4.Välja mõista hagejalt XXXkostja XXXkasuks viivis menetlus-kuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Välja mõista hagejalt XXXriigituludesse hagejale antud riigipoolne menetlusabi riigilõivu tasumisel summas 700 eurot. Nimetatud summa tasuda käes-oleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole.
6.Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõuda, et sissenõudmisele kohaldataks täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (TsMS § 179 lg 6, 8).
2-15-16386
7.Punktis 5 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral välja mõista riigituludesse alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX(edaspidi hageja) esitas 02.11.2015 Harju Maakohtule hagi XXX(edas-pidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2011.a. suuliselt tähtajatu laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale intressivabalt laenu ajavahemikul 13.07.2011 kuni 01.09.2014 kogusummas 12 609 eurot. Laen on üle kantud eeltoodud perioodil iga-kuiste osamaksetena. Hageja ütles tähtajatu laenulepingu üles 21.11.2014 vastavalt enda selle-kohasele teatele, mille kohaselt tuli kostjal laen tagastada hiljemalt 27.01.2015. Kuivõrd kostja laenu ei tagastanud, edastas hageja nõude laenu sissenõudmiseks Intrum Justitia AS-ile, mille esindaja saatis kostjale 25.08.2015 nõude kohustuse täitmiseks. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Hageja leiab, et juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et poolte vahel puudus lepinguline suhe, siis alternatiivselt tuleb hageja nõuet käsitleda kui alusetut rikastumist hageja arvel. Võttes arvesse hagejapoolset osalist nõudest loobumist palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 12 609 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 775,87 eurot ja lisanduva viivise alates 03.11.2015 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista alusetult saadu summas 12 609 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 3 071,86 eurot ja viivised alates 03.11.2015 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse kohase täitmiseni (I kd tl 1-5, 163-174).
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ja poolt kostjale raha maksmise aluseks oli hageja ja kostja endine elukaaslase XXXkokkulepe kostjale toetusraha tasumise kohta ning et hageja on teinud kostjale rahalisi ülekandeid XXXisiklike rahaliste vahendite või XXXkuuluvate ettevõtete rahalistest vahenditest. Samuti ei vasta tõele kostja alternatiivne vastu-väide, et hageja poolt tehtud maksete näol oli tegemist kõlbelise kohustuse täitmisega. Hageja hinnangul tema ja kostja vahel puudub sedavõrd lähedane suhe, mis annaks aluse liigitada hageja poolt tehtud rahaülekandeid kõlbelise kohustuse täitmiseks. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväitega nõude osalise aegumise kohta. Samuti ei nõustu hageja kostja alternatiivse seisukohaga, et kostjale ülekantud maksete näol oli tegemist kinkega (II kd tl 72-76). Kostja vastuväited
2-15-16386
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse ja täiendavate seisukohtade kohaselt on hageja nõue tulenevalt nii laenulepingust kui alusetu rikastumise sätetest alusetu ning tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud, mistõttu hagejal puudus ka alus selle ülesütlemiseks. Hageja poolt kostjale igakuiselt kantud rahasummade näol oli tegemist hageja ja kostja endise elukaaslase XXX(kostja alaealise lapse XXXisa) vahelise kokkuleppe täitmisega, mille kohaselt pidi hageja sel ajal, mil XXXviibis kinnipeetuna Valgevene võimude poolt Valgevene Vabariigi territooriumil vangistuses, teostama xxx igakuiselt elatisraha makseid XXXkuuluva sularaha või XXXosalusega äriühingute rahaliste vahendite arvel, mida hageja vaidlusalusel perioodil tegigi. Seega on hageja tasunud kostja pojale toetusraha tulenevalt kokkuleppest tema ja XXXvahel. Seda, et makseid ei tehtud laenulepingu alusel, tõendab nii vastava kirjaliku laenulepingu puudumine kui ka hageja pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on hageja teinud kostja pangakontole ülekandeid selgitusega „Greku“ (mis on kostja poja XXXhüüdnimi) ja „potid pannid“ (mis on seletatav hageja tavapärase praktikaga maksta tema osalusega äriühingus alluvatele töötajatele töötasu oma isiklikult pangakonto arvelt), samuti viitab laenusuhte puudumisele hageja poolt teostatud maksete perioodilisus. Juhul kui kohus ei pea hageja ja XXXsellekohast kokku-lepet tõendatuks, tuleb hageja makseid lugeda hageja ja kostja vahelistest isiklikest suhetest tule-nevalt mittetäieliku ehk kõlbelise kohustuse täitmisena või ka kinkena või kinke ja kõlbelise kohus-tuse vahepealse kohustuse täitmisena, mis välistab kostja vastu alusetu rikastumise nõude esitamise. Täiendavalt esitab kostja aegumise vastuväite ning palub hageja nõudele kohaldada aegumist tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 (I kd tl 116-124, II kd tl 1-11).
Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistaja ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja on esitanud kostja vastu raha saamise nõude, tuginedes sellele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel kandis hageja kostjale laenuna üle perioodiliselt rahasummasid, kuid peale laenulepingu ülesütlemist on kostja keeldunud raha tagastamast. Alternatiivselt taotleb hageja raha väljamõistmist kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Seega tuleb kohtul kontrollida hageja nõuete rahuldamise eeldusi esmalt laenulepingu ja alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel.
