27.aprill 2015.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
koht Tsiviilasja number
2-09-42161
Tsiviilasi
M. M. hagi R. K. vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, summas 108 000 krooni (6902,45 eurot) , intresside, summas 75 600 krooni (4831,72 eurot) ja viivise, summas 7560 krooni (483,17 eurot) nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. M. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx E-post: Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Malmberg, Advokaadibüroo Hansa Law Office, Gonsiori 7 Tallinn 10117 E-post: Kostja: R. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli 8, Tartu E-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. K. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-0942161 ja määrata kindlaks R. K. menetluskulud summas 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 55 senti.
2.Välja mõista M. M. R. K. kasuks 973(üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 55 senti menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu.
I. Asjaolud ja menetluse käik
1.04.09.2013 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse M. M. hagis R. K. vastu võla nõudes seoses hagist loobumisega. Menetluskulud jäeti hageja kanda. 17.09.2013 esitas hageja 04.09.2013 kohtumääruse peale määruskaebuse, milles taotles kohtumääruse tühistamist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. 05.11.2013 rahuldas Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistades maakohtu 04.09.2013 määruse resolutsiooni p 2 (menetluskulude hageja kanda jätmise osas ilma menetluskulude rahalist suurust kindlaks määramata) ja saatis nimetatud osas tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtumäärus jõustus 22.11.2013.a.
2.Maakohus määras asja läbivaatamiseks kohtuistungid 30.04.2014 ja 20.05.2014, mis mõlemad lükati seoses hageja haigestumisega edasi hageja taotlusel. 16.06.2014 esitas hageja kirjalikud seisukohad, milles taotles jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda (tl.109-111). Hageja ei ilmunud ka 01.08.2014 määratud kohtuistungile, kuid esitas taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses või kohtuistungil ilma hageja osavõtuta. Pooled on menetluses oma kirjalikud seisukohad esitanud (tl.133-134; 140-142; 149-150). II. Määruse põhjendused
3.TsMS § 174 lg 6 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi täielikult või osaliselt ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, määrab menetluskulude rahalise suuruse tühistatud osas kindlaks asja lahendav madalama astme kohus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. ptk 5. jaos sätestatud erisusi.
4.Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2013 kohtumäärusega kohustati maakohut kindlaks tegema, kas hageja loobus hagist seoses kostja nõude rahuldamisega või mitte (tl 89). Kui kohus on nimetatud asjaolu tuvastanud, on kohtul võimalik kindlaks määrata menetluskulude jaotus ja menetlusosaliste menetluskulude rahalise suurus. Hageja esitas 25.08.2009 kohtusse hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja on avaldanud, et 02.07.2012 loovutas ta oma nõude R. K. vastu A. K. , kes tasus hagejale nõude suurusele vastava summa 02.07.2012 (tl 109). Alates 02.07.2012 puudus hagejal rahaline nõue kostja vastu, mille nõudmist hageja esitatud hagiavaldusega taotles. 08.03.2013 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks seoses kostja poolt võlgnevuse tasumisega (tl 44), millele esitas kostja vastuväited (tl 47). 08.08.2013 esitas hageja uuesti taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega (tl 57).
5.Hageja on seisukohal, et A. K. nõude loovutamine ja viimase poolt hagejale nõude loovutamisel tasutud summa, on käsitletav kostja poolt nõude rahuldamisena peale hagiavalduse esitamist. Hageja poolt on kohtule esitatud nõude loovutamise leping ja täitemenetluse lõpetamise otsus 23.10.2012 (tl 113-115), millest nähtub, et A. K. on olnud nõue R. K. vastu summas 12 782,33 eurot, mis on R. K. poolt tasutud. Nõude loovutamise lepingu kohaselt on M. M. loovutanud A. K. loovutatud nõude R. K. vastu summas 12 700 eurot (tl 114).
