Hageja: M.V. (ik XXXX; XXXX) Hageja volitatud esindaja: Mihkel Nukka (UniLaw Õigusbüroo; Tööstuse tee 5 Tõrvandi Ülenurme vald Tartumaa 61715; e-post: [email protected]; tel 7309879) Kostja: M.S. (ik XXXX; XXXX) Kostja volitatud esindaja: Jürgen Kirsis
15.09.2014
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M.V. hagi M.S. vastu kahju hüvitamiseks.
2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.M.V. oli kuni 07.02.2008. aastani Marmek Trade OÜ juhatuse liige ja osanik koos M.S.. 07.02.2008. a andis hageja tasuta kostjale üle enda osa Marmek Trade OÜ-s. Alates 07.02.2008. a oli Marmek Trade OÜ ainus juhatuse liige ja osanik kostja.
2.Marmek Trade OÜ ja Hansa Liising Eesti AS (praegu Swedbank Liising AS) sõlmisid 23.04.2007. a liisingulepingu nr 0160548L (tl 10-20), mille esemeks oli maasturi Jeep Grand Cherokee Limited CRD 2,7 liisimine Marmek Trade OÜ-le. Liisingulepinguga nr 0160548L Marmek Trade OÜ-le tekkinud kohustusi käendas hageja enda isikliku käendusega käenduslepingu nr 0160548L alusel (tl 26-27).
3.11.11.2009. a ütles Swedbank Liising AS hagejaga sõlmitud käenduslepingu nr 0160548L üles (tl 28). 14.12.2012. a esitas Swedbank Liising AS kohtusse hageja vastu hagiavalduse 14 339,62 euro ja viiviste tasumiseks. Kohtuasi lõppes kompromissi sõlmimisega (tl 29-33), mille järgi tuleb hagejal tasuda Swedbank Liising AS-le kokku 7 332,53 eurot. Samuti vastutab hageja solidaarselt kostja 7 282,09 euro tasumise kohustuse eest Swedbank Liising AS-le.
4.Alates 19.01.2012. a on Marmek Trade OÜ äriregistrist kustutatud (tl 34-35). Teadaolevalt kustutati Marmek Trade OÜ Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel, kuna äriühing ei olnud pikema aja vältel esitanud maksudeklaratsioone.
5.15.10.2013. a esitas hageja politseile kuriteoteate, mille kohaselt on omastanud kostja Marmek Trade OÜ-le kuuluva ekskavaatori Case XXX (edaspidi ekskavaator) müügist saadud raha (tl 3637). Politsei võttis ühendust ekskavaatori ostja Alar Sirgega, kes kinnitas, et tasus kostjale ekskavaatori eest 100 000 krooni (s.o 6391,16 eurot) sularahas (tl 38). Samas on politsei leidnud, et kostja, olles Marmek Trade OÜ juhatuse liige, on rikkunud seadusjärgseid kohustusi osaühingu juhtimisel.
6.Teadaolevalt on kostja Marmek Trade OÜ juhatuse liikmena rikkunud ka teiste ostumüügitehingutega lojaalsus- ja hoolsuskohustust äriühingu suhtes, mis on toonud kaasa hagejale kahju tekkimise. Hageja on saatnud kostjale kaks nõudekirja (tl 39-44). Kostja on keeldunud kohtuvälisel teel hagejale tekitatud kahju hüvitamisest (tl 44).
7.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2). ÄS § 187 lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (ÄS § 187 lg 4). Kuna hageja käendas Marmek Trade OÜ kohustuse täitmist, mida põhivõlgnik rikkus, Marmek Trade OÜ on kustutatud äriregistrist ja kostja on põhjustanud Marmek Trade OÜ likvideerimise õigusvastase tegevusega, siis esitab hageja käesoleva nõude Marmek Trade OÜ juhatuse liikme (kostja) vastu.
