Hagihind Asja lahendamine Kohtu koosseis Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja Kostja esindaja
Viljandi kohtumaja 27. aprill 2015 nr 2-14-6715 Heido Sõna hagi Tiina Vahtra vastu võlanõudes, sh põhivõlg 2840 eurot ja viivised 21.11.2013-30.05.2014 summas 123,25 eurot ning alates 01.06.2014 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 3200,50 eurot kohtuistung 07. aprill 2015 kohtunik Silvi Maiste Heido Sõna (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxxx) Janno Perv (OÜ Consigliori, e-post: [email protected]) Tiina Vahtra (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxx) Agu Eichenbaum (OÜ Eichenbaum&Partnerid, e-post: [email protected])
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista Heido Sõnalt Tiina Vahtra kasuks kostja kantud menetluskulu summas 472 (nelisada seitsekümmend kaks) eurot ja 50 senti.
4.Saata otsus menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Kohtule 06.06.2014 esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 2840 eurot ning seadusjärgsed viivised ajavahemiku eest 21.11.2013.a kuni 30.05.2014.a, summas 123,25 eurot, samuti viivised alates 01.06.2014.a kuni võlgnevuse kohase tasumiseni, võttes aluseks seaduslikku viivisemäära
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja arveldusarvele nr. EE411700017002607957 Nordea Pangas suulise laenulepingu alusel kandnud ajavahemikul 15.01.2010 kuni 21.07.2010 rahalised vahendid kogusummas 2840 eurot.
3.Kostja ei ole saadud rahalisi vahendeid hagejale tagastanud, vaatamata hageja korduvatele palvetel, mistõttu saatis hageja esindaja kostjale 13.09.2013.a koostatud tähtajatu laenulepingu ülesütlemise teate. Kostja on tähtajatu laenulepingu ülesütlemise teate allkirja vastu kätte saanud 01.10.2013.a.
4.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, mis oma sisult on laenuleping. Leping on küll sõlmitud suuliselt, kuid VÕS § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida ka suuliselt, kui lepingu sõlmimiseks ei ole sätestatud kohustuslikku vormi. Laenulepingule ei ole sätestatud kohustuslikku kirjalikku vormi. VÕS § 396 lõike 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
5.Hageja leiab, et pooled on sõlminud suuliselt tähtajatu laenulepingu. Tulenevalt VÕS § 398 lg 1 kohaselt muutub tähtajatu laenulepingu korral laenu tagasimaksmise kohustus sissenõutavaks peale laenulepingu korralist ülesütlemist. Hageja on avaldanud kohtule, et laenulepingu sõlmimine ei olnud seotud majandus- või kutsetegevusega ning pooled ei leppinud kokku laenuintressi määras (VÕS § 397 lg 1 mõistes), mistõttu hageja ei esita intressi tasumise nõuet.
6.Laenu tagasimaksmise kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivitatud summalt viivise tasumist. Kuna poolte vahel sõlmitud suulise laenulepinguga ei lepitud kokku viivise määras siis tuleb viivise määra arvutamisel lähtuda VÕS § 94 ja § 113 lg 1. Kostja vastuväited
7.Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejal puudub rahaline nõue kostja vastu. Ülekannete näol on tegemist hageja enda kohustuse täitmisega. Isegi kui nõue oleks, ei ole tegemist laenust tuleneva nõudega. Kui tegemist oleks alusetu rikastumisega, oleks nõue aegunud.
8.Pooltevahelist suhet on võimalik hinnata elukaaslaste/sõprade vahelise kõlbelise kohustuse täitmise võtmes. Hageja ning kostja vahelise abielusuhte lõppemisel elasid pooled nn vabaabielus novembrist 2009 kuni septembrini 2011, s.o ajal, mil hageja teostas ka vaidlusalused pangaülekanded.
9.Ühe võimalik õigusliku hinnanguna toob kostja välja mittetäieliku kohustuse VÕS § 4 mõttes, mille võlgnik võib küll täita, kuid võlausaldaja ei saa selle täitmist temalt nõuda.
10.Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega, et poolte vahel on laenusuhe. Poolte vahel saab olla vaid abielu lõppemisest, ühisvara valdamisest, kasutamisest ja jagamisest tulenevaid suhteid. Kostja taotleb mistahes tuvastatavale õiguslikule suhtele aegumise kohaldamist. Tegemist on perekonnaõigusest ja asjaõigusest tuleneva ühisvara valdamise ja kasutamisega seonduvate kulutuste hüvitamisega hageja poolt, st oma kohustuse täitmisega kostja ees, aga mitte nõudega tema vastu.
