Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud ja hageja nõue M V esitas 25.04.2014 Harju Maakohtule hagi AS Antista vastu müügilepingust taganemisest tuleneva kahju 329 euro ja viivise (alates 09.05.2013) väljamõistmiseks. Hageja ostis 26.12.2012 Suur-Sõjamäe 4 asuvast kostjale kuuluvast Euronics kauplusest Stadler Form õhuniisutaja „Oskar“ hinnaga 129 eurot. Õhuniisutaja ei vastanud kasutusjuhendi punktile 4, mistõttu viis hageja selle 27.03.2013 kauplusesse tagasi. Hageja soovis õhuniisutajat tagastada või vahetada see ümber teise toote vastu. Kostja võttis õhuniisutaja vastu ning teatas, et esmalt tuleb õhuniisutaja suhtes läbi viia ekspertiis. 11.04.2013 tagastati hagejale õhuniisutaja hooldustöö nr 918390 väljastamise akti alusel. Selles aktis tunnistati õhuniisutaja mittevastavust kasutusjuhendile. Kostja möönis, et toode ei peagi vastama kasutusjuhendile ja peabki selliselt toimima. Kostja keeldus õhuniisutaja vahetamisest või ostuhinna tagastamisest. 11.04.2013 pöördus hageja kostja poole e-posti teel, avaldades veelkord soovi õhuniisutaja tagastada 14.04.2013 vastas kostja eitavalt. Hageja oli sunnitud 14.04.2013 pöörduma Kaasus Õigusbüroo OÜ poole õigusabi saamiseks. Kaasus Õigusbüroo OÜ poolt väljastati hagejale 01.05.2013 õigusteenuse arve summas 200 eurot nõudekirja koostamise eest kostjale. 02.05.2013 pöördus hageja esindaja e-posti vahendusel nõudekirjaga kostja poole. 08.05.2013.a vastas kostja hageja esindaja nõudekirjale, et õhuniisutaja funktsioonid on üle kontrollitud ning töötavad vastavalt kasutusjuhendile. Hageja sellega ei nõustunud. Hageja soovis omandada õhuniisutaja, mis vastaks selle kasutusjuhendile. Kostja esindajana tegutsenud müüja tutvustas hagejale õhuniisutaja toimimise efektiivsust vastavalt kasutusjuhendile. Hageja ostis õhuniisutaja eelkõige põhjusel, et tema detsembris 2012 sündinud lapsel on väga kuiv nahk ning hagejal endal on tuvastatud silmade ülikuivus. Pärast ca 2 kuud õhuniisutaja kasutamist tekkis hagejal kahtlus, kas õhuniisutaja ikka niisutab ruumi piisavalt, s.t vastavalt kasutusjuhendile. Kuna õhuniisutaja ise niiskuse taset ei näita, soetas hageja endale niiskusemõõtja. Niiskusemõõtjaga tuvastas hageja, et õhuniisutaja ei vasta kasutusjuhendile ega niisuta toaõhku vajalikul määral. Kuna ilmnes, et õhuniisutajal esinevad puudused, ei vastanud toode müügilepingu tingimustele ega seda liiki asjade tavalisele kvaliteedile. Õhuniisutaja kasutusjuhendi alapunkti „Ettevalmistus kasutamiseks“ punkt 4 nägi ette: „Kasutage niiskuse reguleerimiseks hügrostaati. Selleks vajutage hügrostaadi nuppu (7). Valida saate järgmiste tasemete vahel: 40% suhteline õhuniiskus (1 sinine tuli), 45% (2 sinist tuld), 50% (3 sinist tuld), 55% (4 sinist tuld), pidev töö (5 sinist tuld).“ Vaatamata sellele, et hageja kasutas üldjuhul režiime „4 sinist tuld“ või „5 sinist tuld“ kiirusel 2, mis pidanuks tagama õhuniiskuse 55%, oli toa maksimaalne õhuniiskus 40% ning üldjuhul 36% kuni 40%. Toa suurus, mida niisutada sooviti, oli ca 18 ruutmeetrit. Õhuniisutaja oli vastavalt kaupluses olnud reklaamsildile ja kaupluse müüja suuliselt esitatud informatsioonile mõeldud 60 ruutmeetrise toa niisutamiseks. Pärast õhuniisutaja kasutamist mõne tunni jooksul õhuniiskus ka langes, kuigi kasutusjuhendi kohaselt oleks see pidanud 2-3 tunnise töötamise järel saavutama vajaliku niiskustaseme ning end seejärel välja lülitama. Seade kulutas mõttetult hageja elektrit.