6.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Lg 2 kohaselt intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata. Seega on tähtajatust laenulepingust tuleneva nõude eeldusteks, et hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt on hageja andnud kostjale üle rahasumma tingimusel, et kostja kohustub selle rahasumma tagasi maksma, et hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud ja nõudnud üleantud raha tagastamist, kuid kostja ei ole seda teinud, st saadud rahasummat tagastanud.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja on perioodil 13.07.2011 kuni 01.09.2014 teinud oma
2-15-16386 pangakontolt kostja pangakontole perioodiliselt ja korduvalt, sh kokku kolmekümne kolmel (33) korral rahalisi ülekandeid selgitustega maksekorraldustel kas „Greku“ või „potid pannid“ ja kogusummas 12 609 eurot (I kd tl 7-8). Samuti ei ole vaidlust ja on tõendatud, et 21.11.2014 edastas hageja kostjale kirja „Tähtajatu laenulepingu ülesütlemine“ teatega laenulepingu ülesütlemisest ja nõudega tagastada laen 2 kuu jooksul pärast ülesütlemise teate saamist, st kuni 27.01.2015 ( I tl 9), mille alusel ei ole kostja nõutud raha tagastanud. Samuti on esitanud kostjale 25.08.2015 nõude raha tagastamiseks inkassofirma Intrum Justitia AS (I tl 10), kuid kostja pole raha tagastanud, asudes seisukohale, et tegemist on kõlbelise kohustuse täitmiseks üleantud rahasummadega, mida ei ole üleandjal õigus tagasi küsida (kostja vastuskiri I tl 180-184). Poolte põhistused oma väidete põhjendamiseks (TsMS § 235)
8.Kostja põhistuste kohaselt laenulepingut tema ja hageja vahel sõlmitud ei olnud, ta ei ole sel eesmärgil hagejaga kohtunud, samuti ei olnud tal vajadust hagejalt laenu küsimiseks, kuna tal oli 2011.a. endal piisav sissetulek brutotöötasuna 1088,80 eurot kuus, mis ületas tunduvalt 2011.a. Eesti III kvartali keskmist brutotöötasu 809 eurot (väljavõte kostja töötasudest 2011-2012 ja statistilised andmed II l 13-16). Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja poolt kostjale perioodiliselt kantud rahasummade näol tegemist hageja ja viimase endise sõbra ja äripartneri XXXvahelise kokkuleppe täitmisega, mille kohaselt pidi hageja XXXValgevene Vabariigis vangistuses viibimise ajal perioodil 17.06.2011 kuni 29.09.2014 (XXXkülastas 2011.a. ärilistel ees-märkidel Valgevene Vabariiki, kus ta arreteeriti ja vahistati 17.06.2011.a. Valgevene jõustruktuuride poolt seoses kahtlustusega pistise võtmises ning viibis kuni 29.09.2014 vangistuses) perioodiliselt rahaliselt toetama XXXja kostja ühist alaealist last XXX , st maksma elatusraha. Vastava omavahelise kokkuleppe sõlmisid hageja ja XXXinterneti vahendusel sel ajal, mil XXXviibis Valgevene Vabariigis vahistatuna ajutiselt nn koduarestis (valve all korteris), kus oli internetiühendus. Kostja märgib, et XXXkinnipidamisest teavitas teda paari nädala möödumisel just hageja, kes andis ka kostjale teda, et asub toetama kostja poega XXXigakuiste maksetega. Kokkuleppe kohaselt oli hagejal võimalik kasutada selleks XXXkuuluvaid rahalisi vahendeid, mis asusid XXXelukohta Tallinnas XXX, paigutatud seifis hinnangulises väärtuses 50000-60000 eurot, aga samuti XXXosalusega äriühingutest. Ühtlasi oli hageja ja XXXvahel kokku lepitud, et kaitsmaks seoses Valgevenes algatatud kriminaalasjaga XXXvara võimaliku konfis-keerimise eest, võimaldatakse hagejale läbi äriühingu XXXOÜ (mille juhatuse liikmeks oli hageja) omandada ajutiselt XXXkuulunud vara, sh tema elukohaks olnud kinnistu XXXTallinnas, kus paiknes seif sularahaga. Selle kokkuleppe täitmiseks võõranda-sid XXXkuulunud kinnisvara vormilisteks omanikeks olnud XXX ja XXX21.12.2011 lepinguga XXXkuulunud korteriomandid ja kinnistu XXX XXXOÜ-le (korteriomandite ja kinnistu müügileping ja asjaõiguslepingud I tl 130-139). Kostja väidete kohaselt olid kõik tehinguosalised omavahel kokku leppinud, et XXX Valgevene vanglast vabanedes tagastab hageja nimetatud vara XXX, kuid hageja keeldus XXXvabanemisel seda kokkulepet täitmast ja enne XXX naasemist Eestisse nimetatud vara võõrandama (hageja 09.07.2014 e-kiri I kd tl 143).