8.Hageja kahju seisneb asjaolus, et kostja õigusvastase tegevuse tulemusel ei ole Marmek Trade OÜ-l rahalisi vahendeid, et täita oma kohustusi Swedbank Liising AS ees, millist kohustust on hageja taganud isikliku käendusega. Kostja on teinud Swedbank Liising AS-le makseid käenduslepingu nr 0160548L alusel ja tsiviilasjas nr 2-12-31485 kohtu poolt kinnitatud kompromissi (tl 29-33) järgi. Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152 lg 1). Hageja on tasunud Swedbank Liising AS-le 14.01.2014. a seisuga kokku 1985,88 eurot, seega nõuab selle tasumist kostjalt ühekordse maksena. Alates 15.01.2014. a nõuab hageja kostjalt tulevikus tekkiva kahju Lk 2/9
Tsiviilasi nr 2-14-3667
hüvitamisena igakuiste maksetena 15. kuupäevaks kostjalt 152,76 euro tasumist kuni 15.11.2016. aastani vastavalt kompromissi punktis 1.1. toodud maksegraafikule.
9.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kostja on rikkunud järgmisi seadusest tulenevaid kohustusi ja seeläbi tekitanud hagejale kahju.
9.1.Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620 (RKTKo 3-2-1-33-10 p-d 10, 11). 9.2 Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast (KMS § 37 lg 1). Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni (KMS § 27 lg 1). Marmek Trade OÜ oli KMS § 27 lg 2 p 1 järgi kohustatud käibedeklaratsiooni esitama. Kuna kostja oli Marmek Trade OÜ ainus juhatuse liige ja raamatupidamise eest vastutav isik, siis vastutab nimetatud kohustuste täitmise eest kostja, kelle kaudu äriühing tegutses. Kostja ei deklareerinud ekskavaatori müüki, vaid võttis selle eest tasu sularahas, ilma äriühingule üle andmata ja maksuametis deklareerimata. Kui kostja oleks täitnud oma seadusest tulenevat kohustust tagada Marmek Trade OÜ käibe deklareerimine, siis oleks Marmek Trade OÜ-l olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et hagejale kahju tekitamist ära hoida. Eeltoodust tuleneb, et kostja ei ole olnud Marmek Trade OÜ suhtes lojaalne ega täitnud juhitava äriühingu ees nõutavat hoolsuskohustust. Kostja ebalojaalsus äriühingu suhtes on kaasa toonud olukorra, kus ühingul puudusid rahalised vahendid Swedbank Liising AS-le kohustuste täitmiseks. Selle tulemusel on Swedbank Liising AS asunud oma nõuet sisse nõudma hagejalt kui Marmek Trade OÜ käendajalt. Kuna Marmek Trade OÜ on lõppenud ega ole oma hageja käendatud kohustusi täitnud Swedbank Liising AS ees, siis tuleb kostja lojaalsuskohustuse rikkumise tulemusel kanda hagejal kahju, mis seisneb Marmek Trade OÜ, mis on lõppenud, asemel käendaja kohustuste täitmises. 9.3 Marmek Trade OÜ suhtes on rikkunud kostja lojaalsuskohustust ka sellega, kui ta võõrandas ekskavaatori alla selle turuhinna. Hagejale, kui ehitusalal asjatundjale teadaolevalt oli asjaomase ekskavaatori turuhind võõrandamistehingu hetkel 150 000 kuni 200 000 krooni. 9.4 Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. (ÄS § 180 lg 51 I lause). Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS § 36). Marmek Trade OÜ oli Lk 3/9
Tsiviilasi nr 2-14-3667
maksejõuetu hiljemalt aprillist 2009. aastast, kui ta jättis Swedbank Liising AS-le, kui äriühingu suurimale võlausaldajale, tasumata kõik arved alates aprillist 2009. aastast. Kui kohe aprillis 2009. a ei olnud selge osaühingu maksejõuetus, pidi see olema ilmne kostjale hiljemalt 2010. aastaks, kui Marmek Trade OÜ ei olnud tasunud oma võlausaldajatele võlgnevusi ligemale 10 kuu vältel. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Pankrotiavalduse esitamise asemel müüs kostja maksejõuetu äriühingu vara (ekskavaatori), võttes selle eest tasu sularahas ja jättes tehingu maksuametis deklareerimata. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine põhjustas olukorra, kus hagejal ja võimalikel teistel võlausaldajatel puudus informatsioon äriühingu maksejõuetusest ning soovimatusest jätkata äriühingu juhtimisega kasumi teenimist. Seega on pankrotiavalduse esitamata jätmine toonud kaasa olukorra, kus hagejal ei ole olnud võimalik esitada nõuet äriühingu vastu käenduslepingu alusel Marmek Trade OÜ kohustuste täitmiseks tasutud summade tagasinõudmiseks, s.t hageja ei saa realiseerida oma nõudeõigust Marmek Trade OÜ vastu VÕS § 152 lg 1 alusel. Kostja vastus (tl 107-110)
