Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluse käik Jõgeva Elamu Halduse AS esitas 29.12.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1327,07 euro saamiseks. 23.01.2015. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.01.2015. a. 02.02.2015. a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 03.03.2015. a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule. Jõgeva Elamu Halduse AS esitas 13.03.2015. a. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxxxx Jxxxxxxxxvastu võlgnevuse summas 1704,07 eurot saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, registriosa number xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxinn, omanik. Jõgeva Elamu Halduse AS on elamu xxxxxxxxxxxxxxxlinn, valitseja. Hageja on kostjale saatnud igakuuliselt arveid hooldus- ja muude teenuste eest, s.o. tasu haldusteenuse, üldelektri, prügiveo ja remondimaksete, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia eest. Kostja võlgnevus hooldusteenuse ja muude teenuste eest perioodi 01.01.2014 – 31.01.2015 eest seisuga 12.03.2015. a moodustab 1536,28 eurot, kõrvalkulud viivistena 167,79 euro, kokku 1704,07 eurot. Kostja esitas 01.04.2015. a hagile kirjaliku vastuse, milles teatas, et tal ei ole hageja nõudele vastuväiteid. Kostja leidis, et asi on võimalik lahendada kompromissiga ning palus kohtukulud jaotada pooleks. Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi 14.04.2015. a. Kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu võlgnevuse tasumiseks osade kaupa ühe aasta jooksul ning taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Hageja taotles kohtult poole tasutud riigilõivust tagastamist, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 225 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.