Kostja koostatud ekspertiisiaktis oli kirjas: „Tootja garanteerib max tootluse, mitte aga seda, kui palju ühes või teises ruumis niiskustase tõuseb. Selliste ilmadega nagu hetkel, on max 45% taseme saavutamine antud seadmega 18 ruutmeetrises toas väga hea näitaja. Seega suudab seade tõsta õhuniiskust kuskil 30% ulatuses, sest hetkel ilma õhuniisutajata on korterite keskmine õhuniiskuse tase vaid 8 kuni 15%. Tootel ei ole ka kaasas filtreid, et nendega seadet testida. Seade on kontrollitud, vastab tootja nõuetele.“ Hageja eluruum ei asu kortermajas. Teiseks ei vasta tõele, et kortermajas võiks niiskustase olla vaid 8 kuni 15%. Kolmandaks ei oma tähtsust, mis niiskustase hageja eluruumis valitseb, vaid oluline on see, millise tasemeni õhuniisutaja eluruumi vastavalt kasutusjuhendile tõstma peab. Seega ei toiminud õhuniisutaja vastavalt kasutusjuhendile ning see tuleneb ka ekspertiisiaktist. Lepingust taganemise tõttu langes ära hageja kohustus õhuniisutaja eest tasuda, mistõttu tuli kostjal tagastada hagejale tasutud 129 eurot. Kuna hageja oli tekkinud olukorras sunnitud kasutama õigusabi ning tasus selle eest 200 eurot, millega on kostja tekitanud hagejale otsest varalist kahju. Seoses kostja poolse kohustuse täitmise viivitamisega esitas hageja ka viivisenõude, paludes välja mõista seadusjärgne viivis võlaõigusseaduse (VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates 09.05.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni (hagi esitamise aja seisuga summaliselt 26,64 eurot). Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tellis seadmele hageja pretensiooni põhjal tehnilise ekspertiisi, mille käigus tuvastati, et seadmel puudusi ei esine. Alternatiivset ekspertiisi seadmele teostatud ei ole. Seega puuduvad asjas tõendid selle kohta, et seadmel üldse esineksid puudused, mille alusel on hagejal võimalik lepingust taganeda. Kasutusjuhendi punktis 4 on näidatud õhuniisutaja erinevate niiskustasemete režiimid, mille kohaselt lülitub õhuniisutaja teatud niiskustaseme saavutamisel välja. Vastav selgitus ei garanteeri samas viidatud niiskustaseme saavutamist, sest see sõltub erinevatest faktoritest (ruumi suurus, klimaatilised tingimused). Teiseks ei ole tõendatud hageja väited, mille kohaselt ei suutnud õhuniisutaja kasutusjuhendis näidatud õhuniiskuse taset saavutada. Kostja poolt tellitud seadme kontrolli raames on tuvastatud, et seade vastab nõutavatele tingimustele. Mingisuguseid puudusi seadmel kontrolli raames ei tuvastatud. Hageja väited, mille kohaselt lubas kostja töötaja, et seade suudab kirjeldatud niiskustaseme saavutada tingimustest sõltumata ka väga suures ruumis (60 m2), on paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad. Kostja töötaja sai seadme omaduste kirjeldamisel lähtuda üksnes toote kasutusjuhendis või pakendil näidatud omadustest. Hageja nõude aluseks olevad materiaalsed eeldused ei ole täidetud, sest puuduste esinemise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Nõude esitamisele kohaldatavad formaalsed alused on samuti täitmata. Hageja soetas õhuniisutaja 26.12.2012. Hageja põhjendas seadme soetamise vajadust enda ja lapse tervisest tulenevate põhjustega, mistõttu on ilmne, et hageja asus seadet kohe kasutama. Vastavalt hageja väidetele ei suutnud seade erinevate režiimide alusel vajaliku õhuniiskuse taset ruumis saavutada, kuigi hageja eeldas, et see toimub 2-3 tunni jooksul. Hageja väitis, et õhuniisutaja ei saavutanud kordagi vastavat taset. Seega pidi hageja koheselt aru saama, et seade ei vasta tema poolt oodatud eeldustele, ometi pöördus hageja väidetavatele puudustele tuginedes kostja poole esmakordselt alles 27.03.2013, s.o. kolme kuu möödudes. Hageja kahjunõue ei ole tõendatud ega põhjendatud. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju õigusabikulude näol ei ole põhjuslikus seoses seadme väidetavate puudustega. Ka ei ole hageja

