2-14-53807/23 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

AS Merlain esitas 01.07.2014.a Viru Maakohtule hagi M. V. vastu kahju 17826,25 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja töötab hageja juures 20.05.2013.a määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 2013-10 alusel autojuhina. Kostja põhitööülesandeks oli kaubaveo teostamine ning töö eritingimuseks töötamine välislähetustes. Tööülesannete täitmise ajaks anti kostja kasutusse veoauto MAN TGA, registreerimismärgiga xxx ning haagis KRONE SDP 27, registreerimismärgiga xxx. Töötaja kohustused töösuhtes sätestas pooltevahelise töölepingu punkt 5, mille alapunktide 5.1.1. ja 5.1.2. kohaselt kohustus kostja töötama tööandja juures töölepingus sätestatud tingimustel, alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile ning täitma õigusaktides ja tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi ja kohustusi; kasutama heaperemehelikult tema kasutusse antud töövahendeid ja võtma tarvitusele kõik abinõud nende säilimise tagamiseks, kandes vastutust töövahendite allesoleku ja kvaliteedi säilimise eest. Lepingu punktist 2.3. tulenevalt kohustus kostja mitte osalema tegevuses või tegevusetuses, mis võib ohustada tööandja head nime, olemasolevaid või tulevasi sidemeid ja suhteid, majanduslikku olukorda ja mis tekitab või võib tekitada tööandjale muul viisil majanduslikku või moraalset kahju. Täpsemalt olid töötaja põhiülesanded, tema õigused ja kohustused ning vastutus konkretiseeritud poolte poolt 20.05.2013 allkirjastatud töölepingu lahutamatuks lisaks olevas autojuhi ametijuhendis. Nimetatud dokumendi punktide 9.2., 9.3. ja 9.4. kohaselt vastutas kostja veoauto ja haagise hea tehnilise seisukorra ning tellimustööde õigeaegse täitmise ja kvaliteedi eest ning veoauto, haagise, abimaterjalide ja muude rahalis-materiaalsete väärtuste säästliku ja otstarbekohase kasutamise eest. Töölepingu lisaks nr. 2 oleva materiaalse vastutuse lepingu punktiga 1 võttis töötaja endale täieliku materiaalse vastutuse tööandjale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju eest ja/või tööandja poolt töötajale tööülesannete teostamiseks, hoiule või muuks otstarbeks antud materiaalsete ja rahaliste väärtuste säilimise ja rikkumise eest. Lisa 2 punkti 2 kohaselt loeti materiaalseks väärtuseks, mille säilimise oli töötaja kohustatud tagama, veoauto, haagis, teised tööandjale kuuluvad materiaalsed väärtused, kolmandatele isikutele kuuluvad töötaja poolt veetavad kaubad ning kõik dokumendid (TIR vihik, koorma saatedokumendid, teeload, kütusekaart, veolehed jne.). Materiaalse vastutuse lepingu punktide 4.1., 4.2. ja 4.3. kohaselt kohustus kostja tagama kõigi nii enne kui pärast lisa 2 sõlmimist üle antud rahalismateriaalsete väärtuste säilimise, tegema kõik temast sõltuva kahju ärahoidmiseks ning teatama viivitamatult tööandjale rahalis-materiaalseid väärtusi või kahju tekkimist ohustavatest asjaoludest. Materiaalse vastutuse lepinguga oli kokku lepitud seegi, et töölepingu lõpetamine ei vabasta töötajat tööandjale tekitatud kahju hüvitamise ja/või muude rahaliste kohustuste täitmisest. Vaatamata kõikides eelloetletud töötaja ja tööandja vahel sõlmitud ning mõlemapoolselt allkirjastatud dokumentides sätestatud töötaja kohustustele M. V. oma töökohustusi lojaalselt ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega ei täitnud. 2013.a. septembris,

viibides tööülesannete täitmisel Prantsusmaal, pani kostja toime teo, mis tõi tööandjale kaasa märkimisväärses ulatuses varalise kahju. 