9.Kostja arvates tõendab laenulepingu puudumist hageja ja kostja vahel täiendavalt ka asjaolu, et hageja on teinud kostjale rahaülekandeid selgitustega „Greku“ (lühend XXXnimest) ja „potid pannid“. Kostja ei nõustu, et viimane on üldtuntud metafoor igapäevase majandamise kulude kohta. Tegelikult on hageja kasutanud seda väljendit ettevõtte töötajatele oma isiklikult pangakontolt töötasu maksmisel, sh perioodil 27.07.2011 kuni 20.03.2015 XXX vennale XXX, et neid summasid hiljem samuti laenuna tagasi nõuda (II tl 18-63). Lisaks sellele viitab hageja poolt teostatud rahaülekannete isiklikule iseloomule asjaolu, et 2013.a. jõulueelsel ajal kandis hageja kostjale üle 1000 eurot selgitusega „Grekule kingitus jõuluvanalt“, mis on selgelt vastuolus hageja väitega, et tal puudusid isiklikud põhjused maksete tegemiseks XXXja kostja lapsele. Samuti viitab laenusuhte puudumisele hageja poolt tehtud maksete perioodilisus (üldjuhul igakuiselt). Samuti tõendab rahaülekannete isiklikku iseloomu hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus 04.04.-05.04.2013, milles
2-15-16386 käsitletakse kostja poja (Greku) rahalist toetamist seoses basseini kasutamisega ja Türgi reisiga ning kostja palvet, et hageja maksaks kokkulepitud nn kuu-raha täies ulatuses välja iga kuu alguses, mispeale hageja teatas, et XXX tingitud probleemide lahendamisest ja oma terviseprobleemidest ta rohkem kui 300 eurot ei maksa (e-kirjad I tl 140-142). Kostja juhib tähelepanu, et tõepoolest alates 2013 aastast teostas hageja kostjale igakuiselt makseid vaid ca 300 euro ulatuses, kuigi varasemalt oli see summa suurem - ca 500 eurot kuus (hageja pangakonto väljavõte I tl 7-8).
10.Samuti juhib kostja tähelepanu, et hageja 09.07.2014 e-kirjast nähtuvalt oli hageja asunud sel ajal tema poolt XXX kasuks hoitavat vara võõrandama (I tl 143). Nimelt oli hageja tolleks ajaks juba teadlik XXX peatsest tagasisaabumisest Eestisse ning kartes võimalikke XXX poolseid nõudeid oma vara suhtes pidas tarvilikuks see vara omastada. Samuti esitas hageja läbi äriühingu XXXOÜ 28.04.2014 hagi XXX, kostja ja XXX(lapse seaduslikud esindajad) vastu nõudega XXXkasuks kinnistule XXXseatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, mis aga jäeti 30.04. 2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-51531 rahuldamata (I tl 144-147). Kohtuasjale eelnevalt saatis hageja kostjale 04.04.2014 ja 08.04.2014 e-kirju, milles üritas kostjat mõjutada XXXkasuks seatud eluaegsest isiklikust kasutusõigusest loobuma (II tl 17). Tsiviilasja 2-143-51531 raames esitas Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus kohtule 16.06.2014 arvamuse, millest nähtub samuti XXXning hageja vahel sõlmitud kokkulepe tasuda XXXle elatist XXXvanglas viibimise ajal (I tl 148-149). Samuti osundab kostja, et käesoleva kohtuvaidluse esemega sarnast vaidlust on käsitlenud Tartu Ringkonnakohus oma 26.10.2015 lahendis tsiviilasjas nr 2-14-6715, milles on asutud seisukohale, et rahaülekannete regulaarsus viitab laenusuhte puudumisele (I tl 150-154).
11.Alternatiivselt, juhul kui kohus ei pea tõendatuks kokkulepet XXXja hageja vahel XXXle toetusraha maksmises, täitis kostja hinnangul hageja rahaülekannete tegemisega enda mittetäielikku ehk kõlbelist kohustust isiklikult kostja suhtes või oli rahaülekannete puhul tegemist raha kinkega või kohustuse täitmisega, mis vastab nii kinke kui kõlbelise kohustuse täitmisele, kuivõrd teostatud ülekanded on kantud hageja isiklikest kavatsustest kostjat toetada. Kostja leiab samuti, et kuivõrd poolte vahel laenulepingust tulenev võlasuhe puudus, on hageja nõue 13.07.2011 - 26.10.2012 teostatud ülekannete osas summas 8400 eurot aegunud. Vastavalt TsÜS §§-dele 145 ja 151 on nii tehingust kui alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Kuivõrd hageja esitas käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse 2.11.2015, on hageja nõude ajavahemikul 13.07.2011 – 26.10.2012 tehtud ülekannete osas aegunud.