11.Hageja ja kostja abielu sõlmiti 11.04.2000 ning lahutati 24.07.2009. Hoolimata lahutusest jäi poolte ühisvara jagamata ning pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Abielu ajal soetati 09.05.2002 hoonestatud kinnistu aadressil Purika, Maltsa küla, Tarvastu vald, Viljandimaa, milles elati koos ning milles kostja elab seniajani. Lisaks soetatid abielu ajal sõiduk Mercedes Benz 200T (reg nr 505ARC), mis pärast lahkukolimist 2009 alguses jäi hageja valdusesse ning võõrandati hageja poolt 13.07.2009. Lisaks võeti abielu ajal koer, kes elab kostja juures seniajani.
12.Pärast faktilise kooselu lõppu üritasid pooled suhteid taastada ning uus suhe kestis november 2009 kuni september 2011, sellise elukorraldusega, kus hageja elas ja viibis tööl Soomes.
13.Pooled sõlmisid ühiselt kinnistu müügiks maaklerlepingu 26.07.2010, kuid seniajani pole kinnistu võõrandamine õnnestunud.
14.Hageja esitatud pangaväljavõtted ei kinnita laenusuhte olemasolu. Ainult 12.07.2010 ülekandel on märgitud selgituseks „laen“ (tl 37), ülejäänutel märked puuduvad. Ülekandel 28.04.2010 on selgituseks märgitud „Aarne palk“ (tl 33) ning 24.05.2010 selgitus „Ehitus ja Arne palk“ (tl 35). Teistel ülekannetel puuduvad mistahes märked.
15.Lepingu ülesütlemise teatis on ühepoolselt vormistatud ja pole kooskõlas pangaväljavõtetega. Kostja selgitab, et poolte ühisvarasse kuuluval kinnisasjal toimusid remondi- ja ehitustööd. Ehistustöid teostas Arne Pikk, kes pani toas ja köögis parketti, paigaldades majale soojustust ja voodrilauda. Kostja sõidutas vajadusel töömeest ja tegeles materjalide ostmise ja tarnimisega jne. Arvestades, et hagejale kuulub pool kinnistust, oli tegemist hageja enda kohustuse täitmisega remonttööde teostamisel.
16.Ainuüksi pangaülekande teostamine ei ole tehing ega loo iseseisvat alust laenusuhteks. Viimases tuleb eraldi kokku leppida (aeg, summa, tähtaeg jne muud olulised tingimused). Kostja pole laenu võtnud ega seda ka hagejalt soovinud.
17.Hageja, viidates AÕS § 72 lg-le 4, märgib, et hageja elab aastaid välismaal ja ei ole võtnud osa oma ühisvara otsesest/vahetust hooldamisest, säilitamisest. Seda on pidevalt teinud kostja, kes endises ühises kodus ka praegu elab. Kostja on hageja poolt üle kantud raha eest soetanud hageja huvides erinevaid ehitusmaterjale temale kuuluva omandiosa remondi tarbeks summas 522,31 eurot. Maja kütmiseks on ostetud küttepuid summas 2298,50 eurot, millest 1149,25 eurot on kostja tasunud hageja eest. Maja kütmine on hoone säilitamise seisukohalt vajalik, ei ole võimalik kütta ainult kostja osa või poolt maja. Samuti on hoone säilitamise huvides varustatud elektrienergiaga, milliseid arveid on kostja tasunud ning arvetest pool, s.o 1207,86 eurot on kostja tasunud hageja eest. AÕS § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
18.Täiendavalt hoiab kostja korras kinnistut tervikuna, st ka hageja osa – niidab muru, lükkab talviti lund ehk hoiab teed lahti ning teeb muid vajalikke töid, millega seonduvad kulutused. Maaklerlepinguga on kostja ja ka hageja võtnud kohustuse võimaldada kinnistule juurdepääsu võimalikele ostjatele aastaringselt. Samuti on kostja tasunud maamaksu summas 43,17 eurot.
19.Ka hageja enda 25.10.2013 e-kiri (tl 94) tõendab, et hageja soovib kostjalt majale kulutatud investeeringu hüvitamist.
20.Täiendavalt on kostja teinud hageja palvel ülekandeid eraisikutele – Anzela Dõbkole summas 351,53 eurot (tl 95) ja Peeter Saaremetsale ja Renar Saaremetsale summas 225,35 (tl 96) eurot. Kostjale ei ole teada ülekannete edastamise põhjus, korraldus tuli hagejalt. Lisaks on kostja tasunud hageja eest varakindlustust summas 72,67 eurot (tl 97), motokaupade tasuarveid summas 9,59 eurot (tl 98), kohtutäituri tasu summas 29,23 eurot (tl 99). Kokku on kostja teinud erinevaid makseid summas 3610,96 eurot. Sinna pole arvestatud looma ülalpidamise kulusid, ühisvarana sõiduki võõrandamisest hageja saadud tulu. Seega võiks kostja nõue hageja vastu veelgi suureneda. Kostja reserveerib endale võimaluse tasaarvestada eelnimetatud nõuded hageja nõudega.