26.septembri õhtupoolikul, olles jõudnud sihtkohta ja laadinud maha koorma, otsustas kostja edasi sõita Fontainebleau linna Carrefour de L`Obelisque ringtee lähedal asuvale teeäärsele platsile, kus ta demonteeris haagise sõiduki küljest lahti, jättis selle valveta platsile ning sõitis ise nädalavahetuseks Fontainebleau linna. Kuigi kostja on oma seletustes nii tööandjale kui politseile põhjendanud oma teguviisi sellega, et platsil, kuhu ta haagise parkis, puudus tualett ja kauplus ja seepärast ta linna sõitiski, ei õigusta see seda, et kostja jättis tööandjale kuuluva haagise maantee äärsele valveta platsile neljaks järjestikuseks ööpäevaks. Alles 30.septembri keskpäeval, olles saanud tööandjalt korralduse uue koorma pealevõtmiseks, naases kostja haagise juurde ja avastas, et see on varastatud. Vargusest informeeris ta peale selle avastamist koheselt ka kohalikku politseid, kuid kahjuks ei ole kuni tänaseni haagist leitud ja see on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Hageja on seisukohal, et kostja käitumine on käsitletav hoolsuskohustuse raske rikkumisena. Kostja oli teadlik võetud kohustusest tagada temale tööülesannete täitmiseks üle antud sõiduki ja haagise säilimine ning teha temast kõik sõltuv kahju ärahoidmiseks, kuid ta ei täitnud seda kohustust. Kui kostja ei oleks haagist auto küljest lahti ühendanud ega jätnud seda suvalisele maantee äärsele platsile ja lahkunud ise neljaks ööpäevaks oma töövahendi juurest, ei oleks hagejale varalist kahju tekkinud. Tegemist ei olnud kostja hooletusega, vaid tegemist oli töötaja teadliku tegevusega. Haagise järelevalveta jätmisega ning selle tulemusel varguse võimalikuks tegemisega tekitas kostja hagejale otsest varalist kahju summas 17 826, 25 eurot. Varastatud haagise näol oli tegemist sisuliselt uue haagisega, mille soetamismaksumus oli 19 500 eurot. Haagise jääkvääruse selle kadumise ajal oli hageja raamatupidamise andmetel 17 826,25 eurot. Kuigi tööandja oli sõlminud kindlustusandjatega nii liikluskindlustuse kui ka autovedaja vastutuskindlustuse lepingud, keeldusid kindlustusandjad hagejale selle kahju hüvitamisest põhjusel, et kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on tahtlikult või raske hooletuse (lepingulise kohustuse täitmisel vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise) tõttu rikkunud kindlustuslepingu tingimust, millel on mõju kindlustusjuhtumi toimumisele või kahju suurusele või kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või kahju saanud isiku raske ettevaatamatuse või tahtluse tõttu. Konkreetselt heideti rikkumisena ette seda, et transpordivahend oli pargitud autovedajatele selleks mitteettenähtud ja tunnustatud parklasse ning juht oli rikkunud kohustust, mille kohaselt ta pidi viibima pidevalt transpordivahendi vahetus läheduses. Kindlustusandja kahju hüvitamisest keeldumise tõttu leppisid pooled kostja töölepingu lõppemise päeval 17.oktoobril 2013.a. kokku, et kostja hüvitab tema poolt tööandjale tekitatud kahju maksegraafiku alusel kolme aasta jooksul. Paraku selleks ajaks, kui hageja esindaja koostas vajalikud dokumendid kahju hüvitamise osas ja esitas need kostjale allkirjastamiseks, teatas kostja, et ta ei nõustu kahju hüvitama. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada käesolev vaidlus kohtuväliselt, kuid vaatamata kostjale antud võimalusele heastada kahju vabatahtlikult osamaksetena, ei ole kostja kahju hüvitamisele asunud. Hagi alustena on hagiavalduses viidatud töölepinguseaduse (TLS) § 15 lg1, § 16 lg1 , § 72, § 74, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg1 p 3 ning § 127 lg 1.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, samuti hageja esindaja selgitustega kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on põhjustanud hagejale kahju, on kahju tekitamises süüdi ning kostja käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel on olemas põhjuslik seos. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Asja materjalidest tuleneb, et kostja töötas hageja juures töölepingu alusel autojuhina alates 20.05.2013.a (tl 12-14). Kostja põhitööülesandeks oli kaubaveo teostamine ning töö eritingimuseks töötamine välislähetustes. Tööülesannete täitmise ajaks anti kostja kasutusse veoauto MAN TGA, registreerimismärgiga xxx ning haagis KRONE SDP 27, registreerimismärgiga xxx. Töötaja kohustused töösuhtes sätestas pooltevahelise töölepingu punkt 5, mille alapunktide 5.1.1. ja 5.1.2. kohaselt kohustus kostja töötama tööandja juures töölepingus sätestatud tingimustel, alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile ning täitma õigusaktides ja tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi ja kohustusi; kasutama heaperemehelikult tema kasutusse antud töövahendeid ja võtma tarvitusele kõik abinõud nende säilimise tagamiseks, kandes vastutust töövahendite allesoleku ja kvaliteedi säilimise eest. Lepingu punktist 2.3. tulenevalt kohustus kostja mitte osalema tegevuses või tegevusetuses, mis võib ohustada tööandja head nime, olemasolevaid või tulevasi sidemeid ja suhteid, majanduslikku olukorda ja mis tekitab või võib tekitada tööandjale muul viisil majanduslikku või moraalset kahju. Täpsemalt olid töötaja põhiülesanded, tema õigused ja kohustused ning vastutus konkretiseeritud poolte poolt 20.05.2013 allkirjastatud töölepingu lahutamatuks lisaks olevas autojuhi ametijuhendis (tl 15-16). Nimetatud dokumendi punktide 9.2., 9.3. ja 9.4. kohaselt vastutas kostja veoauto ja haagise hea tehnilise seisukorra ning tellimustööde õigeaegse täitmise ja kvaliteedi eest ning veoauto, haagise, abimaterjalide ja muude rahalis-materiaalsete väärtuste säästliku ja otstarbekohase kasutamise eest. Töölepingu lisaks nr. 2 oleva materiaalse vastutuse lepingu punktiga 1 (tl 17-18) võttis töötaja endale täieliku materiaalse vastutuse tööandjale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju eest ja/või tööandja poolt töötajale tööülesannete teostamiseks, hoiule või muuks otstarbeks antud materiaalsete ja rahaliste väärtuste säilimise ja rikkumise eest. Eelnimetatud lepingu punkti 2 kohaselt loeti materiaalseks väärtuseks, mille säilimise oli töötaja kohustatud tagama, veoauto, haagis, teised tööandjale kuuluvad materiaalsed väärtused, kolmandatele isikutele kuuluvad töötaja poolt veetavad kaubad ning kõik dokumendid (TIR vihik, koorma saatedokumendid, teeload, kütusekaart, veolehed jne.). Materiaalse vastutuse lepingu punktide 4.1., 4.2. ja 4.3. kohaselt kohustus kostja tagama kõigi nii enne kui pärast lisa 2 sõlmimist üle antud rahalis-materiaalsete väärtuste säilimise, tegema kõik temast sõltuva kahju ärahoidmiseks ning teatama viivitamatult tööandjale rahalis-materiaalseid

väärtusi või kahju tekkimist ohustavatest asjaoludest. Materiaalse vastutuse lepinguga oli kokku lepitud seegi, et töölepingu lõpetamine ei vabasta töötajat tööandjale tekitatud kahju hüvitamise ja/või muude rahaliste kohustuste täitmisest. TLS § 74 lg 1 kohaselt, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 74 lg 2 kohaselt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. TLS § 72 2. lause ning TLS § 16 lg 2 kohaselt määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, töötaja töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kohus nõustub hagejaga, et kostja käitumine on käsitletav hoolsuskohustuse raske rikkumisena. Kostja kohustuseks oli tagada temale tööülesannete täitmiseks üle antud sõiduki ja haagise säilimine ning teha temast kõik sõltuv kahju ärahoidmiseks, kuid ta ei täitnud seda kohustust. Kui kostja ei oleks haagist auto küljest lahti ühendanud ega jätnud seda järelvalveta maanteeäärsele platsile ja lahkunud ise neljaks ööpäevaks oma töövahendi juurest, ei oleks hagejale varalist kahju tekkinud. Tegemist on töölepingust tulenevate kohustuste eiramise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Kostja on rikkunud töölepingut süüliselt ja tahtlikult. Töölepingu tahtliku rikkumise (haagise pikaks ajaks järelvalveta jätmise) tagajärjena osutus hagejale kuuluv vara varastatuks. Saabunud tagajärg on põhjuslikus seoses töölepingu tingimuste rikkumistega kostja poolt, kuivõrd, kui kostja oleks oma hoolsuskohustust vajalikul määral täitnud, ei oleks kahju tekkinud. Seetõttu kohaldab kohus TLS § 74 lg 1, mis näeb ette, et töölepingu tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Haagise järelevalveta jätmisega ning selle tulemusel varguse võimalikuks tegemisega tekitas kostja hagejale otsest varalist kahju summas 17 826, 25 eurot (tl 36). Kostja ei ole vaidlustanud hageja kahju olemust ja selle suurust ega ka kahju saaja isikut. Samuti puuduvad viited sellele, et kahju tekkis tingituna töötaja tööga seotud tavalisest riskist.