Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-3151

Hoiatus: Kui Aleksei Haruzin ja Dmitry Trusov vannet andma ei ilmu ning ei ilmu esimesele võlausaldaja üldkoosolekule, on kohtul õigus neid trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

EDASIKAEBAMISE KORD

2(10)

2-15-3151 Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Võlgnik esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnik palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Äriühingu põhitegevusalaks on ehitustöö teenuse osutamine Ida-Virumaal. 2014.aasal konkurentsi tõttu äriühingu tellimused vähendasid oluliselt. Samuti äriühingu põhitegevuseks vajalik põhivara oli ebaseaduslikult võõrandatud äriühingu juhatuse liikme Aleksei Haruzini poolt, siis ei suutnud äriühing täita olemasolevaid lepinguid. Äriühingu põhitegevus on lõpetatud 2014. aasta lõpus ning selle jätkamine on võimatu. Äriühingu võlgnevused võlausaldajate ees moodustavad kokku 9 707,53 eurot. Viru Maakohus 20. märtsi 2015 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman, kes esitas 06. aprillil 2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on tuvastanud, et. võlgnik on esitanud registriosakonnale majandusaasta aruandeid viimati 2013. aasta osas. Viimase 2014.majandusaasta osas on majandusaasta aruanne koostatud ja esitatud ka ajutisele haldurile, samuti koostatud bilanss 20.3.2015 seisuga ja 2015.a kasumiaruanne ning rahavoo aruanne. Võlgniku registriosakonnale esitatud võlgniku aastaaruannetest ja pankadest saadud registriväljavõtete kohaselt võlgnik oli ehitusettevõtja, mille tegevus seisnes ehitustööde osutamises. Võlgniku pangakontode väljavõtete kohaselt laekumised majandustegevusest lõppesid mais 2014.a. Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonide andmete kohaselt müügikäive oli viimati mais 2015.a. Seega pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgnikul majandustegevus puudub. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud oma kohustuste kogusummaks 8707,53 eurot ja varade väärtuseks nimetanud 4063 euro. Võlgnik on tunnistanud, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik oli ajutise halduri nimetamise seisuga maksejõuetu nii pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning sellekohane seisund ei ole ajutine võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt. 3(10)

2-15-3151 Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile e-äriregistrist kättesaadava info kohaselt võlgniku viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on 2013.a kohta, 2014.a aastaaruande esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Võlgniku pangakonto väljavõte ja Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonide kohaselt võlgniku majandustegevus lõppes 2014.a mail. Halduril ei ole õnnestunud tutvuda kõigi võlgniku raamatupidamise algdokumentidega, seetõttu ei saa esitada põhjapanevat ja lõpliku hinnangut võlgniku raamatupidamise korraldamisega seoses. Esialgselt ei ole põhjust võlgniku juhtorganit süüdistada raamatupidamise ja aruandluse korralduse nõuete rikkumist, kuid küsitavusi tekitab ühe juhatuse liikme kaudu toimunud tehingute kajastamata jätmine ühingu raamatupidamises. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Kuna äriühingul puudub majandustegevus juba juunist 2014. aastast ja samast ajast ka töötajad, siis pole võimalik anda hinnangut töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Võlgniku juhatuse liikmeks alates võlgniku äriregistrisse kandmisest kuni käesoleva hetkeni Aleksei Haruzin ja Dmitry Trusov. Pankrotiavalduses võlgniku juhatuse liige Dmitry Trusov süüdistab teist juhatuse liiget Aleksei Haruzin võlgniku varade ebaseaduslikus võõrandamises. Võlgniku juhatuse liige Aleksei Haruzin omakorda väidab, et võlgniku mingid varad on jagatud tema ja Dmitry Trusov kokkuleppel. Ajutine haldur on nõudnud nimetatud kokkuleppeid, kuid neid ei ole esitatud. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavalduses nimetatud tegevust „ebaseaduslik vara võõrandamine võlgniku juhatuse liige Aleksei Haruzin poolt“ on õiguslikult väär hinnang, kuna juhatuse liige on õigustatud käsutama ühingu vara. Vaatamata ajutise haldur nõudmisele esitada andmed võlgniku tehingutest, ei ole seda tehtud. Ajutisele haldurile on käesoleva hetkeni jäänud ebaselgeks, kas võlgniku vallasvara on üldsegi võõrandatud või siis kumma juhatuse liikme valduses on nimetatud vara (juhatuse liikmed on teineteist asunud süüdistama seadustele mitte vastavas tegevuses). Kuna puudub täielik ülevaade võlgniku tehingutest, siis ei saa anda lõpliku hinnangut juhatuse liikme tegevuse kohta (eelkõige, kas nende tegevuses võib olla kuriteo tunnuseid). Ajutise halduri esmahinnangul on võlgniku juhatuse liikmete Aleksei Haruzin ja Dmitry Trusov vahel on tekkinud isikliku laadi erimeelsused, mistõttu on osutunud ka võimatuks nende edasine koostöö nende võrdses omandis olevas ja ka ühiselt juhitavas ühingus. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgnikul vara puudub, kuigi raamatupidamise andmetel peaks vara olema, siis on võimalik esitada nõudeid juhatuse liikmete vastu (kelle vastu täpsemalt, on vaja välja selgitada edasises menetluses). Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmete vastu võib esitada kahjunõudeid seose tegevusetusega võlgnik pankrotiavalduse esitamata jätmisega. Võlgnik oli maksejõuetu vähemalt 01.06.2014 seisuga, vastavalt ÄS § 180 lg 51 tulnuks pankrotiavaldus esitada hiljemalt 20.6.2014, kuid seda tehti alles 12.03.2015. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega 4(10)