esitanud tõendeid selle kohta, et on viidatud kulutuse reaalselt kandnud. Hageja õigusabikulu ei saa olla mõistlik ega põhjendatud, sest hageja on ostnud õigusabiteenust iseendalt. Õigusabi osutajaks on Kaasus Õigusbüroo OÜ kaudu hageja ise, kes on samaaegselt viidatud õigusbüroo jurist ja juhatuse liige. Hagejal oli endal pädevus nõude esitamiseks ning tal puudus igasugune vajadus pöörduda õigusteenuse osutamiseks õigusbüroo poole. Mõistlikuks ei saa pidada õigusabile 200 euro kulutamist selleks, et esitada kostja vastu 129 euro suurune nõue. Hageja kahjunõue on esitatud pahatahtlikult tulu teenimiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 320 eurot. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Hageja ostis kostja kauplusest 26.12.2013 Stadler Form õhuniisutaja „Oskar“ hinnaga 129 eurot. Hageja viis õhuniisutaja kauplusesse tagasi 27.03.2013, sest ta leidis, et seadmel on puudused. Kostja kontrollis õhuniisutajat 11.04.2013 koostatud hooldustöö akti nr 918390 kohaselt ning tagastas hagejale seadme. 11.04.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles soovis õhuniisutajat tagastada ning saada kostjalt tagasi ostuhind 129 eurot. Kostja keeldus 14.04.2013 e-kirjas seadme tagasiostmisest või ümber vahetamisest. 02.05.2013 saatis hageja kostjale kahju hüvitamise nõude. Kostja vastas hageja kahju hüvitamise nõudele 08.05.2013 e-kirjaga, milles ta hageja väidetega ei nõustunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt ostetud õhuniisutajal olid puudused, kas hageja teavitas kostjat õigeaegselt nendest puudustest ning kas hagejal oli puuduste tõttu õigus lepingust taganeda. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on tekkinud kahju, mille hüvitamist võib ta kostjalt nõuda. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud talle müüdud seadmel puuduste olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, et õhuniisutaja ei vastanud kasutusjuhendile. Samuti ei ole hageja tõendanud, millal ta puuduse avastas. Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja vaidlusalust õhuniisutajat mitu kuud. Järelikult asus hageja seadet koheselt kasutama ning pideva kasutamise tõttu pidi hagejal tekkima kiiresti kahtlus, et seade ei tööta nõuetekohaselt. Hageja väitis hagiavalduses, et sai seadme mittenõuetekohasest töötamisest teada alles siis, kui soetas niiskusemõõtja. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ta niiskusemõõtja ostis. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et niiskusemõõtja kohaselt töötas vaidlusalune seade ebaefektiivselt. Kostja kodulehe väljavõtte järgi oli vaidlusalune õhuniisuti mõeldud kasutamiseks ruumis suurusega kuni 40 m2 (100 m3). Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja müüja avalduste või kostja reklaami järgi võis seadet kasutada kuni 60 m2 suuruses ruumis. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millise suurusega ja tingimustega ruumis ta ise õhuniisutajat kasutas. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kas ta vahetas nõuetekohaselt seadmel filterkassette. Remondiaktist nr 918390 nähtub, et hageja tõi õhuniisutaja kostja juurde kontrollimiseks 27.03.2013 ilma filtriteta. Probleemina kirjeldas hageja seadme ebapiisavat tööd. Kontrollaktis oli märgitud, et filtrite puudumise tõttu ei saanud seadet testida. Akti järgi oli garanteeritud seade maksimaalne tootlus ning mitte see, kui palju ühes või teises ruumis niiskustase tõuseb. Akti kohaselt oli selle koostamise ajal olnud ilmadega 45%-lise taseme saavutamine 18 m2 toas väga hea näitaja. Akti järgi seadet kontrolliti ning see vastas tootja nõuetele. Tööde teostamise kuupäevaks oli aktil märgitud 08.04.2013 ning akt koostati 11.04.2013. Antud aktist ei tulene vaidlusalusel seadmel puuduse olemasolu või selle töötamine kasutusjuhendiga vastuolus olevalt. Akti järgi ei saanud kostja seadet konkreetses ruumis testida, sest hageja ei esitanud seadme tööks

vajalikke filtreid. Kasutusjuhendi järgi aga omasid nimelt filtrid seadme töö ja jõudluse osas märkimisväärset tähtsust. Samuti nähtub aktist, et seade ise vastas tootja nõuetele ning puudusi sellel ei tuvastatud. Hageja väited selle kohta, nagu oleks aktiga tuvastatud seadme lepingutingimustele mittevastavus, ei ole põhjendatud. Aktis on selgelt märgitud, et tootja on taganud seadme maksimaalse tootluse ja mitte selle, kui palju reaalselt ühes või teises toas niiskustase tõuseb. Muid järeldusi aktist teha ei saa. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et seadmel mistahes puuduse olemasolu ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, millal hageja puudusest teada sai ning kas ta teavitas kostjat puudusest õigeaegselt. Hageja esitas kostjale küll lepingust taganemise avalduse, kuid see ei olnud õigustatud, sest seadmel puuduse olemasolu ei tuvastatud. Vaatamata kohtu selgitustele hageja kohtumenetluses oma väiteid täiendavalt ei tõendanud seadmel esineva puuduse osas. Hageja esitas kohtule ekspertiisitaotluse ja palus eksperdiks määrata I S i Nora Kasemaa ekspertiisibüroost. Kostja palus määrata eksperdiks seadme maaletooja poolt kasutatava eksperdi V K. Kohus nõustus kostja ettepanekuga eksperdi määramiseks ega pidanud hageja soovitud eksperti pädevaks. Hageja ei esitanud oma eksperdikandidaadi pädevuse kohta ühtegi tõendit. Kostja soovitud ekspert teatas kohtule, et omab töökogemust erinevate õhuniisutitega alates aastast 2004. Samuti märkis V K, et ta ei saa teha ekspertiisi selle kohta, kas seade annab tulemusi konkreetses ruumis, sest tegureid, mis mõjutavad soovitud tulemusi konkreetses ruumis, on äärmiselt palju. Hageja keeldus eksperdile seadet ekspertiisi läbiviimiseks üle andmast ja seda vaatamata kohtu selgitustele, et hageja nõue võib jääda tõendamata. Seega ei võimaldanud hageja vaatamata kohtu selgitustele ekspertiisi läbiviimist. Üldtuntud on asjaolu, et seadme tootja ei saa kasutusjuhendis tagada kasutusjuhendis märgitud niiskustaset mistahes tarbijate ruumides, vaid kasutusjuhendis on välja toodud seadme jõudlus. Konkreetne niiskustase ruumis, kus seadet kasutatakse, sõltub mitmetest faktoritest lisaks õhuniisutaja tööle. Seega isegi juhul, kui oleksid tõendatud hageja väited selle kohta, et niiskuse mõõtja kasutamisel selgus, et hageja toa niiskustase on vahemikus 40%-36%, ei tähenda see automaatselt vaidlusaluse seadme lepingutingimustele mittevastavust. Asjaolu, et seade ei töötanud nõuetekohaselt, hageja ühegi tõendiga tõendanud ei ole. Kuivõrd seadmel ei esinenud puudusi, ei vastuta kostja müüjana hageja ees ning hagejal ei olnud õigust kohaldada õiguskaitsevahendeid, sh lepingust taganeda. Seda, et kostja oleks olnud seadme müümisel teadlik seadmel esinenud puudustest, ei ole hageja põhistanud ega tõendanud. Ka kahju hüvitamise nõue on alusetu. Olukorras, kus vaidlus hõlmas 129 euro suuruse maksumusega õhuniisutajat ning hagejal endal oli olemas õigusharidus, ei olnud 200 euro kulutamine õigusabi osutamisele hageja enda poolt mõistlik. Õigusabikulude hüvitamise nõude eesmärgiks oli kunstlikult suurendada hageja rahalist nõuet kostja vastu, mis VÕS § 127 lg 1 kohaselt ei ole lubatav. Kuivõrd põhinõuded kostja vastu jäid rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue. Menetlusekulud jättis kohus hageja kanda. Kostja soovitud õigusabikulu tunnihind 95 eurot on asja sisu ning keerukust arvestades mõistlik. Samuti on kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud nende koostamiseks kulunud aeg. Kostja vastuse koostamisele kulus 2,2 tundi hinnaga 209 eurot, hageja 06.06.2014 seisukohaga tutvumiseks kulus 0,2 tundi hinnaga 19 eurot ning kostja 20.06.2014 seisukohtade koostamiseks 1 tund hinnaga 95 eurot. Kostja esitas ühtlasi ka õigusabikulude suurust tõendavad arved. Kostja palus hagejalt õigusabikuludena välja mõista 320 eurot. Kostja õigusabikulude nõudele ning õigusabi suurusele hageja vastuväiteid ei esitanud.

Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, kohustades maakohut korraldama ekspertiisi läbiviimine Nora Kasemaa ekspertiisibüroos, esitades eksperdile hageja 04.08.2014 menetlusdokumendi punktis 3 sõnastatud küsimus. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei pidanud õhuniisutaja suhtes täiendava ekspertiisi läbiviimist vajalikuks, kuna hooldustöö nr 918390 väljastamise aktis kostja sisuliselt tunnistas õhuniisutaja mittevastavust kasutusjuhendile. Kostja on kohtumenetluse raames korduvalt ka möönnud, et tootja garanteerib max tootluse, mitte aga seda kui palju ühes või teises ruumis niiskustase tõuseb, tunnistades seega kaudselt, et õhuniisutaja tegelik toimimine ei pruugi vastata kasutusjuhendis kirjeldatule. Kuna maakohus asus seisukohale, et hagejal tuleb täiendavalt oma väiteid tõendada, kaaludes õhuniisutaja suhtes ekspertiisitaotluse esitamist kohtule, esitaski hageja 04.08.2014 menetlusdokumendis mh taotluse ekspertiisi läbiviimiseks, sõnastades ka eksperdile esitatava küsimuse. Vaatamata asjaolule, et kohus kohustas hagejat nimetama eksperdi ning sõnastama eksperdile esitatav küsimus, jättis kohus hageja seisukoha eksperdi osas tähelepanuta, nimetades õhuniisutaja suhtes eksperdi läbiviijaks hoopis kostja pakutud eksperdi Airvitamin Grupp OÜ-st. Samuti sõnastas kohus täielikult ümber hageja esitatava küsimuse eksperdile, mis on liiga üldine ega võimalda eksperdil vaidluse kontekstis piisavalt täpset vastust anda. Hageja formuleeritud küsimus oli järgmine: „Kas vaidlusalune Stadler Form õhuniisutaja Oskar tõstab selle kasutamiseks ettenähtud 40 m2 suuruses ja 32%-lise õhuniiskuse tasemega ruumis õhuniiskuse taseme 55%-ni, töötades vastavalt kasutusjuhendile režiimil 4 sinist tuld?