10.Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
11.Marmek Trade OÜ ja Hansa Liising Eesti AS (nüüd Swedbank Liising AS) 23.04.2007 liisinglepingu nr 0160548L sõlmiti maasturi Jeep Grand Cherokee Limited CRD 2,7 liisimiseks Marmek Trade OÜ-le. Maasturit soovis liisida M.V., kes oli ka maasturi ainukasutajaks. Kui M.V. 07.02.2008. a Marmek Trade OÜ-st lahkus, ei saanud M.V. maasturit teisele äriühingule ümber tõsta ning ta leppis kostjaga kokku selliselt, et maastur jääb tema valdusesse ja kasutusse ning igakuised liisingarved maastur Jeep Grand Cherokee eest tasub hageja. Hageja paraku ei asunud liisingmakseid tasuma. Marmek Trade OÜ-l ega hagejal ei olnud nimetatud maasturit oma majandustegevuses (või muuks vajaduseks) vaja, mistõttu oli selle liisingu puhul ainsaks kasusaajaks hageja ise. Kuna hageja ei asunud liisingmakseid tasuma, siis oli ilmne, et Marmek Trade OÜ ei saanud maasturi liisimist jätkata. Seega ei ole Marmek Trade OÜ ega ka kostja hagejale kahju tekitanud – kahju tekkis hageja enda tegevuse tõttu ning faktiliselt kahjustas hoopis hageja Marmek Trade OÜ majandustegevust.
12.Kostja ei ole tekitanud kahju Marmek Trade OÜ-le ebalojaalsete tehingutega. Juhul kui kostja oleks teinud ebaseaduslikke ja võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, ei oleks olnud võimalik Marmek Trade OÜ kustutamine äriregistrist. Marmek Trade OÜ vastu rahalisi ja muid nõudeid ei esitatud – vastasel juhul oleks algatatud ettevõtte likvideerimis- või pankrotimenetlus. Oma nõude Marmek Trade OÜ vastu oleks saanud esitada ka hageja, kuid hageja seda ei teinud – ta lihtsalt puudus nõue nimetatud ettevõtte (ja nüüd ka kostja) vastu.
13.Hageja on kohtule esitanud Tartu Maakohtu 06.12.2012 kohtumääruse AS Swedbank Liising hagis M.V. vastu võla väljamõistmiseks (tsiviilasjas nr 2-12-31485), millest nähtub, et kohus on kinnitanud AS Swedbank Liising, M.V. ja kohtumenetluses mitteosaleva isiku, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse, M.S. vahel sõlmitud kompromissi liisinglepingust nr 0160548L ja liisinglepingust nr 0154491L tulenevate kohustuste täitmiseks. Seega lahendati juba tsiviilasja nr 2-12-31485 raames ära vaidlusaluste liisinglepingute alusel Marmek Trade OÜ poolt AS-ile Swedbank Liising tasumata jäänud summade tasumine. Juhul kui hagejal oleks olnud kostja vastu nõudeid liisinglepingust nr 0160548L tulenevalt, oleks see lahendatud ära poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga tsiviilasja nr 2-12-31485 raames. Kompromiss sõlmiti aga just viisil, kus ühe käendaja vastutada jäi üks maasturi eest tasumine (mis oligi hageja kasutuses) ja teise käendaja vastutada jäi kopa eest võlgnevuse tasumine. Ka Tartu Maakohus leidis nimetatud Lk 4/9
Tsiviilasi nr 2-14-3667
kohtumääruses, et kompromiss sellise sisu ja vormiga ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega.
14.Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ka seetõttu, et teda ei kaasatud kostjana (või kolmanda isikuna kostja poolel) tsiviilasja nr 2-12-31485, milles ta oleks saanud esitada omapoolsed vastuväited AS Swedbank nõuetele käendaja vastu liisinglepingutest nr 0160548L ja nr 0154491L tulenevalt. Kostja on seisukohal, et võlgnevuse suurus ei pruukinud olla sellises suuruses ning kostja oleks saanud esitada edukalt vastuväiteid AS Swedbank Liising nõudele. Hageja jättes kostja kaasamata tsiviilasja nr 2-12-31485 menetlusse on rikkunud menetlusõiguste heauskse kasutamise printsiipi ning asetanud kostja õiguslikult keerulisse olukorda.
