisi vahendeid. Kriminaalasja ei algatatud, kuna puudusid kuriteo tunnused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsuse põhjendusi. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude kostja kui äriühingu juhatuse liikme vastu. Nõude alusena on hageja tuginenud ÄS § 187 lg-tele 2 ja 4; VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7. Hageja väitel rikkus kostja äriühingu juhatuse liikmena seadusest tulenevat kohustust muuhulgas sellega, et ei esitanud ÄS § 180 lg 51 kohaselt osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult, kuid mitte hiljem 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldust. Samuti on hageja oma nõudes tuginenud hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele kostja kui äriühingu juhatuse liikme poolt.
Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis Marmek Trade OÜ Hansa Liising Eesti AS-ga 23.04.2007 liisingulepingu nr 0160548L ning liisinguesemeks oli maastur JEEP GRAND CHEROKEE LIMITED CRD (I kd tl 10-13). Liisingulepingu on Marmek Trade OÜ esindajana allkirjastanud hageja (M. Vaasa). Lepingu sõlmimisega sama kuupäeval (s.o 23.04.2007) on hageja ja Hansa Liising Eesti AS sõlminud ka käenduslepingu (I kd tl 26-27), millega hageja kohustus tagama solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust nr XXXXX tulenevate kohustuste täitmist. Käenduslepingu p 2 kohaselt võttis hageja endale käendajana kohustuse vastutada liisinguvõtja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui liisinguvõtja esitab liisinguandja nõudele kohustuse lõppemise või vähenemise vastuväite liisinguvõtja likvideerimise korral. Marmek Trade OÜ on registrist kustutatud 19.01.2012 (I kd tl 92). Hageja (M. Vaasa) ja AS-i Swedbank Liising on sõlminud kompromissi, mis on kinnitatud 6. detsembri 2012 Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-12-31485 (I kd tl 29-33). Nimetatud kompromissi alusel kohustus M. Vaasa tasuma AS-ile Swedbank Liising liisingulepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse vastavalt kokkulepitud maksegraafikule.
8.Hagiavalduses märgitu kohaselt oli hageja tasunud seisuga 14.01.2014 AS-le Swedbank Liising tsiviilasjas nr 2-12-31485 kinnitatud kompromissi alusel 1985,88 eurot ning hageja nõudeks oli välja mõista kostjalt 1985,88 eurot ning alates 15.01.2014 igakuiste maksetena 152,76 eurot kuni 15.11.2016 vastavalt tsiviilasjas nr 2-12-31485 kinnitatud kompromissile. Seega käsitleb hageja õigusvastaselt tekitatud kahjuna summat, mis ta on käendajana tasunud võlausaldajale põhivõlgniku eest ning mille osas on talle VÕS § 152 lg 1 kohaselt üle läinud võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Nõude ülemineku korral muutub käendaja selle võlausaldajaks ning nõude üleminek toimub ulatuses, milles käendaja selle rahuldas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03 tehtud otsuse p-s 23 asunud seisukohale, et „Juhatuse liikme kohustused tulenevad kas otse seadusest või lisaks põhikirjast ning näiteks ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Sellest lähtudes tuleb tõlgendada ÄS § 187 lg 2 nii, et osaühingu võlausaldajal on isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees, näiteks hoolsuskohustust, ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos).“ Antud juhul tekkis hagejal kui käendajal tagasinõue Marmek Trade OÜ vastu alates 6. detsembri 2012 Tartu Maakohtu määrusega kinnitati kompromissijärgse esimese osamakse tegemisest, s.o hageja muutus Marmek Trade OÜ suhtes võlausaldajaks rahuldatud nõude ulatuses alates ajast, mil ta rahuldas osaliselt võlausaldaja nõude Marmek Trade OÜ vastu. Kuna Marmek Trade OÜ oli registrist kustutatud 19.01.2012, siis ajal, mil hageja (käendaja) omandas eelduslikult kohustuse rahuldatud osas tagasinõude põhivõlgniku vastu, põhivõlgnikku kui juriidilist isikut enam ei eksisteerinud. Seega on hagejal tagasinõue isiku vastu, keda ei eksisteeri, ning seetõttu on tagasinõude realiseerimine muutunud võimatuks. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejal isiklikku nõuet kostja kui osaühingu juhatuse liikme vastu, sest ajal, mil Marmek Trade OÜ oli juriidiliseks isikuks, ei olnud hagejal täitmata jäänud nõuet osaühingu vastu (kahju). Kuna ei ole tõendatud hageja täitmata jäänud nõue osaühingu vastu, mille alusel oleks tal isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu, siis puudub vajadus hinnata seda, kas kostja juhatuse liikmena on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees.