12.Hageja seisukohtade kohaselt on kostja väited interneti vahendusel saavutatud kokkuleppe kohta hageja ja XXXvahel selles, et hageja kohustus perioodiliselt rahaliselt toetama XXXja kostja last XXX, paljasõnalised. Hageja kohaselt puudus XXXValgevenes vangistuses olles üleüldse ligipääs internetile. Hageja osundab, et alles 2012 septembris või oktoobris, kui XXXoli koduarestis (ka Valgevenes), suhtles ta esimest korda interneti vahendusel XXX, samal ajal kui hageja oli teinud selleks ajaks kostjale raha-ülekandeid juba alates juulist 2011. Samuti on väärad ja paljasõnalised ja tõendamata kostja väited, nagu oleks hageja teinud kostjale ülekandeid XXXisiklike rahaliste vahendite (seifist) või temaga seotud äriühingute rahaliste vahendite arvel. Hageja kinnitab, et kõik rahaülekanded kostjale on tehtud hageja isiklike rahaliste vahendite arvel, mis nähtub ka pangakonto väljavõttest. Laenu-lepingu sõlmimise osas hageja selgitab, et peale XXXkinnipidamist ning vangistusse sattumist Valgevenes külastas teda kostja ning tunnistas, et tal ei ole raha ning soovis hagejalt laenu saada. Kostja põhjendas oma majanduslikke raskusi seoses lapse isa vangistusega ning et ta ei suuda enam enese ja lapse igapäeva elu majandamisega üksi hakkama saada. Hageja mõistis kostja muret ning sai aru, et kui perekonnas äkitselt kaob ühe liikme poolne rahaline sissetulek, siis on raske hakkama saada. Kuivõrd kostja põhjendus laenu võtmiseks oli eluliselt mõistetav (üksi lapsega ei saa hakkama), siis lepiti kostjaga kokku, et laenu antakse ilma intressita, tähtajatult ning igakuiste laenumaksetena. Pooled leppisid tähtajatus laenus ja laenu igakuiste maksete ülekandmises kokku just seetõttu, et laenu otstarve oli igakuiselt vaja minev lisaraha kostja
2-15-16386 igapäevaelu majandamiseks ning ei olnud selge, kui pikalt kostja seda igakuist laenu vajab. See tähendab, et ei olnud teada, millal kostja elukaaslane vangistusest vabaneb ning taas pere eelarvesse panustama saab hakata. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja endal oli palga näol piisavalt rahalisi vahendeid, et ilma lapse isa sissetulekuta ja hageja laenuta igapäevaselt materiaalselt hakkama saada. Hageja osundab, et kostja poolt viidatud 1088,80 eurot brutosissetulek vastab 849,10 eurole neto sissetulekule (palga-kalkulaator II tl 78), mis osutus kostjale ilma täiendava laenuta ilmselt ebapiisavaks. Tulenevalt kostjapoolsetest põhjendustest laenu otstarbe kohta (igapäevaelu majandamise raskused) pani hageja ka laenumaksete ülekannete selgituseks „potid pannid“, mis on teada - tuntud metafoor või kõne-käänd igapäeva majandamise kulude/tarvikute kohta. Suheldes ajalõikes kostjaga sai hageja teada, et enamus igakuisest laenatavast summast läheb just nimelt kostja lapsele mõeldud kulutuste katteks (lapse kasvades suurenevad ka kulutused) ning sellest tulenevalt hakkas kirjutama laenu osamaksete selgituseks „Greku“, st XXXhüüdnime.
13.Seonduvalt XXXkinnisvaraga juhib hageja tähelepanu, et nimetatud varadel lasus peal ca 600 000 EUR laen SEB panga ees ning selle laenu teenindamist jätkas vara ostja, st hageja juhitud ettevõte Grand Kinnisvara OÜ, mida tõendab hageja kirjavahetus pangaga ja maksekorraldused (I tl 176-179). Tegelikult oli XXXkuuluva kinnistu XXXomandamine hagejaga seotud äriühingu poolt tingitud sellest, et selle vormiline omanik XXXkeeldus peale XXXValgevenes vahistamist XXXnimel võetud pangalaenu tagasi-maksmisest, mis oli tagatud kinnistule seatud hüpoteegiga, st laenu tagasimaksete katkemisel oleks pank asunud tagatist realiseerima. Kostja poja suhtes hageja poolt algatatud kohtuasjaga seoses hageja märgib, et kuivõrd igakuised laenu tagasimaksed, mida hageja XXXasemel uue omanikuna pidi pangale sooritama, olid ca 3000 eurot, pidi hageja kokkuleppel pangaga kaaluma kinnistu realiseerimist, mida takistas XXXkasuks seatud kasutusõigus ja mille kustutamisega ei nõustunud lapse isana Gunnar Kool, mis omakorda tingis hageja poolt hagi esitamise. Hageja märgib, et kuigi hagi jäi rahuldamata, oleks panga poolt hüpoteegipidajana kinnistu realiseerimisel täitemenetluses vastavad märked nagunii kustutatud. Seonduvalt XXX kinnistuga märgib hageja täiendavalt, et ta on tasunud XXXeest laenu-makseid ca 121000 eurot, millist summat XXXkeeldus talle hüvitamast, mis tingis ka nimetatud kinnistu realiseerimise (II tl 79-96, 106-107).