15.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja leiab, et hageja ei ole täitnud temal lasuvat tõendamiskoormust ning on kohtule esitanud tõendeid, mis ei kinnita hagiavalduses esitatud väiteid või on hoopis jätnud olulised väited tõendamata. Samuti ei ole hageja selgitanud, mida ta soovib konkreetsete tõenditega tõendada. Nii ei ole hageja selgitanud, milliseid õiguslikke asjaolusid ta soovib tõendada AS Swedbank Liising poolt Marmek Trade OÜ-le esitatud arvete ja väljavõtetega. Kostja leiab, et hageja peaks seda täiendavalt selgitama.
16.Hageja on soovinud eksitada kohust ning jätnud märkimata asjaolud, mis puudutavad tema lahkumist Marmek Trade OÜ-st. Hageja on väitnud, et võõrandas oma osa tasuta. Faktiliselt toimus tehing selliselt, et Marmek Trade OÜ kanda jäid märkimisväärsed kohustused, mida hageja oli oma ebaseaduslike ja oskamatute tehingutega ettevõttele tekitanud. Põhjendused, miks Marmek Trade OÜ-l tekkisid makseraskused ei ole seotud mitte kostjaga, vaid hoopis hagejaga.
17.Kostja taotleb kohtult aegumise kohaldamist. Hageja on märkinud hagiavalduse põhjenduste punktis 2.2, et „põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152 lg 1). Hageja on tasunud Swedbank Liising AS-ile 14.01.2014 seisuga kokku 1985, 88 eurot, seega nõuab selle tasumist kostjalt ühekordse maksena“. Seega on hageja hagiavalduse aluseks solidaarvõlgniku tagasinõudeõigus. Samas sätestab VÕS § 70 lg 1, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Sama paragrahvi teine lõige täpsustab, et solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. Swedbank Liising AS ütles hagejaga sõlmitud käenduslepingu nr 0160548L üles 11.11.2009. a. ning esitas hagiavalduse augustis 2012, kuna hagiavalduse esitamise tähtaeg hakkas aeguma. Seega tulenevalt VÕS § 70 lg-st 2 oleks hageja pidanud kostja vastu nõude esitamine hiljemalt veebruaris 2013. a. Hageja on aga hagi esitanud 27.01.2014. Sellest tulenevalt on hageja kui käendaja nõudeõigus Marmek Trade OÜ juhatuse liikme kui põhivõlgniku vastu aegunud. Kostja taotleb kohtult hagi aegumise kohaldamist ning hagiavalduse rahuldamata jätmist eelkõige seetõttu, et hagiavalduse esitamise tähtaeg on ammu möödas.
18.Väär on hageja seisukoht, mille kohaselt oli Marmek Trade OÜ 2009 maksejõuetu. Swedbank Liising AS ega ka ükski teine võlausaldaja ei olnud esitanud ettevõtte vastu nõudeid, samuti ei olnud ettevõttele esitatud pankrotihoiatusi ega pankrotiavaldusi. Nimetatud väidet kinnitab fakt, et Marmek Trade OÜ vastu ei olnud kuni tema kustutamiseni mingeid kohtumenetlusi.
Lk 5/9
Tsiviilasi nr 2-14-3667
Kohtuistung 15.09.2014. a.