9.Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et tal oli võimalik ajal, mil põhivõlgnik Marmek Trade OÜ ei olnud likvideeritud, kasutada VÕS § 148 lg-st 1 tulenevat õigust ja nõuda põhivõlgnikult tagatist või kohustuse sissenõutavaks muutumise korral selle täitmist võlausaldajale (hageja enda väitel oli põhivõlgnik maksejõuetu 2009 kevadest).
10.Kuigi ringkonnakohus leidis käesoleva otsuse p-s 8, et ei ole tõendatud hageja täitmata jäänud nõue osaühingu vastu ja seetõttu puudub vajadus hinnata seda, kas kostja juhatuse liikmena on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees, vastab ringkonnakohus siiski apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt kuna kostja ei esitanud kohtule OÜ Marmek Trade raamatupidamisalast dokumentatsiooni, siis tuleb TsMS § 283 lg 2 kohaselt lugeda tõendatuks hagiavalduses esitatud väide, et kostjal oli pankrotiavalduse esitamise kohustus, millise rikkumise tagajärjel on tekkinud hagejale kahju. Asja materjalide kohaselt on kohus 11.08.2014 kohustanud kostjat esitama Marmek Trade OÜ pangakonto väljavõtted ajavahemikus 07.02.2008 – 19.02.2012 ja raamatupidamisalast dokumentatsiooni (I kd tl 129). Kostja esitas maakohtule pangakonto väljavõtted (II kd tl 6-12) 08.09.2014 ning 15.09.2014 kohtuistungil selgitas, et raamatupidamisdokumente ei esitanud seetõttu, et selle esitamiseks jäi vähe aega. 15.09.2014 kohtuistungi protokollist nähtuvalt (II kd tl 15-18) ei ole kumbki pool taotlenud asja arutamise edasilükkamist seetõttu, et kostja ei jõudnud esitada raamatupidamisdokumente. TsMS § 283 lg 2 järgi kui vastaspool ei täida dokumendi kohtule esitamise kohustust või kui kohus jõuab pärast vastaspoole ülekuulamist veendumusele, et vastaspool ei ole dokumenti hoolikalt otsinud, võib kohus lugeda õigeks tõendi esitaja poolt kohtule esitatud dokumendi ärakirja. Kui dokumendi ärakirja ei ole esitatud, võib kohus lugeda tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. Antud juhul on kohus kohustanud kostjat esitama raamatupidamisalast dokumentatsiooni. Kostja ei ole keeldunud dokumentatsiooni esitamisest ning talle ei ole selgitatud kohtu poolt TsMS § 283 lg-t 2. Antud juhul ei ole maakohus täitnud selgitamiskohustust, kuid kuna ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei ole hagejal täitmata jäänud nõuet osaühingu vastu, mille alusel oleks tal isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu, siis puudub vajadus raamatupidamisalase dokumentatsiooni väljanõudmiseks ning maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumine ei ole viinud ebaõige otsuse tegemisele. Ebaõige on siinkohal hageja väide, et TsMS § 283 lg 2 kohaselt tuleb lugeda tõendatuks hagiavalduses esitatud väide, et kostjal oli 2009 kevadel pankrotiavalduse esitamise kohustus. TsMS § 283 lg 2 kohaselt loetakse tõendatuks taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta, kuid hageja ei ole esitanud väited konkreetsete dokumentide olemuse ja sisu kohta. TsMS § 283 lg 3 järgi ei saa lugeda tõendatuks tõendi taotleja faktilist väidet.
11.Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kostja ei ole tõendanud veoauto ja ekskavaatori müügist saadud sularaha kasutamist Marmek Trade OÜ muude kohustuste täitmiseks ning maakohus on jätnud tuvastamata, kes peale Swedbank AS-i olid teised võlausaldajad. Kuna tegemist asjakohatute väidetega, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile vastata. Samuti on asjakohatu apellandi väide, et kostja on enda õigusvastase käitumisega vähendanud olulisel määral Marmek Trade OÜ maksevõimet ning toonud kaasa äriühingu maksejõuetuse. Hageja puudub täitmata jäänud nõue osaühingu vastu, mille alusel oleks tal isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu ja seetõttu ei hinda ringkonnakohus osaühingu juhatuse liikme (kostja) väidetavat õigusvastast käitumist.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Antud tsiviilasjas on otsus tehtud enne 1. jaanuari 2015 ja seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.