“ Maakohtu formuleeritud küsimus oli: ”Kas hageja Stadler Form õhuniisutaja Oskar tehnilised näitajad (niisutusvõimsus, hügrostaadi kontroll) vastavad seadme dokumentatsioonis (sh kasutusjuhendis) märgitud tehnilistele näitajatele?“ Ekspertiisi läbiviimine Airvitamin Grupp OÜ-s ei ole hageja suhtes erapooletu. Airvitamin Grupp OÜ müüb täpselt sama vaidlusaluse õhuniisutaja mudelit, mida kostja. Seega oleks maakohtu määratud ekspertiisi tulemus olnud juba ette teada. Airvitamin Grupp OÜ ei oleks ilmselgelt olnud huvitatud õhuniisutaja kasutusjuhendile mittevastavuse tuvastamisest, kuna on ise sama seadme maaletooja. Seega oleks tekkinud olukord, kus ühe ekspertiisi teostas kostja ise ning teise ekspertiisi oleks teostanud maakohtu määratud isik, kes on tihedates sidemetes kostjaga. Hageja välja pakutud sõltumatu ekspertiisibüroo sõltumatut eksperti ei aktsepteerinud ei kostja ega kohus. Kui kohus oleks asunud seisukohale, et läbi tuleb viia täiendav ekspertiis, siis oleks selleks tulnud kaasata sõltumatu ekspert, kes oli vastava ekspertiisi valmis ka läbi viima. Õhuniisutaja filtreid on võimalik vahetada igal ajal. Hageja oli teadlik vajadusest seadmel filtreid vahetada ning enne Euronicsi kauplusesse pretensiooniga pöördumist soetas ta uued filtrid ja paigaldas need õhuniisutajasse. Filtrite vahetus õhuniisutaja toimimist ei parandanud. Kui hageja õhuniisutaja kostja juurde ekspertiisi viis, oli hageja unustanud filtrid koju. Kui filtrite olemasolu oleks olnud määrava tähtsusega, oleks hageja saanud need järele tuua või soetada uued filtrid. Kostja lihtsalt möönis õhuniisutaja vastuvõtmisel, et filtrid on puudu ja testis seadet oma filtritega. Hageja tuvastas niiskusemõõtjaga, et õhuniisutaja ei vasta absoluutselt kasutusjuhendile ega niisuta toaõhku vajalikul määral. Kasutusjuhendis ei ole kirjas, et selles toodud õhuniisutaja jõudluse numbrid on seadme maksimaalne jõudluse tase (mida seade üldjuhul ei saavuta), vaid kasutusjuhend nendib lakooniliselt, et iga režiim tagab kindla niiskusetaseme ruumis. Tähtsust ei oma, mis niiskustase hageja eluruumis valitseb, vaid oluline on, millise tasemeni õhuniisutaja

eluruumi vastavalt kasutusjuhendile tõstma peab. Kostja müüdud õhuniisutaja ei suutnud vastavalt kasutusjuhendile toimida ning seda kinnitab ka kostja ekspertiisiaktis. Hageja teavitas kostjat õhuniisutaja puudustest tähtaegselt. Ei saa eeldada, et isik, kes ostab õhuniisutaja, suudaks ilma erivahenditeta tuvastada seadme mittevastavuse kasutusjuhendile. Ebamõistlik oleks ka eeldada, et ostja asuks viivitamatult eriseadmeid soetama selleks, et veenduda õhuniisutaja töökorras olekus. Põhjendamatu on ka kohtu käsitlus kahju hüvitamise nõude osas. Õigusabi kasutamine hageja poolt oli põhjendatud. Kui hageja oleks asunud õigusdokumente iseseisvalt koostama, oleks talle tekkinud kahju kaotatud ajakulu näol. Sellisel juhul poleks hageja saanud kostjalt nõuda talle tekitatud kahju (ajakulu) väljamõistmist. Ebaloogiline on väide, et õigusteadmistega isik ei või kasutada õigusabi. Kelle poole hageja õigusabi saamiseks pöördus, ei oma tähtsust. On üldteada asjaolu, et Eesti kohtupraktikas on aktsepteeritud olukorda, kus õigusteadmistega isik kasutab õigusabi ega ole sunnitud menetlusdokumente iseseisvalt koostama. Asjaolu, et nõudesumma on iseenesest väike, ei muuda olukorda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada. Kooskõlas TsMS§ 657 lg 1 p-ga 2 teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohus on asja lahendamisel hinnanud tõendeid ebaõigesti ning teinud seetõttu ebaõige lahendi. Maakohus tuvastas nii vaieldamatud kui vaidluse all olevad asjaolud õigesti. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja ostetud õhuniisutaja vastab kasutusjuhendis lubatud omadustele, kas hageja teavitas kostjat seadme puudustest õigeaegselt ning kas hagejal oli puuduste tõttu õigus lepingust taganeda. Ühtlasi vaidlesid pooled selle üle, kas hagejal on tekkinud kahju, mille hüvitamist võib ta kostjalt nõuda. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud seadme puuduste olemasolu (et õhuniisutaja ei vastanud kasutusjuhendile) ning seda, millal ta puuduse avastas. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludest järeldas kohus, et hageja asus vaidlusalust õhuniisutajat koheselt kasutama, mistõttu pidi tal kiiresti tekkima kahtlus, et seade ei tööta nõuetekohaselt. Kuna hageja seostas seadme puudustest teadasaamist niiskusemõõtja ostmisega, leidis kohus, et hageja oleks pidanud tõendama niikusemõõtja ostmise aega ning seda, et niiskusemõõtja kohaselt töötas õhuniisutaja ebaefektiivselt. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjale kuuluvast kauplusest 26.12.2012 Stadler Form õhuniisutaja „Oskar“, mis ei vastanud kasutusjuhendile (juhendi punktile 4), mistõttu viis ta seadme 27.03.2013 kauplusesse tagasi ning soovis selle ümber vahetamist või raha tagastamist. Kuna seade võeti 27.03.2013 kontrollimiseks (ekspertiisiks) vastu akti alusel, milles on märge filtrite puudumise kohta, ei ole põhjust omistada sellele asjaolule erilist tähtsust (hageja väitel ununesid filtrid koju). Hooldustöö väljastamise 11.04.2013 akti kohaselt on seadet sellest hoolimata kontrollitud („seade on kontrollitud ja vastab tootja nõuetele“). Pealgi ei nähtu neist tõenditest, et filtrite lisamist oleks kaupluses nõutud või et need oleksid ekspertiisi teostamiseks hädavajalikud. Vea kirjeldusena on aktides märgitud: „Kliendi arvates ei niisuta piisavalt. Toas ilma niisutamiseta niiskus umbes 32-35%, tõstab ainult 40%ni, max 45%. Toas eraldi ühtegi küttekeha ei ole, tuba on umbes 18 m2.“. Tehtud tööde kirjeldusena on märgitud, et „tootja garanteerib max tootluse, mitte aga seda, kui palju ühes või teises ruumis niiskustase tõuseb, ning

lisatud, et selliste ilmadega, nagu hetkel, on max 45% taseme saavutamine antud seadmega 18 m2 toas väga hea näitaja...“ (tl 18). Hageja sellise hinnanguga ei nõustunud ning esitas müüjale jätkuvalt nõude tagastada talle seadme eest tasutud raha, jäädes seisukohale, et õhuniisutaja ei suuda toimida vastavalt kasutusjuhendile (hageja 11.04.2013 e-kiri, kostja 14.04.2013 e-vastuskiri - tl 19). Ringkonnakohus nõustub hageja käsitlusega, et eeltoodud põhjustel oli tal alust müügilepingust taganeda. Vastava avalduse koos õigusliku põhjendusega esitas hageja kostjale 02.05.2013 (tl 22-26). VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei ole tarbijalemüügi puhul asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem; tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale, kusjuures üldjuhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul ilmnenud mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal (VÕS § 218 lg-d 1 ja 2). Seadme kasutusjuhendist nähtuvalt on õhuniisutaja mõeldud siseruumide õhu niiskemaks muutmiseks. Kasutusjuhendi (tl 13-16) punkti 4 kohaselt on soovitavat õhuniiskuse taset võimalik saavutada hügrostaadi vastava reguleerimisega. Juhendist nähtuvalt on seadmega võimalik saavutada õhuniiskuse maksimaalne tase 55%, kostja koostatud seadme kontrollimise akti kohaselt on piisavalt hea tulemus („väga hea näitaja“), kui saavutatakse õhuniiskuse tase 45%. Kolleegium nõustub apellandiga, et kasutusjuhendis ei ole kirjas, et selles toodud õhuniisutaja jõudluse andmed on seadme maksimaalne tase, mida seade üldjuhul ei saavuta, mitte aga õhuniiskuse võimalik tase. Pealegi on kasutusjuhendis märgitud, et iga režiim tagab kindla niiskusetaseme ruumis. Kui kostjal tekkis kahtlus, et hageja kasutab õhuniisutit äärmiselt kuivas või muus osas täiesti sobimatus keskkonnas (näiteks ettenähtust oluliselt suuremas ruumis), oli tema kohustus seda tõendada. Kostjal oli võimalik seadet täiendavalt kohapeal testida. Ringkonnakohtul ei ole põhjust hageja esiletoodud asjaoludes kahelda, seda enam, et kostja neid asjaolusid sisuliselt ei eitanud. Seetõttu võib kohtu käsutuses olevatest tõenditest järeldada, et vaidlusaluse seadmega ei olnud võimalik tavapärastes tingimustes saavutada tulemust, mida kasutusjuhendis lubatakse. Kuigi maakohus nõustus hagejaga, et ostetud seade pidi vastama kasutusjuhendile ning seadme juhendile mittevastavuse korral oli tegemist selle lepingutingimustele