19.Hageja tugineb lisaks hagiavalduses esitatud õiguslikule alusele ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 ning VÕS §-le 1043, alternatiivselt ka VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-le 7 ja § 1050 lg-le 1. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi sellega, et on esitanud käibedeklaratsioone pideva viivitusega ja perioodil jaanuar 2010 - august 2010 ei ole üldse deklaratsoone esitanud. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja on rikkunud kohustust esitada äriühingu maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Kostja on esitanud kohtule OÜ Marmek Trade pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et viimane pangaülekanne on tehtud 10.12.2008. a. Hageja oli hagiavalduses seisukohal, et OÜ Marmek Trade maksejõuetus oli ilmne juba 2009. a. Asjaolu, et ettevõte ei ole alates 11.12.2008. aastast teinud ühtegi ülekannet, ilmestab veelgi, et kostjale pidi olema selge osaühingu maksejõuetus hiljemalt 2009. a kevadel. Hageja on seisukohal, et eelnev kinnitab, et kostja rikkus ÄS §180 lg 51 ja TsÜS § 36 sätestatud kohustusi. Hageja viitab ka novembri 2009. a käibedeklaratsioonile, mille kohaselt on kostja deklareerinud osaühingu käibena novembris 2009. aastal 980 000 krooni (62 633,42 eurot). Nimetatud summa eest oleks saanud ettevõte tasuda kõik oma võlgnevused võlausaldajate eest. Kostja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et seda summat kasutati võlausaldajate ees olevate võlgnevuste kõrvaldamiseks. Seega ei ole kostja kasutanud osaühingule kuulunud vahendeid ettevõtte huvidest lähtuvalt. Samas ei ole hageja arvates tõenäoline, et novembris 2009. a ka tegelikult ootamatult osaühingul 980 000 kroonine käive tekkis. Seda seetõttu, et käibedeklaratsioonidest nähtuvalt varasemal perioodil ettevõttel arvestatav käive sisuliselt puudus. Samuti ei ole varasemal perioodil Marmek Trade OÜ ühe kuu käive olnud isegi ligikaudu niivõrd suur. Lisaks ei tasunud kostja poolt juhitud äriühing maksuametile käibemaksu nimetatud summalt. Sellise käitumisega on kostja selgelt rikkunud lojaalsuskohustust juhitud äriühingu ees. Hageja viitab ka asjaolule, et kostja on 11.08.2014. a kohtuistungil kinnitanud, et müüs OÜ Marmek Trade veoauto Volvo OÜ-le Carmeka. Samas ei nähtu pangakonto väljavõttest ega ka käibemaksudeklaratsioonidest, et kostja oleks seda deklareerinud ning tasunud tehinguga kaasnenud käibemaksu. Seega on kostja eelduslikult omastanud ka veoauto müügisumma. Põhjuslik seos – kui kostja oleks deklareerinud ekskavaatori ja veoauto müügist saadud raha, ei oleks omastanud ettevõtte vara müügist rahasummasid endale eraisikuna ning oleks kasutanud novembris 2009 deklareeritud 980 000 krooni OÜ-le Marmek Trade tekkinud võlgnevuste tasumiseks, siis oleks olnud Marmek Trade OÜ-l piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda kõik liisingmaksed ning Swedbank Liising AS ei oleks nõuet hageja kui käendaja vastu esitanud ja hagejale poleks kahju tekkinud. Swedbank Liising AS esitas hageja vastu nõude põhjusel, et OÜ Marmek Trade ei täitnud pangaga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Kui kostja oleks esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt, oleks saanud hageja esitada oma nõude ettevõtte vastu ajal, kui viimasel pidanuks olema piisavalt rahalisi vahendeid nõude rahuldamiseks. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine tõi kaasa olukorra, kus hagejal ja võimalikel teistel võlausaldajatel puudu informatsioon äriühingu maksejõuetusest ning soovimatusest jätkata äriühingu juhtimisega kasumi teenimisest. Kui kostja oleks esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt, siis oleks olnud ettevõttel olemas realiseeritav vara, mille müügiga oleks saanud rahuldada nõuded osaühingu võlausaldajate eest. Muuhulgas oleks saanud tasuda võlgnevused Swedbank Liising AS-le. Kuna kostja jättis pankrotiavalduse esitamata ja ei tasunud tekkinud võlgnevust pangale, siis on tekkinud olukord, kus Swedbank esitas nõude hageja vastu. Pank poleks saanud nõudega hageja poole pöörduda, kui OÜ Marmek Trade oleks täitnud enda lepingujärgsed raha maksmise kohustused.
20.Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus analüüsib esmalt kas on tõendatud, et kostja on rikkunud MKS §-st 27 tulenevat deklareerimiskohustust; seejärel kas on rikkunud ÄS § 180 lg 51 järgi kohustust esitada pankrotiavaldus; kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostja on seda Lk 6/9
Tsiviilasi nr 2-14-3667
kohustust rikkunud. Seejärel annab kohus hinnangu küsimusele, kas on tõendatud hagejal selle rikkumise tagajärjel kahju tekkimine (st nii hüvitamisele kuuluva kahju tekkimise fakt kui ka põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel).