Hageja täiendavad seisukohad
21.Hageja hinnangul on hageja tõendanud, et kostja on saanud rahalisi vahendeid. Hageja hinnangul on kostjal kohustus nimetatud rahalised vahendid tagastada ning kostja peab esitama tõendeid, mis vabastaksid teda väidetava laenuraha tagastamisest. Tasaarvestusavaldus ei vasta hageja hinnangul õigusnormidele. Hageja leiab, et selleks pidanuks kostja esitama vastuhagi. Kohtuistung
22.Kohtuistungil 07.04.2015 jäid mõlemad pooled oma varasemalt kirjalikult esitatud seisukohtade, nõuete ning õiguslike põhjenduste juurde. Kostja täiendab, et on tuginenud oma seisukohtades Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-146-05. Hageja on seisukohal, et kostja ingliskeelne tõend (tl 69) tuleb jätta tähelepanuta, kuna ei ole esitatud tõlget. Hageja hinnangul ei tõenda kostja tõendid, et ülekantud summad on läinud ühisvara parendamiseks ja säilitamiseks. Mõned ülekanded on tehtud 1,5 aastat pärast hagejalt raha saamist. Hageja esindaja ei oska selgitada, milliste investeeringute tagasisaamist on hageja 25.10.2013 e-kirjaga (tl 94) mõelnud. Kostja esindaja toob välja, et panga ülekanne on õiguslikult neutraalne ega näita tehingu sisu. Menetluskulude hüvitamise taotlused
23.Hageja on 07.04.2015 seisuga taotlenud menetluskulude hüvitamist kogusummas 705 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest summas 455 eurot (käibemaksu ei lisandu) ja riigilõivust summas 250 eurot. Kohtuistungil on hageja esindaja esitanud täiendava taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks kogusummas 146,80 eurot (sh km), mis sisaldab kohtuistungil esindamise tasu 126 eurot (sh km) ja transpordikulusid summas 20,80 eurot (sh km). Menetluskuludelt taotleb hageja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
24.Kostja on kohtuistungil esitanud menetluskulude nimekirja ning taotleb menetluskuludena kokku 472,50 euro (käibemaksu ei lisandu) hüvitamist. Menetluskulud ei sisalda käibemaksu, sest kostja esindaja pole käibemaksukohustuslane.
KOHTU PÕHJENDUSED JA HAGI LAHENDAMINE
25.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostjale erinevatel aegadel ajavahemikul 15.01.2010 kuni 21.07.2010 teinud ülekandeid. Pooled vaidlevad selle üle, kas raha anti üle laenuna või muul õiguslikul alusel. Seega on peamine vaidlusalune küsimus, kas hagejal on kostja vastu tähtajatust laenulepingust tulenev nõue. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
27.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on laenulepingule viidates tuginenud üksnes kostjale tehtud pangaülekannetele ning lisaks ka väidetava laenulepingu ülesütlemise avaldusele. Kohus rõhutab, et laenusuhte olemasolu peab tõendama hageja, kes vastavale asjaolule tugineb. Juhul, kui hageja seda tõendada ei suuda, tuleb laenulepingule tuginev hagi jätta rahuldamata.
28.Kohus selgitab, tuginedes kõrgema kohtu praktikale (Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-10-27720), et alles siis, kui hageja on kõik hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud kohtu ette toonud ning need kõik ka tõendanud, saab tõendamiskoormis kostjale üle minna ning alles siis võib tekkida kostjal kohustus tõendada vastuväidetena esitatud asjaolusid. Sellest hoolimata on kostja käesolevas menetluses kohtule esitanud hageja seisukohtadele
äraspidise tõlgenduse ning kostja positsiooni iseloomustavad tõendid, mida kohus siiski põhjendustes õiguslikule suhtele hinnangut andes käsitleb.
