Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS §637 lg.21 tähenduses. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. 1(7)

2-12-26606 Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kätte toimetamisest teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED

Julianus Inkasso OÜ esitas kohtusse J P vastu hagiavalduse võlgnevuse 95,74 euro ja viiviste 95,69 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elisa Eesti AS kostjaga liitumislepingu. Liitumislepingu 1693390 uurde kuuluvate Üldtingimuste punkti 8.1 kohaselt lepingu lõppemine võib toimuda kas kliendi või Elisa Eesti AS algatusel lepingu ülesütlemisega või poolte kokkuleppega. Punktis 8.2 on sätestatud, et kirjalikus vormis sõlmitud lepingu ülesütlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus. Seega lepingu tingimused ei näe ette võimaluse lepingust taganeda ja ei näe ette võimalust lepingu lõpetamiseks telefoni teel. Elisa Eesti AS andmete järgi viimane laekumine kliendilt toimus 27.01.2009.a. ning leping öeldi üles 24.04.2009.a. Selle kohta oli kliendile saadetud kirjalik teatis aadressile Kuperjanovi 74, Valga. Seda kinnitab ka viimane kliendile 01.05.2009.a. esitatud arve nr. 0815355749. Arvest on näha, et M-interneti nõutakse kokkulepitust summast väiksemal määral. Kui lepingu järgi oli M-interneti teenuse kuumaksuks 199,00 krooni (12,72 eurot), siis aprilli 2009 eest nõutakse üksnes 159,19 krooni (ehk 10,17 eurot). Elisa Eesti on arvestanud teenust kuni lepingu ülesütlemiseni 24.04.2009.a. (199,00 krooni / 30 päeva X 24 päeva = 159,19). Kostja väide selle kohta, et ta ei saanud 2009.a. aasta arveid kätte on samuti paljasõnaline. Liitumislepingu üldtingimuste punkt 7.7 kohaselt arve mittekättesaamine ei vabasta klienti arve tasumise kohustusest. Arve mittesaamisel saab infot tasumisele kuuluva summa kohta ELISA infotelefoni vahendusel ning ELISA esindustest. Peale kostja vastuse saamist asus hageja järgmisele seisukohale. Kuigi kostja väidab, et ei olnud teadlik nõude loovutamisest ning seetõttu ei ole tal mingeid võlaõiguslikke suhteid Julianus Inkasso OÜ-ga, siis oli nõude loovutamise teatis kostjale saadetud 30.09.2010.a. aadressile XXX. Juhul, kui kostja tõesti ei saanud nõude loovutamise teatist kätte, siis kostja on nõude loovutamisest teada saanud hiljemalt hagimaterjalide kättesaamisel. Sarnases vaidluses nõude loovutamise õiguspärasuse küsimuses on Riigikohus oma 06.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-21-62-07 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista asjaolu, et võlgnikule on nõude loovutamisest teatatud pärast hagiavalduse esitamist. Kohus seletas, et VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib 2(7)