14.Samuti hageja ei nõustu, et tsiviilasja 2-14-51531 raames esitatud Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus 16.06.2014 arvamusest (I tl 148-149) nähtub XXXning hageja vaheline kokkulepe tasuda XXXle elatist XXXvanglas viibimise ajal. Nimetatud arvamus hõlmab endas arvamust alaealise kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kooskõla kohta alaealise huvidega, mitte aga arvamust hageja ja XXXvahelise väidetava kokkuleppe kohta. Eeltoodud arvamuses sisaldavad kostja väited sellekohase kokkuleppe osas on kostja paljasõnalised väited, mida kohalik omavalitsus ei ole kinnitanud ega tuvastanud. Hageja ei samuti nõustu kostja alternatiivse vastuväitega, et kostjale tehtud maksete näol võiks olla tegemist hageja poolt kostja suhtes kõlbelise kohustuse täitmisega. Hageja leiab, et tema ja kostja vahel on puudunud niivõrd lähedane isiklik suhe, mis annaks alust tõlgendada hageja poolt tehtud makseid kõlbelise kohustuse täitmisena. Hageja samuti osundab, et 2013.a. aprillis soovitas XXXoma pojal rahalise toetuse saamiseks pööduda mitte hageja, vaid oma sõbra ja äripartneri XXXpoole, mis kinnitab toetuskokkuleppe puudumist hageja ja XXXvahel (I tl 190-194). Samuti hageja ei nõustu, et tema poolt XXXvennale XXXselgitusega „potid pannid“ tehtud maksete puhul oli tegemist varjatud töötasu maksmisega, vaid tegemist oli laenuga. Kohtu seisukoht
15.Pooltevaheline vaidlus keskendub küsimusele, kas kostja on tingituna laenulepingust või muust õiguslikust alusest kohustatud hagejale raha tagastama, seejuures on vastav tõendamiskoormis hagejal. Hinnates poolte põhistusi ja asjas esitatud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et põhistatuks tuleb lugeda kostja seisukoha, et hageja poolt vaidlusaluse rahasumma 12609 eurot
2-15-16386 kostja pangakontole ülekandmise õiguslikuks aluseks ei olnud pooltevaheline laenuleping. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 436 lg 7 on kohtul õigus kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe isegi juhul kui pooled pole ise vastavale õiguslikule kvalifikatsioonile viidanud. Kohus leiab, et hageja poolt tehtud rahaülekanded teostati osaliselt hageja poolt vabatahtlikult võetud kohustuse alusel maksta oma endise sõbra ja äripartneri XXXalaealisele pojale XXXle ajal, mil tema isa viibis kinnipeetavana ja vahistatuna Valgevene Vabariigis (17.06.2011 kuni 29.09.2014), ülalpidamiseks elatusraha (toetusraha), ja osaliselt hageja ja XXXvahel Valgevenes sõlmitud kokkuleppe alusel täita XXXülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike rahaliste vahendite hankimine kolmandale isikule – XXXle (kelle seaduslikuks esindajaks on kostja).
16.VÕS § 4 lg 1 kohaselt on mittetäielik kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. VÕS § 4 lg 2 p 2 kohaselt mittetäielik kohustus on kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Lg 4 kohaselt seaduses kohustuse kohta sätestatut kohaldatakse ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku kohustuse olemusega. Õigusteooria kohaselt ei ole kohustused, mis tulenevad kõlbelistest kohustustest või viisakusest, sündsustundest, isiklikest suhetest, õiguslikult siduvad kohustused. Kõlbelisi kohustusi võib täita, kuid nende täitmata jätmisel ei saa kohaldada rikkunud poole suhtes õiguskaitsevahendeid ega nõuda täitmisena üleantut tagasi (Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne lk 18).
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 1 kohaselt lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Õigusteooria kohaselt võib leping kolmanda isiku kasuks olla ehtne või ebaehtne. Ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks on tegemist siis, kui kohustuse täitmist lisaks võlausaldajale võib nõuda ka kolmas isik ise (VÕS § 80 lg 2). Kui kolmandal isikul iseseisvat täitmisnõuet ei ole, on leping ebaehtne. Lepingutes kolmanda isiku kasuks osaleb kolm subjekti – võlgnik kui lubaduse andja (hageja), võlausaldaja kui lubaduse saaja ja kolmas isik kui õigustatud isik, kelle vahel võib eristada kolme liiki võlasuhteid. Esiteks kattesuhe võlausaldaja ja võlgniku vahel, teiseks valuutasuhe võlausaldaja ja kolmanda isiku vahel ning kolmandaks võlgniku ja kolmanda isiku vaheline täitmissuhe, millisel juhul lepingulist suhet ei ole, kuid kolmas isik peab teadma, kas tema kasuks sõlmitud leping on ehtne või ebaehtne (Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne lk 241-246).