2-15-3151 Võlgniku majandustegevus toimus ainult ca 17 kuud, mistõttu on võlgniku aastaaruannete alusel raskendatud esitada maksejõuetuse põhjust. Võlgniku 2013.aastaruande kohaselt oli ühingu tegevus 2012-2013.a kasumlik, kuid millest tekkis 2014.a-l esimese 5 kuuga kahjum ja ühingu maksejõuetus, ei ole osutunud võimalik hetkel välja selgitada. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgniku pangakontol raha puudub. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku kassaraamatu väljavõtet, kuid võlgniku juhatuse poolt esitatud kinnituse kohaselt võlgniku kassas raha ei ole. Võlgniku juhatuse liige Dmitry Trusov esitatu kohaselt on võlgnikul debitoorseid nõudeid summas 2404 eurot, kuid esitamata on andmed mis nõuded need on. Ajutine haldur on seetõttu seisukohal, et seetõttu tuleb lugeda vastavate nõuete väärtuseks 0 eurot. Võlgniku juhatuse liige Dmitry Trusov esitatu kohaselt on võlgnikul nõue Aleksei Haruzin vastu sisse maksmata osakapitali osas summas 1250 eurot. Ajutine haldur on kontrollinud nimetatud nõudeõiguse olemasolu ning on tuvastanud, et Aleksei Haruzin ei ole tasunud osakapitali sissemakset 1250 eurot (ühing oli asutatud sissemakset tegemata). Ajutine haldur on seetõttu seisukohal, et seetõttu tuleb lugeda vastava nõude väärtuseks 1250 eurot. Võlgniku juhatuse liikme Dmitry Trusov esitatu kohaselt on võlgnikul nõue Aleksei Haruzin vastu seoses ühingu varadega. Aleksei Haruzin on omakorda väitnud, et temal puuduvad igasugused ühingu varad. Võlgniku juhatuse liikme Dmitry Trusov poolt on ühe varadena on ka nimetatud sõiduk Audi A4, mis Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võõrandatud Aleksei Haruzinile. Ajutine haldur on seetõttu seisukohal, et seetõttu tuleb lugeda vastavate võlgniku väidetavate varade väärtuseks 0 eurot. Võlgnikul on kohustused 20.03.2014 seisuga Maksu- ja Tolliametile summas 9823,75 eurot. Ajutise halduri hinnangu kohaselt on võlgnikul varasid vähemalt summas 1250 eurot ja kohustusi vähemalt 9823,75 eurot. Ajutine haldur pöördus võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks ka erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud teabe kohaselt: Krediidiasutustelt saadud informatsiooni kohaselt võlgnikul pangakontol raha 0 eurot. Krediidiasutustelt saadud informatsiooni kohaselt võlgnikul neile kohustused puuduvad. Liisingfirmadest saadud vastuste kohaselt lepingud ja kohustused puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel võlgniku omandis kinnistuid ei ole. Ehitusregistri andmed: võlgniku omandis olevad ehitised puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele ei ole registreeritud väikelaevu. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele sõidukitest registreeritud TIKI haagis registrimärkega XXX ja sõiduauto Audi 100 Avant registrimärkega XXX, millele on seatud erinevad käsutamispiirangud kohtutäituri ja Maksu- ja Tolliamet kasuks. Võlgnik ei ole nimetatud transpordivahendeid nimetatud enda varana (põhjus teadmata). Audil 100 Avant puudub kehtiv liikluskindlust. Võlgniku juhatuse liige Dmitry Trusov nimetanud võlgniku varana sõidukit Audi A4, mis asub juhatuse liikme Aleksei Haruzin käes. Aleksei Haruzin on väitnud, et tema käes ei ole võlgniku varasid. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on sõiduk Audi A4 registrimärkega XXX võlgniku poolt võõrandatud Aleksei Haruzin’ile 13.05.2014. Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – puuduvad. 5(10)