2-12-26606 võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutmine). Seega on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. Riigikohus leidis samuti, et kostja võis nad kohustuse täitmisest keelduda, kui neile ei esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta või ei teatatud kirjalikult nõude loovutamisest. Hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist. Hageja aga leiab, et kostja väited selle kohta, et ta ei olnud teadlik nõude loovutamisest, ei vasta tõele. Julianus Inkasso OÜ on peale nõude loovutamist saatnud kliendile mitmed kirjad elektroonselt aadressile [email protected] ning posti vahendusel aadressidele XXX. Kostja on peale kirjade väljasaatmist võtnud 22.09.2011.a. ühendust hagejaga telefonitsi (numbrilt 56171823) ja teatanud, et keeldub tasuda seda võlgnevust. Sama number on märgitud kostja kontakttelefoniks la liitumislepingus nr. 1693390. Hageja lisab vastusele ka Elisa Eesti AS kinnituskirja nõude loovutamise kohta. Seega hageja leiab, et nõue on loovutatud õiguspäraselt ning kostjale on nõude loovutamisest teatatud. Mis puudutab kostja nõuet kõnede eristuse esitamiseks, siis hageja teatab järgmist. Elektroonilise side § 1111 lg 4 järgi andmeid kõnede kohta säilitatakse ühe aasta jooksul alates side toimumise ajast. Seega hagejal ei ole tehniliselt võimalik ning ei ole ka kohustust esitada kostjale kõnede eristust 5 aasta möödudes. Tuginedes hagiavaldusele ja eeltoodule, hageja leiab, et nõue on põhjendatud ja palub hagi täies ulatuses rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Jurijs Pavlovs, kirjalikus vastuses hagile ei võta hagiavaldust õigeks ning ei tunnista kostja vastu esitatud nõudeid. Kirjaliku vastuse kohaselt on kostjal vastuväited selle kohta, et kohus hagi menetlusse võttis, kuna kostjal ei ole mingisuguseid võlaõiguslike suhteid Julianus Inkasso OÜ-ga. Arvestades sellega, et VÕS § 170 kohaselt loetakse nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks alles siis, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 ja 2 tahteavalduse saajale suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kätte saaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Mingeid tõendeid selle kohta, et Elisa Eesti AS edastas kostjale teatise võlgnevuse loovutamisest Julianus Inkasso OÜ-le ei ole, kuna kostja ei saanud kunagi seda nii Elisa Eesti AS-le, kui ka Julianus Inkasso OÜ-lt. Kostja seisukoht on selline, et kostja ei ole nõude loovutamisest teada saanud ja temal puudus võimalus sellega tutvuda. Hageja ei ole tõendanud ülesütlemis-, võla- ja nõude loovutamise teatiste kostjale esitamist. Seega hagi pole esitamise momendil hagejale võimalik nõue Elisa Eesti AS-lt üle läinud, seega leiab kostja, et hageja ei ole õigustatud isik nõude esitamiseks kostja vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kostja kinnitab kirjalikus vastuses, et ta on nõus kirjaliku menetlusega ning ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja ei võta esitatud hagi õigeks ega tunnista hagi. Kostja ei tunnista hagi seepärast, et ”võla” suurus ja tekkimine ei ole selged minu jaoks. Põhjendused: Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 18.12.2008. a. liitumisleping Nr. 1693390 M-INTERNETi kasutamiseks tariifiga 199 krooni (12,72 EUR) kuus ja krediidilimiidiga 400 krooni (25,56 EURi. Eritingimusega oli sätestatud, et arve tuleb saata digiarvena e-postkasti 3(7)