2 (5)
14.04.2010 keelumärke kustutamise avalduste, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt on R. K. ja I. K. seadnud A. K. kasuks hüpoteegi summas 12 782,33 eurot (200 000 krooni). Hageja poolt esitatud tõendist täitemenetluse lõpetamise kohta nähtub, et 23.10.2012 on Võru kohtutäitur Taive Peedosaar lõpetanud täiteasja nr 119/2012/932 A. K. nõudes R. K. vastu summas 12 782,33 eurot seoses nõude rahuldamisega (tl 115). Hageja poolt 16.06.2014 kohtule esitatud seisukohtades on hageja selgitanud, et A. K. tasus kolmanda isikuna hagejale tema nõude. Hagejale teadaolevalt on R. K. tasunud A. K. poolt omandatud nõude tasunud A. K. täitemenetluse tulemusena (tl 109), seega täitemenetluse käigus rahuldati hageja poolt A. K. R. K. vastu loovutatud nõue (tl 140). Kostja ei ole hageja sesiukohtadega nõustunud. (tl 133-134).
6.Kohus hageja seisukohtadega ei nõustu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 14.04.2012 seadis R. K. täitemenetluse ajal hüpoteegi A. K. kasuks, kes oli täiteasjas nr 119/2012/932 sissenõudjaks. 23.10.2012 on kohtutäitur lõpetanud täitemenetluse seoses nõude rahuldamisega. Seega on võimalik teha järeldus, et enne nõude loovutamist hageja poolt A. K. , oli viimase ja R. K. vahel iseseisev võlasuhe, kus A. K. oli sissenõudjaks ja R. K. võlgnikuks. Võlasuhte olemasolu kinnitab ka 14.04.2010 sõlmitud notariaalne leping. 23.10.2012 täitemenetluse lõpetamisega on tõendatud, et rahuldatud on A. K. iseseisev nõue R. K. vastu. Hageja loovutas oma nõude R. K. vastu A. K. 02.07.2012. Sel ajal oli A. K. R. K. vastu ka nõue summas 12 782,33 eurot, mille sissenõudmiseks oli alustatud täitemenetlus nr 119/2012/932. M. M. poolt A. K. nõude loovutamisel R. K. vastu omandas A. K. uue nõue R. K. vastu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et R. K. poolt A. K. täitemenetluse käigus tasutud võlgnevus on hageja poolt loovutatud nõude tasumine. M. M. poolt nõude loovutamisega A. K. ei toimunud kohtu hinnangul nõuete tasaarvestamist nagu väidab hageja. Tasaarvestamine oleks olnud võimalik, kui R. K. oleks olnud nõue A. K. vastu, mitte aga vastupidi. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja loovutas oma nõude R. K. vastu A. K. . Kostja on seisukohal, et ta ei ole hageja poolt loovutatud nõuet rahuldanud (tl 133 pöördel) ning hageja ei ole nimetatud väidet ümber lükanud. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja nõudest loobumise põhjuseks kostja poolt nõude rahuldamine kohtumenetluse ajal.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 176 lg 2 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja on esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 24.09.2013 (tl 66-72).
3 (5)
22.05.2014 andis kohus hagejale tähtaja seisukohtade esitamiseks kostja menetluskulude nimekirja suhtes ja hagejale oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl 107). Hageja esitas 16.06.2014 vastuväited kostja menetluskuludele ja taotluse riigilõivu väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks (tl 109-110). 01.08.2014 toimunud kohtuistungil andis kohus kostjale tähtaja seisukohtade esitamiseks (tl 128). 03.09.2014 esitatud seisukohtades palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda (tl 133-134). 14.11.2014 esitas hageja vastuväited kostja 24.09.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (tl 149-150). Hageja on asunud seisukohale, et kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata. 02.02.2015 esitas kostja kohtu nõudmisel esindaja tööde aruanded (tl 161-163).