2-15-3151 Kohtutäituritel täitmisel olevad nõuded: võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet erinevad maksukorraldused maksuvõla sisse nõudmiseks. Kohtuvaidlused – puuduvad andmed vaidluste kohta. Kuna võlgnikul on kohustusi summas 9823,75 eurot ning varasid 1250 eurot, siis võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku varasid ning varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks veel täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused

ja

tervendamise

võimaluste

kohta,

Ajutise pankrotihalduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte majandustegevus on lõppenud juba juunist 2014. aastal. Võlgnikul puudub vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevus. Kuna võlgniku juhatuse liikmete esitatu on vastuoluline (teineteist süüdistav), siis maksejõuetuse põhjust ei ole võimalik väga üheselt ja selgelt välja selgitada. Eeldada võib, et juhatuse liikmete omavahelised erimeelsuses tekkisid võlgniku raskest majanduslikust olukorrast. Ajutisel halduril siiski puuduvad täpsed andmed maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele halduri kogutud andmetest nähtuvalt on võlgnik võõrandanud Aleksei Haruzinile sõiduk Audi A4 registrimärkega XXX. Hetkel teadmata võõrandamise hind. Nimetatud võõrandamistehing võib olla tagasivõidetav. Kui nimetatud sõiduki võõrandamistehing ei ole tagasivõidetav, siis võlgnikul on nõudeõigus Aleksei Haruzin vastu müügihinna summa ulatuses. Kokkuvõte Ajutise halduri hinnangul võlgniku varad ei võimalda võlgniku kohustuste täitmist, mistõttu püsiv maksejõuetus on saabunud ning selline suutmatus kohustusi täita ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku teada olevad varad (eelkõige nõudeõigus Aleksei Haruzin vastu sisse maksmata osakapitali summas 1250 eurot osas) katavad esmaseid pankrotimenetluse kulusid.

Ajutise haldur ettepanek kohtule:

2-15-3151 1.üldkoosoleku aja, kutsudes ka kokku võlausaldajate esimene üldkoosoleku ja avaldades pankrotiteate ja esimese üldkoosoleku aja väljaandes Ametlikud Teadaanded.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt on võlgnikul on varasid 1250 eurot ja kohustusi 9823,75 eurot. Seega võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid ja võlgnik on kestvalt maksejõuetu. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub kasumlik tegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa esimene osa, tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot.

7(10)

2-15-3151 Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 27. aprillil 2015 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Tarmo Villman, kes esitas kohtuistungil kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosoleku ajaks määrab kohus 15.05.2015 kell 13.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Lähtuvalt PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohustab kohus võlgniku juhatuse liikmeid enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut andma vannet. Vandega peavad võlgniku esindajad kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. PankrS § 87 lg 3 kohaselt võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. Kohus kohustab võlgniku seaduslikke esindajaid esitama võlgniku vara nimekirja (sh nõudeõigused ja kohustused), ilmuma kohtusse vande andmiseks ning isiklikult ilmuma esimesele pankrotivõlgniku võlausaldajate üldkoosolekule. PankrS § 89 lg 1 p 1-3 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); 2) ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); 3) ei täida vande andmise kohustust (§ 86). Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele.

8(10)

2-15-3151 PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi ja nimetas tunnitasu määraks 90 eurot. Ajutise halduri tööaja arvestus:

2-15-3151 /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.