2-12-26606 [email protected]. Seoses sellega, et antud teenuse kasutamise võimalus oli häiritud väga kehva mobiilside leviala pärast, lepingust taganeti 22.12.2008 Elisa klienditeeninduse telefoni teel (VÕS §188 alusel) ja teenust rohkem ei kasutatud. Mingeid tõendeid sellele, et Elisa Eesti AS osutas kostjale mingid täiendavad teenused 2009. a. jaanuaril (Arve 0814899420) summas 409,28 krooni ei olnud. Seega kostja ei tunnista ka järgnevaid arveid Nr. 0815061031 summas 907,79 krooni, nr. 0815200274 summas 1188,74 krooni ja nr. 1497,94 krooni kogu ulatuses. Earveid kostja ei ole saanud. Võlast sai kostja teada alles 24.07.2012.a. Kohtu maksekäsust ja kostja kirjutas vastuväide. Mingeid teatiseid võla kohta Elisa Eesti AS-i või Julianus Inkasso OÜ-lt ei ole kostja saanud. Kostja ei esitanud kohtule oma vastuväidete põhjendamiseks mitte ühtegi tõendit.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungile ilmus Julianus Inkasso OÜ lepinguline esindaja Aljona Melter. Kostja, J P, kohtuistungile ilma seadusliku takistuseta ei ilmunud. Esitas kohtule kirjaliku avalduse, et ei ilmu kohtuistungile, millega luges kohus tuvastatuks, et Jurijs Pavlovsile on teada kohtuistungi aeg ja koht. Kuna J P oli kirjalikus vastuses nõud kirjaliku menetlusega, siis rahuldas kohus hageja esindaja taotluse vaadata tsiviilasi läbi sisuliselt ilma kostjata. Hageja, Julianus Inkasso OÜ, esindaja Aljona Melter teatas kohtuistungil, et hageja jääb hagiavalduse juurde. AS Elisa Eesti ja kostja sõlmisid kaks lepingut: 20.07.2000.a ja 18.12.2008.a.. AS Elisa Eesti osutas kostjale teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja poolt jäi tasumata 4 arvet: veebruarikuu, märtsikuu, aprillikuu, maikuu 2009.a eest. Nõue oli loovutatud hagejale. Põhivõlg moodustas 95,74 eurot, viivis- 95,69 eurot. Viivise summa on vähendatud põhisummani. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et ta ei ole arveid kätte saanud, nõude loovutamist ei olnud teadlik. Nõude loovutamisest on teatatud hagimenetluse käigus. Kostja väitel leping oli lõpetatud suuliselt 2008.a. Vastavalt lepingu üldtingimustele leping oli vaja lõpetada kirjaliku avaldusega. Nõue on põhjendatud ja hageja palub rahuldada hagi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.10.2012.a. määrusega võttis maakohus hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS §405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus 4(7)

2-12-26606 menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ärakuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14- päevase tähtaja. Pooled kohtu poolt antud tähtaja jooksul enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ei taotlenud, mille tõttu otsustas kohus loobuda käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtuistungist. Samuti olid mõlemad pooled nõus kirjaliku menetlusega, millist nõusolekut ei ole tagasi võetud. Samuti pidas kohus vajalikuks arvestada käesolevas lihtmenetluses tõenditena kõiki hageja poolt esitatud dokumente, mis tõendavad kostja võlgnevust hageja ees, nõuete loovutamist, aga samuti võlgnevuse sissenõutavaks muutumist. Kostja oma vastuväiteid kohtule mitte ühegi tõendiga ei tõendanud, mille tõttu luges kohus kostja vastuväited mitteasjakohasteks, tõendamatuteks, paljasõnaliseks ning arvestamisele mittekuuluvaks. TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kui hagi menetletakse lihtmenetluses, võib kohus otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta TsMS § 444 lg 4 alusel. Siiski otsustas kohus seda lihtmenetluse õigust mitte kasutada ja tegi käesoleva otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga, sellel eesmärgil, et nii hageja kui ka kostja saaksid piisavalt aru, miks kohus käesoleva hagi rahuldas. Kohus uurinud kõiki tõendeid, aga samuti arvestades lihtmenetluse erisustega, asus seisukohale, et Julianus Inkasso OÜ hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lihtmenetluses. Kohus, uurinud hagiavaldust, hageja kirjalikku seisukohta, kostja kirjalikku vastust hagile, aga samuti hageja poolt esitatud kõiki tõendeid, luges tuvastatuks, et Julianus Inkasso OÜ ja J P vahel puudub vaidlus Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud faktiliste asjaolude üle ehk sisuliselt võttis Jurijs Pavlovs õigeks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, et ta liitumislepingu alusel tarbis telekommunikatsiooniteenuseid ning jättis AS Elisa Eesti arved tasumata hagiavalduses näidatud ulatuses. Samuti pole J P vaidlustanud käesolevas menetluses viivise suurust ja viivise arvestust, millega luges kohu tõendatuks, et J P nõustus asjaoluga, et ta peab Julianus Inkasso OÜ-le maksma viivist hagiavalduses näidatud ulatuses. Kohus tuvastas, et Julianus Inkasso OÜ ja J P vahel on õiguslik vaidlus ainult selles osas, kas on leidnud aset AS Elisa Eesti nõude loovutamine Julianus Inkasso OÜ-le, kas see loovutus on kehtiv. Lahendades õiguslikku vaidlust selle üle, kas loovutus on toimunud ja kas see on kehtiv pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus 6. juuni 2007.a otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-62-07 p.12 selgitas, et VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutmine). Seega on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud 5(7)