18.Kohus leiab, et hageja poolt peale XXXValgevenes kinnipidamist (17.06.2011) enda pangakonto kaudu perioodiliselt kostja pangakontole makstud summad a 500 eurot selgitusega „potid pannid” on tõlgendatavad hageja poolt XXXalaealise lapse XXXülalpidamiseks vabatahtlikult makstud ehk mittetäieliku, kõlbelise kohustusena (VÕS § 4 lg 2 p 2), tulenevalt sel ajal hageja ja XXXvahel valitsenud headest isiklikest suhetest, st soovist materiaalselt toetada lähedase sõbra ja äripartneri last ajal, mil isa viibib välismaal vangistuses ja seetõttu pole viimasel võimalik anda omapoolset rahalist panust lapse ülalpidamiseks. Samuti kohus leiab, et alates hetkest, mil hageja ja XXXkohtusid mõne kuu möödumisel peale viimase kinnipidamist Valgevenes (ajal, mil XXXviibis kriminaalmenetluse ajal valve all kodu-arestis) ja leppisid kokku, et hageja jätkab XXXvangistuses viibimise ajal oma pangakonto kaudu XXXlapse rahalist toetamist, st hangib selleks talle kättesaadavatest allikatest (seifist, firmast jne) rahalisi vahendeid, et maksta nende arvel XXXülalpidamiskohustuse täitmiseks kostjale (kostja pangakontole) materiaalset toetust (elatusraha), on tegemist VÕS § 80 mõttes vastava ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks, st kokkuleppega, kus hageja kui võlgnik on lubaduse andja, XXXkui võlausaldaja lubaduse saaja ja XXXon kolmandaks isikuks, kellel hageja (võlgniku) suhtes iseseisvat täitmisnõuet ei ole. Kohtu hinnangul kattesuhe hageja ja XXXvahel seisnes poolte vahel sõlmitud käsunduslepingus, et hageja hangib ajal, mil XXXei viibi vabaduses ja tal puudub juurdepääs oma rahalistele vahenditele, rahalisi vahendeid XXXülalpidamiskohustuse täitmiseks oma poja suhtes. Valuutasuhe XXXja viimase poja XXXvahel seisnes kohtu hinnangul XXXpoolt alaealise lapse suhtes vanema ülapidamiskohustuse
2-15-16386 täitmises. Täitmissuhe hageja ja XXX(kelle seaduslikuks esindajaks on kostja) vahel seisnes hageja poolt hangitud raha perioodilises üle-kandmises kokkulepitud summades kostja pangakontole elatusrahana.
19.Kohus lähtub eelnimetatud järelduste tegemisel järgmistest asjaoludest ja tõenditest: - poolte vahel ei ole vaidlust, et XXXpuhul on tegemist hageja endise sõbra ja äripartneriga, kellega hageja on suhelnud ka ajal, mil viimane viibis kinnipeetuna Valgevenes, sh koduarestis (I kd tl 164); kohtu hinnangul on hageja väited, et ta suhtles XXXpeale viimase kinnipidamist interneti vahendusel alles septembris - oktoobris 2012 ja kasutas kostjale rahaülekannete tegemiseks ainult isiklikke rahalisi vahendeid, mitte aga XXXeramus asuvaid rahalisi vahendeid või äriühingute (XXXOÜ) rahalisi vahendeid, ümber lükatud tunnistaja XXX(XXXvend ja Varuekspert OÜ (end XXXOÜ) töötaja (II kd tl 18) ütlustega. XXXütluste kohaselt olid hageja ja XXXviimase Valgevenes vanglasse sattumise ajal lähedased nagu vennad. Kui XXXsattus Valgevenes vanglasse, siis tuli hageja Tartust XXXasemele XXXOÜ-sse ehk endise nimega XXXOÜ juhatajaks. Tunnistaja XXXon teadlik, et hageja on maksnud kostjale raha, sest XXX - XXXja XXXpojale, oli vaja maksta XXX vangisoleku ajal elamisraha. Seega igakuiselt, kui vähegi kannatas, saigi XXX elamisraha, mille maksis kostjale hageja. XXXkäis koos hagejaga siis, kui XXXoli kinnipeetud, mõne kuu möödudes Valgevenes kohtumas. Kui XXXsuhtes oli käimas kriminaalmenetlus, oli ta korteris valve all, kus sai temaga kohtuda ja arutada, kuidas edasi tegutseda ja samuti muid töö asju. Valgevenes leppisid hageja ja XXXleppisid kokku XXXile toetuse maksmises. et hageja toetab XXXit ja maksab selle elatisrahana kostjale. Hageja maksis raha oma isiklikult kontolt, kuid see raha tuli firma arvelt. Tunnistaja teada maksis hageja muidu 500 eurot kuus, kuid ühel ajal ei suutnud firma enam sellist summat maksta ning edaspidi maksis hageja 300 eurot. Lisaks oli hagejal luba kasutada makseteks ka XXXraha, mis asus tema majas XXXseifis, kus oli arvestatav summa dollarites. XXXütles hagejale seifi koodid. Seifis olnud rahast läks osa kostjale maksmiseks, osa firma vajadusteks. Kui XXXoli Valgevenes valve all, siis nad suhtlesid hagejaga omavahel igapäevaselt Skype teel. Tüli tuli hageja ja XXXvahele siis, kui XXXhakkas Valgevenest vanglast välja saama. Tunnistaja XXXarvates ei ole kostja hagejalt raha palunud, vastav kokkulepe raha maksmiseks XXXi jaoks oli hagejal XXX. Tegelikult hakkas rahalise toetuse maksmine XXXi jaoks juba enne seda kokkulepet, sest lapsele oli vaja söögiraha, kuid pärast Valgevenes käiku toimus raha maksmine hageja ja XXXvahelise kokkuleppe alusel. Tunnistajale teadaolevalt tegi hageja kostjale rahaülekandeid selgitusega „potid pannid“, mida hageja kasutas oma firma töötajatele töötasu maksmiseks oma pangakonto kaudu (II kd 142-145); - hageja on teinud oma isiklikult pangakontolt ka XXXpangakontole ajavahemikul 27.07.2011 kuni 20.03.2015 makseid