mittevastavusega, tegi ta siiski ebaõige lõppjärelduse. Kuna hageja esitas maakohtu ekspertiisimäärusele vastuväite, sest ei nõustunud kohtu määratud eksperdi isikuga (seotud äriühinguga, kes tegeleb sama seadme maaltoomise ja müügiga), siis oli ekspertiisist keedumine põhjendatud. Kolleegium ei nõustu kohtuotsuses sisalduva käsitlusega, et kuna hageja ei tõendanud tema poolt soovitud eksperdi pädevust, tuli määrata kostja nimetatud isik (kes teatas, et omab vastavat pädevust, kuigi hageja teatas, et tegemist ei ole erapooletu isikuga). Kohtul ei olnud takistust leida vajaduse korral eksperdiks mõni erapooletu isik. Kuna kohtu määratud ekspertiisi ei teostatud, tuli otsus langetada olemasolevate tõendite põhjal ning teha järeldus, kas hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud või mitte. Ringkonnakohtu hinnagul oli maakohtul võimalik eelnimetatud asjaolude ja tõendite põhjal järeldada, et müüdud asi ei vastanud omadustelt sellele, mida oli hagejale kui ostajale lubatud. Hageja võis mõistlikult

eeldada, et ostetud õhuniisutaja täidab kasutusjuhendis lubatud funktsiooni. Kuigi maakohus tugines oma seisukoha kujundamisel ka riiklikult tunnustatud ekspert M L i 14.08.2014 selgitusele, et kui kasutusjuhendis märgitud õhuniiskust ruumis ei saavuta, on selle põhjuseks ruumi ebasobivad tingimused (suur ventilatsioon, liigselt veeauru imavad seinad jne), ei pööranud ta tähelepanu selle seisukoha ja kostja 14.04.2013 akti vastuolulisusele. Nimetatud isik on avaldanud ka arvamust, et objektiivse ekspertiisi teostamiseks ei ole takistusi. Kui kostja väitis, et kasutusjuhendis märgitud näitajaid jäid saavutamata hagejast tingitud põhjustel, tuli temal seda tõendada. Ringkonnakohtu hinnangul teatas hageja seadme puudustest kostjale mõistliku aja jooksul, järgides seadusest tulenevat tähtaega. Maakohtul ei olnud põhjust mitte nõustuda hagejaga, et õhuniisutaja kontrollimiseks vajas ta vastavat seadet, mille soetas ta alles pärast seda, kui tal tekkis kahtlus, et ruumi õhuniiskus õhuniisutaja toimel oluliselt ei muutu. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Seega on oluline, millal tarbija ise puudusest teada sai. Tarbija eeldused teadma pidamiseks on täidetud siis, kui puudus on ilmne ja ükski mõistlik isik ei saaks eriteadmisi omamata asjaolu tähelepanuta jätta. VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale puudustest õigeaegselt, ei või ta asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Praegusel juhul see nii ei olnud. Oma sisult oli tegemist siiski varjatud puudusega. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt ei ole alust järeldada, et hageja ei teatanud õhuniisutaja puudustest kostjale õigeaegselt, sest seadme kõnealust puudust ei olnud võimalik ilma eriteadmisi omamata või spetsiaalset mõõteseadet kasutamata (soetamata) tuvastada. Seetõttu ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et kuna hageja hakkas seadet eelduslikult kohe kasutama, pidi ta ka kohe taipama, et talle on müüdud puudustega asi, kuna mittetöötava õhuniisuti puhul ei ole tegemist varjatud puudusega, mida tarbija ei saaks koheselt pärast kasutama hakkamist tuvastada. Asjakohane ei ole ka maakohtu etteheide, nagu oleks hageja pidanud mittetöötava seadme puhul tõendama, millal ta niiskusemõõtja ostis ning et niiskusemõõtja kohaselt töötas vaidlusalune seade ebaefektiivselt. Ringkonnakohtu arvates võis seadme puuduste tuvastamine võtta ega vähemalt ühe kuu. Kuna kohus tuvastas müügilepingu olulise rikkumise, siis tulenevalt VÕS 101 lg-st 1 oli hageja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt oli hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist ning p 4 kohaselt lepingust taganeda. Lepingust taganemise avalduse esitas hageja kostjale 02.05.2013 (11.04.2013 avaldust tuleb käsitleda kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisena VÕS § 114 lg 1 tähenduses). Lisaks ostuhinna tagastamise nõudele esitas hageja ka õigusabi kuludega seotud nõude. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuivõrd hageja nõue toote hinna hüvitamiseks on põhjendatud, siis on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ka tema nõue sellekohase nõudekirja esitamisega seotud kulude hüvitamiseks. Maakohus leidis põhjendamatult, et isegi kui hageja väited seadme puuduste kohta oleksid tõendatud, ei kuuluks kõnealune nõue rahuldamisele, sest kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kahju kannatanud isiku rikastumine kahju tekitanud sündmuse arvelt. Kohtul ei olnud alust viidatud järeldust teha. Toimikust nähtuvalt ei andnud vabas vormis müüjaga suhtlemine hageja soovitud tulemust ning vaatamata korduvatele pöördumisele eitas kostja lepingurikkumist. Nii vastas müüja ka hageja 11.04.2013 uuele nõudele veelkord keeldumisega, mistõttu tuleb pidada põhjendatuks hageja pöördumist Kaasus Õigusbüroo OÜ poole õigusabi saamiseks, kelle poolt koostati kostjale esitamiseks nõudedokument (tl 22-26) ning esitati hagejale arve 200 euro maksmiseks (tl 21). Eeltoodust nähtuvalt oli hagejal vajalik esitada oma nõudmised argumenteeritult ja õiguslikult põhjendatult. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu, on selle koostamiseks kulutatud aeg ja õigusabi eest arvestatud tasu vastavuses töö kogumahuga ja seega põhjendatud. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Nõustuda ei saa kostja käsitlusega, nagu oleks hageja pidanud

täiendavate kulutuste tegemisel lähtuma vaidlusaluse seadme madalast hinnast. Kohtul ei ole põhjust hinnata kulutusi ülepaisutatuiks või ebamõistlikeks. Hagejal on õigus saada väljamõistetavalt summalt ka viivis, so VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates 09.05.2013. Nimetatud kuupäevast alates tuleb viivis välja mõista, kohtuotsuse tegemise aja seisuga (30.04.2015) tuleb viivis välja mõista summaliselt, etteulatuvalt aga protsendina. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega tuleb lähtuda poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast viimasest intressimäärast enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Alates 01.01.2013 kuni 01.07.2013 oli intressimääraks 0,75%, alates 01.07.2013 kuni 01.01.2014 oli intressimääraks 0,50%, alates 01.01.2014 kuni 01.07.2014 oli vastavaks määraks 0,25%, alates 01.07.2014 kuni 01.01.2015 oli määraks 0,15% ja alates 01.01.2015 aga 0,05%. Vastavalt sellele tuleb välja arvutada ka viivis. Seadusjärgne viivis on seega järgmine: alates 09.05.2013 kuni 01.07.2013 oli viivise määraks 8,75% (0,0240% päevas); alates 01.07.2013 kuni 01.01.2014 oli viivise määraks 8,50% aastas (0,0233% päevas); alates 01.01.2014 kuni 01.07.2014 oli viivise määraks 8,25% aastas (0,0226% päevas); alates 01.07.2014 kuni 01.01.2015 oli viivise määraks 8,15% aastas (0,0223% päevas), alates 01.01.2015 on viivise määraks 8,05% aastas (0,0221% päevas). Vastavalt eeltoodule tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 329 eurolt seisuga 30.04.2015 viivis 54 eurot ning alates 01.05.2015 protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude kindlaksmääramine Maakohus määras kaevatavas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse ning selle alusel ka kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning rahuldab hagi, jätab ta menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on tasunud kahes kohtuastmes riigilõivu kokku 175 eurot, nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 on kostja kohustatud hüvitama põhjendatud ja vajalikus ulatuses ka hageja lepingulise esindaja kulud. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, nagu puuduks õigusteadmisi omaval menetlusosalisel õigus kasutada õigusabi. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et sellisel juhul ei saa pidada õigusabikulusid igal juhul põhjendamatuks, vaid neid välja mõistes tuleb hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosaline oma õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses ilma õigusalase kvalifikatsioonita (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-62-14). Praegusel juhul hindab ringkonnakohus põhjendatuks hagiavalduse koostamisele kulunud aega ja selle eest arvestatud tasu 200 eurot. Argumenteeritud menetlusdokumendi koostamiseks oli vajalik kasutada õigusalaseid eriteadmisi. Ülejäänud osas ei pea kohus tasunõuet põhjendatuks (sh menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise kulu, mis ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu – Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14). Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud summas 375 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 2 peab kostja maksma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.