8.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 punktis 12 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 138 lõige 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lõige 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab kohtuväliste kuludena menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuni 01.01.2015 kehtinud TsMS § 174 lg 3 sätestas, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näitatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Alates 01.01.2015 kehtiv TsMS § 176 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
9.Kohus, olles tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kostja poolt kantud menetluskulude sisuks on kohtuväline kulu (õigusabikulud) kokku summas 1460,81 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja on kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane (tl 66 pöördel). Kostjat esindas kohtumenetluses TsMS § 218 sätestatule vastav isik (tl 27).
10.Kostja lepingulise esindaja õigusabiteenus on seisnenud 07.10.2009 hagiavaldusele vastuse koostamises (0,52 tundi), 07.12.2009 läbirääkimiste pidamises kostja ja hageja vahel (0,46 tundi), 28.02.2010 konsultatsioon (2,35 tundi), kokku 4 tundi 13 minutit, arve mr 20100193 summas 613,55 eurot, materjalide läbitöötamises, õigusliku positsiooni kujundamises ning 22.03.2013 vastuse hageja 08.03.2013 avaldusele koostamine ja esitamine kohtule (1,30 tundi), 10.05.2013 teate koostamine ja esitamine kohtule (0,20 tundi), menetluskulude avalduse kindlaksmääramiseks koostamine ja esitamine kohtule (1 tund), kokku 2 tundi 50 minutit, arve nr 107 summas 360 eurot.
4 (5)
Arve nr P-20080047 summas 487,26 eurot spetsifikatsiooni ei ole kostja esindaja esitanud. Selle puudumisele on hageja esindaja juhtinud ka tähelepanu 10.02.2015 menetlusdokumendis (tl 166 pöördel). Arve 20080826 palub kostja esindaja jätta tähelepanuta, kui asjasse mittepuutuva (tl 170 pöördel).
11.Toimiku dokumentidest nähtuvalt on kostja esindaja koostanud ja 08.10.2009 kohtule esitanud vastuse hagiavaldusele (tl 20-21), osalenud 01.03.2011 eelistungil (0,25 tundi, tl 27), koostanud ja esitanud kohtule 22.03.2013 vastuse hageja 08.03.2013 avaldusele (tl 47), esitanud järelepärimise kohtule 20.05.2013 (tl 51), osalenud 02.09.2013 kohtuistungil (0,15 tundi, tl 58), koostanud ja esitanud 24.09.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos lisadega (tl 66-72), koostanud ja edastanud 03.09.2014 seisukohad hageja vastusele (tl 133-134), edastanud 02.02.2015 kohtule arvete spetsifikatsioonid (tl 161-163) ja 16.02.2015 täiendavad selgitused (tl 170-171). Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud ulatuses, mille osas on kostja esindaja esitanud kohtule arvete spetsifikatsioonid. Arve nr P-20080047 summas 487,26 eurot jätab kohus tähelepanuta, sest kostja esindaja ei ole esitanud menetluskulu avalduses ega kohtu nõudmisel nimetatud arve spetsifikatsiooni. Sellest tulenevalt puudub kohtul võimalus hinnata nimetatud arvel näidatud kulu põhjendatust.
12.Eelenevast tulenevalt loeb kohus hageja esindaja ajakulu 7 tunni ja 3 minuti ulatuses ning sellest tulenevalt ka lepingulise esindaja kulu summas 973,55 eurot põhjendatuks. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 973,55 eurot (613,55+360). Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks tulenevalt menetluskulude jaotusest väljamõistmisele.
13.Kohus on teinud hagejale ettepaneku 22.05.2014 esitada hiljemalt 30.6.2014 seisukoht kostja meneltuskulude nimekirja suhtes ja esitada samaks tähtajaks hageja menetluskulude nimekiri (tl 108). Hageja esindaja on 16.06.2014 esitanud kirjalikud seisukohad ja taotlenud hagejale tagastamata riigilõiv summas 399,45 eurot (tl 109-110). Vastavalt kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotusele jääb nimetatud kulu hageja enda kanda. Edasikaebe kord TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 973,55 eurot, on käesolev määrus vaidlustatav. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.