22.Hageja nõuab kostjalt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõude alusena on hageja tuginenud eelkõige ÄS § 187 lg-tele 2 ja 4 ja VÕS § 1043, mille kohaselt juhatuse liige vastutab ühingule ja/või selle võlausaldajatele tekitatud kahju eest, kui kahju on tekitatud õigusaktides ettenähtud kohustuse rikkumisega. Alternatiivselt on hageja tuginenud ka VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-le 7 ja § 1050 lg-le 1. Seadusest tuleneva kohustusena, mida kostja on hageja arvates rikkunud, on hageja käsitanud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et M.V. oli kuni 07.02.2008 Marmek Trade OÜ juhatuse liige ja osanik koos M.S.. Alates 07.02.2008.a. oli Marmek Trade OÜ juhatuse liige ja osanik kostja. Alates 19.01.2012 on Marmek Trade OÜ äriregistrist kustutatud. Teadaolevalt kustutati Marmek Trade OÜ Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel, kuna äriühing ei olnud pikema aja vältel esitanud maksudeklaratsioone. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Marmek Trade OÜ oli käibemaksukohustuslane kuni 25.08.2010. a.
24.ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Riigikohus on oma 3. märtsi 2014. a otsuse nr 3-2-1-197-13 p-s 16 selgitanud, et äriühingu võlausaldajale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme vastu on oma olemuselt teistsugune nõue kui on ÄS § 187 lg 2 ja § 187 lg 4 alusel esitatav äriühingu enda kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu. Riigikohtu 8. mai 2013 otsuse nr 3-2-1-191-12 p 17 kordab kolleegium oma varem väljendatud seisukohta, et äriühingu juhtorganite liikmed võivad vastutada otse äriühingu võlausaldajate ees deliktiõiguse sätete alusel nt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude Marmek Trade OÜ endise juhatuse liikme M.S. vastu, kuna Marmek Trade OÜ on alates 19.01.2012 äriregistrist kustutatud, ning siis võib osaühingu võlausaldaja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda osaühingu juhatuse liikmelt.
25.Kostja saab hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043jj alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused: • Kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045-1049-de mõttes; • Kostja on rkkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050); • Hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1); • Kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129-132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise puhul (VÕS § 1045 lg 1 p 7) välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt; • Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju õigusvastasest põhjustmisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise. Lk 7/9
Tsiviilasi nr 2-14-3667
26.VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige, siis kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kostja poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisena käsitanud kostja poolt raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumist, sh käibedeklaratsioonide esitamata jätmist ja pankrotiavalduse õigeaegset esitamata jätmist.
27.Käibedeklaratsioonides ebaõigete andmete kajastamine ja käibedeklaratsioonide esitamata jätmine ning raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmata jätmine 27.1 Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast (KMS § 37 lg 1). Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei esitanud käibedeklaratsioone õigeaegselt, st maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, vaid oli viivituses kuid, samuti ei esitanud kostja käibedeklaratsioone jaanuar - august 2010. a. Lisaks heidab hageja kostjale ette, et hageja ei deklareerinud ekskavaatori müüki, vaid võttis selle eest tasu sularahas 100 000 krooni, ilma äriühingule üle andmata ja maksuametis deklareerimata. Samuti jättis kostja deklareerimata veoauto Volvo müügist saadud summa. Hageja heidab kostjale ette, et kuna kostja oli Marmek Trade OÜ ainus juhatuse liige ja raamatupidamise eest vastutav isik, siis vastutab nimetatud kohustuste täitmise eest kostja, kelle kaudu äriühing tegutses. Samuti leiab hageja, et kui kostja oleks ekskavaatori ja veoauto müügi deklareerinud, ei oleks kostja võlausaldajatele (sh Swedbank Liising AS) võlgu jäänud. 27.2 Tsiviilasjas on tõendamist leidnud, et kostja ei ole õigeaegselt käibedeklaratsioone esitanud, samuti asjaolu, et 2010. a käibedeklaratsioonid on esitama (tl 139-211). Samuti on kostja kohtuistungil omaks võtnud, et ekskavaatori müügist saadud raha ta ei deklareerinud. Küll väitis kostja, et ta maksis saadud raha erinevate kohustuste täitmise katteks, kuid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. 27.3 Vaatamata eeltoodule, on kohus seisukohal, et käibedeklaratsioonide esitamata jätmine või nendes ebaõigete andmete esitamine ei tõenda põhjuslikku seost hagejale kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. Käibedeklaratsioonide esitamata jätmine omab tähendust äriühingu ja juhatuse liikme sisesuhtes, kuid ei oma tähendust võlausaldaja ja juhatuse liikme vahelises suhtes. Kohus on seisukohal, et käibedeklaratsiooni esitamata jätmine ei saa kahjulikke tagajärgi kaasa tuua äriühingu võlausaldajale, s.t hagejale, kuna see kohustuslik säte ei ole kehtestatud ühingu võlausaldajate kaitseks. Lisaks ei ole tõendatud, et kui kostja oleks ekskavaatori ja veoauto müügist saadud raha pannud äriühingu kassasse, et ta oleks täitnud just hageja kohustuse, mitte teiste võlausaldajate omi. Samuti ei ole teada milliste võlausaldajate ees, milliste kohustuste täitmiseks oleks pidanud Marmek Trade OÜ makseid tegema. Seega ei ole tõendatud põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase käitumise ja tagajärje vahel.