2-12-26606 või kui loovutamine pole kehtiv. VÕS § 170 teine lause lisab, et sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kolleegium asus seisukohale, et kui VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seega ei olnud asjakohane kostjate väide, et hageja töötaja ei loovutatud hagejale nõuet. Samas võisid nad kohustuse täitmisest keelduda, kui neile ei esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta või ei teatatud kirjalikult nõude loovutamisest. Hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist. Hagiavalduse lisadega, ärakirjaga AS Elisa Eesti poolt väljastatud nõude loovutamise teatest, luges kohus tuvastatuks asjaolu, et AS Elisa Eesti nõue J P vastu oli loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le, kuna nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. Kuna nõude loovutamise teade on võlausaldaja poolt saadetud Jurijs Pavlovsile, siis asus maakohus seisukohale, et J P suhtes oli nõuete loovutamine toimunud, kuna VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine pole kehtiv. VÕS § 170 teine lause lisab, et sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Maakohus asus seisukohale, et isegi, kui nõustuda J P seisukohaga, et temale ei ole nõude loovutamisest teatatud, siis hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist. Kohus tuvastas, et J P on kirjalikus vastuses hagile võtnud õigeks, et koos hagiavaldusega sai ta kätte ka nõuete loovutamise teated, mille tõttu luges kohus tuvastatuks, et kõige hilisemaks ajaks nõuete loovutamisest teadasaamiseks tuleb lugeda hagiavalduse kättesaamise aeg Jurijs Pavlovsi poolt. Eeltoodust tulenevalt nõustub maakohus Julianus Inkasso OÜ seisukohaga, et nõude loovutamised on toimunud ja on kehtivad ning Julianus Inkasso OÜ-l on õigus olla käesolevas menetluses hagejaks ja panna maksma oma nõude J P vastu. Nõuet ennast on hageja kohtule tõendanud liitumislepinguga nr 0181238 (tl.15), liitumislepinguga nr 1693390 (tl.16), AS Elisa Eesti poolt J P esitatud mobiiliteenuste arvetega (tl.17-24) ja AS Elisa Eesti teenuste kasutamise üldtingimustega (tl.25-36). Kostja nimetatud tõendite vaidlustamiseks omapoolseid tõendeid kohtule esitanud ei ole, mille tõttu asus kohus seisukohale, et J P vastuväited hagile tuleb lugeda paljasõnalisteks, mitteasjakohasteks ja tõendamatuteks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on seda kohustust rikkunud. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole sisuliselt vastu vaielnud ka põhinõudele ning viivistele st. ei ole esitanud samad vastuväited, mis J P oleks olnud esitada AS Elisa Eesti vastu, siis luges kohus kostja 6(7)

2-12-26606 vastuväited mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. Kohus luges tuvastatuks, et J P on Julianus Inkasso OÜ põhivõla ja viiviste nõude sisulise poolega vaikimisi nõustunud. Lähtudes hageja nõudest ja asja materjalidest, leidis kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kohus pidas vajalikuks rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi J P vastu võlgnevuse ja viivise nõudes ning mõista J P välja Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlg summas 95.74 eurot ja viivised summas 95.69 eurot. Kohus pidas vajalikuks teha kohtuotsus avalikult teatavaks 28.04.2015.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja, J P, kanda. Kohus pidas vajalikuks määrata menetluskulud kindlaks ka rahaliselt ning mõistab J P välja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 234.78 eurot, sh riigilõiv 75.00 eurot ja hageja õigusabikulud summas 159.78 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.