summas 33937 eurot selgitustega „potid pannid“, mis kummutab kohtu hinnangul hageja väite, et „potid panid“ all mõtles hageja kostjale laenuna ülekantud majapidamisraha (II kd tl 19-61); kohtu hinnangul on vaidlusaluse rahasumma 12609 eurot kostjale ülekandmise viis – kolme aasta jooksul kolmekümne kolme (33) perioodilise, st korduva kandega summades 100 kuni 500 eurot (v.a. 01.09.2014 ülekanne summas 1000 eurot) ja makseselgitustega 20-l juhul „potid pannid“ ja 13-l juhul „Greku“ – iseloomulik eeskätt XXX (lapse ema kaudu) toetusraha maksmisele, mitte laenule (I kd tl 7-8); - Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2105 otsusest tulenevalt tsiviilasjas 2-14-6715 võib rahaülekannete suurus ja regulaarsus tõendada kostja väidet, et hageja soovis talle anda raha tulenevalt isiklikest suhetest (I kd tl 150-154); - kohtu hinnangul asjaolu, et 2013.a. aprillis soovitas XXXoma pojal rahalise toetuse saamiseks pöörduda mitte hageja, vaid XXX (XXXsõbra ja äripartneri XXX) poole, ei välista toetuskokkuleppe puudumist hageja ja XXXvahel (I tl 191-194). - kostjal oli 2011.a. töökoha näol sissetulek (brutosissetulek 1088,80 eurot, netosissetulek 849,10 eurot), mistõttu kohtu hinnangul kostjal tungiv vajadus laenu võtmiseks tal puudus (II kd tl 13-16, 78);
2-15-16386 - hageja soovile toetada XXXlast ajal, mis viimase isa ei viibinud vabaduses, viitab asjaolu, et 2013.a. jõulueelsel ajal kandis hageja kostjale vabatahtlikult üle 1000 eurot selgitusega „Grekule kingitus jõuluvanalt“ (I kd tl 7); - hageja ja kostja vahelises e-kirjavahetuses 04.04.-05.04.2013 käsitletakse kostja poja (Greku) rahalist toetamist seoses basseini kasutamisega ja erakorralist toetamist seoses Türgi reisiga (200300 eurot) ning kostja palvet, et hageja maksaks kokkulepitud „kuuraha“ täies ulatuses välja iga kuu alguses, mispeale hageja teatas, et XXX tingitud probleemide lahendamisest ja oma terviseprobleemidest ta rohkem kui 300 eurot ei maksa (e-kirjad I tl 140-142). Kohus leiab, et kirjadest nähtuvalt sõltus kostjale ülekantud summade suurus ja maksmise perioodilisus hageja suvast, mis on iseloomulik pigem täitmissuhtele tulenevalt ebaehtsast lepingust kolmanda isiku kasuks vastavalt VÕS § 80 lg 2 (mil kolmas isik ei saa nõuda lepingu täitmist), kui laenulepingule, mil laenusaajal oleks õigus nõuda laenuna kokkulepitud rahasumma saamist (VÕS § 396 lg 1); - tsiviilasja 2-14-51531 raames on Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitanud kohtule 16.06.2014 arvamuse, millest viitega kostja sõnadele nähtub hageja ja XXXvahel sõlmitud kokkulepe tasuda XXXle elatist XXXvanglas viibimise ajal (I tl 148-149). Kohtu hinnangul on hageja põhjendus, et arvamuses sisalduvad kostja väited on paljasõnalised, kuna kohalik omavalitsus ei ole neid kinnitanud ega tuvastanud, meelevaldne. Kohus võtab arvesse, et KOV arvamus on koostatud käesoleva vaidluse seisukohalt neutraalse isiku poolt, sh enne väidetava laenulepingu ülesülemist (21.11.2014) ja ajal, mil hageja veel jätkas maksete tegemist kostja kontole (viimane makse 01.09.2014 selgitusega „Greku“ kostja kontole), mis viitab arvamuses esitatud kostja väidete tõepärasusele.
20.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et pooltevaheline laenuleping ei ole leidnud tõendamist ja hageja poolt tehti vaidlusalused rahaülekanded (maksed) kogusummas 12609 eurot kostja pangakontole mitte laenulepingu alusel, vaid osaliselt hageja poolt vabatahtlikult võetud kohustuse alusel maksta oma endise sõbra ja äripartneri XXXalaealisele pojale XXXle ajal, mil tema isa viibis kinnipeetavana ja vahistatuna Valgevene Vabariigis (17.06.2011 kuni 29.09.2014), ülalpidamiseks elatusraha (kõlbeline kohustus vastavalt VÕS § 4 lg 2 p 2) ja osaliselt hageja ja XXXvahel sõlmitud kokkuleppe alusel täita XXXülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike rahaliste vahendite hankimine kolmandale isikule – XXXle, kelle seaduslikuks esindajaks on kostja (lepingu alusel kolmanda isiku kasuks vastavalt VÕS § 80 lg 1), mistõttu laenulepingust tuleneval alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
21.Kohtu hinnangul puudub alus ka hagi rahuldamiseks alternatiivsel alusel – alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Samas sätestavad VÕS § 4 lg 3 ja VÕS § 1028 lg 2 p 1, et mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. Seega kuivõrd osaliselt andis hageja kostjale raha kõlbelise kohustuse alusel, osaliselt täitis kokkulepet XXXviimase poja kasuks (tehinguline alus), puudub alus ka hagi rahuldamiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Kuivõrd kõlbelise kohustuse tagasinõudmiseks puudub hagejal nõudeõigus, samuti ei ole hageja nõue kvalifitseeritav alusetu rikastumise nõudena (aluseks tehing), puudub kohtul ka vajadus anda hinnangut kostja vastuväitele seoses hageja nõude osalise aegumisega.