28.Kostja kohustus esitada osaühingu pankrotiavaldus (ÄS §180 lg 51) 28.1 ÄS §180 lg 51 kohaselt tekib osaühingul juhatuse liikmetel kohustus osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatul, kuid mitte hiljemalt 20 päeva möödudes maksejõuetuse ilmnemisest, esitada kohtule osaühingu pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamise kohustus tekib juhul, kui tegemist on osaühingu püsiva maksejõuetusega, mis tulenevalt osaühingu majanduslikust olukorrast ei ole üksnes ajutine.
Lk 8/9
Tsiviilasi nr 2-14-3667
Osaühingu juhatus liikmel tekib ÄS § 180 lg 51 kohaselt pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühingu püsiv maksejõuetus on ilmne. Maksejõuetuse mõiste tuleneb PankrS § 1 lg-st 2, mille kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2013. a otsusest tsiviilasjas nr 2-10-58837 ei ole äriühingu püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja alusel. Tegemaks kindlaks, kas äriühing on muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Käesolevalt on hageja nõue rajatud sellele, et OÜ Marmek Trade pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja alates 11.12.2008. a enam tehinguid teinud, millest tulenevalt pidi kostja olema hiljemalt 2009. a kevadel teadlik, et äriühing on maksejõuetu. Kostja on kinnitanud, et Swedbank Liising AS ees tekkisid võlgnevused esmakordselt 2008. a, kuid selgitas, et võlgnevus tekkis seetõttu, et hageja lahkudes äriühingust, jättis enda kasutusse vaidlusaluse maasturi, mille eest liisingumakseid ta ei tasunud, kuigi oli seda kostjale lubanud. Nimetatud asjaolu võttis hageja õigeks kohtuistungil. Kui inkassofirma maasturi tolliparklasse toimetas, maksis kostja Swedbank Liising AS-le ära liisingulepingu nr 0160548L alusel sissenõutavaks muutunud võlgnevused. 2009. a märtsis ilmnesid uuesti makseraskused liisingulepingute eest tasumisel. Kostja on avaldanud, et tegelikult oleks pidanud pankrotiavalduse esitama juba siis, kui nad koos hagejaga äriühingut juhtisid, kuna äriühingu majanduslik seis oli juba siis halb. M.V. lahkumisel äriühingust laenas ta raha, mida panustas äriühingusse, et see siiski toimivaks muuta (II kd, tl 15-18). Riigikohus on oma 11. detsembri 2002. a otsuses nr 3-2-1-20-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei tähenda veel seda, et võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ainuüksi äriühingu pangakonto väljavõttega ja asjaoluga, et kostja ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldajate ees, ei ole tõendatud, et Marmek Trade OÜ oli 2009. a kevadel muutunud püsivalt maksejõuetuks ja kostja juhatuse liikmena oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Kuna tuvastatud ei ole kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine pankrotiavalduse esitamata jätmisega, ei analüüsi kohus ka põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks viidata, et isegi kui kostja juhatuse liikmena oleks esitanud pankrotiavalduse, ei oleks pankrotimenetluse läbiviimine takistanud võlausaldajal, st Swedbank Liising AS-l esitada hagi käendaja, s.o M.V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus M.V. hagi M.S. vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
29.Kostja on taotlenud kohtult aegumise kohaldamist VÕS § 70 tulenevalt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kuulu aegumine kohaldamisele, kuna hageja ei ole esitanud tagasinõuet solidaarkohustuse täitmisest tulenevalt, vaid on esitanud kahju hüvitamise nõude. Menetluskulud
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud hageja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Lk 9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.