29.VÕS § 8 lg 1 ning VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping kahe või enama isiku vahel ning lepingu sõlmimiseks on vajalikud vastastikused tahteavaldused ning kokkuleppe saavutamine. Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldusega. Vastavalt TsÜS § 68 lg-le 3 on kaudne selline tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Üksnes rahasumma ülekandmine isiku arvelduskontole ei anna kohtu arvates alust lugeda laenulepingut sõlmituks. Kohtu hinnangul on hageja poolt tõendamata see, et hageja ning kostja on sõlminud vastastikuse laenulepingu. Mitmetest rahaülekannetes kostjale sisaldus vaid üks, 12.07.2010 tehtud ülekanne (tl 37), selgitust „laen“. Kohtu hinnangul ei saa mitmete erineva sisuga pangaülekannete selgitustest tuleneda, et tegemist oli pooltevahelise laenusuhtega, seda isegi juhul, kui üheks selgituseks ülekannetes on märgitud „laen“. Kohus märgib, et tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ning ainuüksi ühele ülekandele hageja initsiatiivil pandud selgitus ei saa iseloomustada pooltevahelist õigussuhet tervikuna. Vaatamata hageja tõendamiskoormisele on kostja poolt kohtule esitatud asjaolud ning tõendid veennud kohut pigem vastupidises.
30.Vaidlust ei ole, et pooltele kuulub ühisvarana endiselt kinnisasi. Kohus leiab, et hageja ning kostja vaheline õigussuhe puudutab pigem nende kui ühisomanike vahelisi suhteid, mis põhinevad asjaolul, et pooltele kuulub siiani ühisvarana Purika, Maltsa küla, Tarvastu vald, Viljandimaa asuv kinnistu, mille ülalpidamiskohustus on vastavalt AÕS § 70 lg-le 6 ja § 75 lg-le 1 mõlemal ühisomanikul. Nimetatule viitab otseselt kostja poolt tõendina esitatud 25.10.2013 e-kiri (tl 94), kus hageja räägib tema poolt majale kulutatud investeeringutest ning kostja pangakonto väljavõtted (tl 76-81), mis tõendavad kohtu hinnangul, et 2010-2011 kulus kostjal märkimisväärselt raha ehituspoodides, mis kinnitab kostja avaldatut, et ühisele kinnisasjale on nimetatud perioodil kulutusi tehtud. Samuti ei ole hageja esitanud vastuväiteid kostja avaldatule, et pooled olid vaatamata abielulahutusele 2009. aasta suvel ka november 2009 kuni september 2011, sh ülekannete tegemise ajal, nö visiitsuhtes. Samas ei ole kohtu hinnangul asjakohased kostja poolt esitatud pangaülekanded, mis tõendavad kulutusi vabaabielu väidetavast lõppemisest hilisema perioodi kohta (pärast septembrit 2011) (s.o tl 82-84), kuivõrd puudub ajalises mõttes piisav põhjuslik seos hageja tehtud ülekannete ning kostja pangaülekannetelt nähtuvate kulutuste vahel. Samuti ei oma asja lahendamisel tähendust kostja poolt esitatud liikluskindlustuse kaart (tl 69), looma loovutusleping (tl 70-71), kuna need ei seondu kuidagi tõendamiseseme asjaoludega. Kohtu arvates saab asjakohaste tõenditena hinnata üksnes kostja poolt esitatud tõendeid, mis kinnitavad, et hageja poolt saadud raha on kostjal kulunud ühisvara alalhoidmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ning kasutamisega seotud kulutusteks AÕS § 75 mõttes. Nimetatud tõenditena tuleb kohtu hinnangul lisaks ülaltoodutele käsitleda 26.07.2010 maaklerlepingut (tl 72-75), küttepuude müüki (tl 85), Eesti Energia AS-le ülekannetega tasutud arveid, selgitusega „Purika talu, Tarvastu vald“ ajavahemikul jaanuar 2010-detsember 2011 (tl 86-90) ja maamaksu-ülekandeid, selgitusega „Purika talu, Tarvastu vald“ (tl 91-93). Ülekanded hageja palvel kolmandatele isikutele 2010. jooksul (tl 95-99) tõendavad kohtu hinnangul hageja ning kostja vahelist usalduslikku suhet nimetatud perioodil, mis omakorda kinnitab kostja versiooni, et pooled olid omavahel tol ajal lähedastes suhetes.
31.Seega on kohus jõudnud kokkuvõtlikult järeldusele, et kuna hageja on tuginenud oma hagiavalduses üksnes laenulepingule ning esitanud nõude sellest lähtuvalt, ei kuulu nõue puuduliku tõendatuse tõttu rahuldamisele.
Menetluskulud
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
35.Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja nõudes õigusabikuluna 472,50 euro (käibemaksu ei lisandu) hüvitamist. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.
36.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus kontrollib käesolevaga vaatamata kostja poolsele mitte vastu vaidlemisele hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
37.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasjade materjalidega, leiab et kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab tsiviilasjas kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 472,50 eurot. Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
38.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
39.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.