22.Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kostja poolt esitatud võõrkeelsed, kuid tõlkimata tõendid (I kd tl 126-129), samuti kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt tähtsust mitteomavad tõendid - kinnisvara XXXOÜ-le võõrandamisega seonduvad lepingud (korteri-omandite ja kinnistu müügileping ja asjaõiguslepingud I tl 130-139), hageja 09.07.2104 e-kiri kostjale XXXmaja võõrandamise kohta (I kd tl 143); kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata XXX OÜ hagi XXX, XXXja XXXvastu elamule isikliku kasutusõiguse lõpetamise tahteavalduse andmise kohustamiseks
2-15-16386 (I kd tl 144-147); hageja e - kirjad kostjale aprillist 2014 seoses XXXeluaegse elamisõiguse mahavõtmisega kinnistult (II kd tl 17), hageja kirjavahetus pangaga ja selle juures olnud maksekorraldused seonduvalt XXXlaenu teenindamisega XXXOÜ poolt (I kd tl 176-179), kirjavahetus seonduvalt hageja nõudega XXXvastu (II kd tl 62-63), tõendid XXXkinnistu jm võõrandamise kohta kostjale (II kd tl 70-89), väljavõte hageja ja XXXvahelisest Skype vestlusest (II tl 90), korteri XXXTallinn üürikuulutuse ja arve kommunaalkulude kohta (II tl 91-96).
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 13). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13, p 14).
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Kostja esitas 04.05.2016 ja 05.05.2016 menetluskulude nimekirja (II kd tl 133-134, 140), millest nähtuvalt on kostja menetluskuluks õigusabikulu summas 3 080 eurot (ilma käibemaksuta, 28 tundi). Kuivõrd kostja lepinguline esindaja tegutseb büroo kaudu, mis ei ole käibemaksukohustuslane, siis käibemaksu ei lisandu.
29.Hageja esitas 09.05.2016 kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude osas (II kd tl 147-149). Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on ilmselgelt ebamõistlikult suured ja põhjendamatud. Arvestades tsiviilasja materjali ja kostja esindaja kvalifikatsiooni ning sellele vastavaid eeldatavaid õigusalaseid teadmisi, ei vasta kostja poolt loetletud toimingute jaoks kulunud
2-15-16386 aeg eeldatavalt samade toimingute jaoks tehtavale ajale. Hageja leiab, et tegemist ei ole olnud keeruka õigusliku vaidlusega. Juhul, kui kohus peaks jätma kostja menetluskulud hageja kanda, palub hageja kohtul arvestada asjaoluga, et hageja näol on tegemist töövõimetuspensionäriga ning määrata menetluskulude hüvitamine osade kaupa ning mitte rohkem kui 70 eurot kuus.
30.TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei pidanud vajalikuks hageja kohustamist menetluskulude täpsustamiseks ega arvete eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks.
31.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kohtule teatanud, et kuivõrd kostja lepinguline esindaja tegutseb büroo kaudu, mis ei ole käibemaksukohustuslane, siis käibemaksu ei lisandu. Seega mõistab kohus kostjale menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
32.Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
33.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et kostja menetluskulude nimekiri vastab valdavas osas tsiviilasja menetluskäigule. Siiski leiab kohus, et näidatud ajakulu on kostja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt ülepaisutatud. Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja õigusabikuludele, et kostja õigusabikulu on arvestades käesolevat tsiviilasja ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud järgmised nimekirjas näidatud ajakulud: 1) 07.01.2016 ja 20.01.2016 ajakulu kokku 13 tundi, kohus loeb põhjendatuks kokku 7 tundi; 2) 16.02.2016 ajakulu 9,5 tundi, kohus loeb põhjendatuks 4,5 tundi; 3) 16.02.2016 ajakulu 2 tundi, kohus loeb põhjendatuks 1 tund; 4) 04.04.2016 ajakulu 2 tundi, kohus loeb põhjendatuks 1 tund. 04.05.2016 ajakulu 1,5 tundi loeb kohus põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulu 15 tundi. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid summas 1 650 eurot.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu rahuldab kohus kostja taotluse ning märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-15-16386
35.13.11.2015 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks (I kd tl 96-97). TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kohus jättis menetluskulud hageja kanda, mõistab kohus hagejalt riigituludesse hagejale antud riigipoolse menetlusabi riigilõivu tasumisel summas 700 eurot. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni riigituludesse välja mõista viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
36.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.