Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

eurot) seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja märgib ka, et teenuste osutamise ajal oli kostja XXXUÜ juhatuse liige, mille õiguslik vorm ja omanik vahetusid 16.05.2014.a. Kuna hageja sõlmis kokkuleppeid ja osutas teenust kostjale, on hageja seisukohal, et hagi tuleb esitada kostja, mitte XXXUÜ vastu, olenemata asjaolust, et hageja on arved esitanud XXXUÜ-le. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et pooled ei ole sõlminud lepingut hageja poolt viidatud teenuste osutamiseks ning kostja ei ole hagis märgitud teenuseid hagejalt saanud. Hageja ei ole kostjale ega kostjaga seotud äriühingule 2013 aastal arveid esitanud. Esmakordselt esitas hageja kostjaga seotud äriühingule väidetavalt osutatud teenuse eest arve 2014 aasta alguses e-kirja teel. Kuivõrd poolte vahel puudusid igasugused kokkulepped arvel näidatud teenuste osutamise osas, pöördus kostja telefoni teel hageja poole ja keeldus alusetult esitatud arve tasumisest. Sellele vaatamata esitas hageja kostjale uusi nõudekirju. Kostja nõudekirjadele ei reageerinud, kuivõrd ei ole väidetavat teenust kunagi saanud. Kostjale jääb selgusetuks ka hageja põhjendus, mille kohaselt on hageja arved esitanud kostjaga seotud äriühingule ja seega ka teenust osutanud samale äriühingule, kuid leiab samas, et teenuse osutamisest sai kasu kostja. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kostjaga kokkulepe sõlmimist ning seega poolte õigussuhte olemasolu tõendanud. Vastupidi, toimiku materjalidest nähtub, et võlasuhe on toimunud hageja ja kostjaga seotud äriühingu XXXUÜ vahel. Hageja on arved esitanud XXXUÜ-le ning XXXUÜ on omalt poolt arved esitanud hagejale (tlk 10-16). Toimiku materjalidest nähtub samuti, et ka hageja poolt tasutud arved on tasutud kostjaga seotud äriühingu XXXUÜ arvelduskontole (tlk 17-23). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 1 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks (TsÜS § 34 lg 1). Äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja on olnud kuni 31.12.2014.a XXXUÜ juhatuse liige. Hageja väited, et kokkulepe teenuste osutamiseks sõlmiti tegelikkuses kostjaga ja kostja huvidest 2(3)

lähtuvalt ning et arved kostjale esitatud teenuste eest esitati üksnes formaalselt kostjaga seotud äriühingule, on kohtu hinnagul paljasõnalised ning jäänud käesolevas menetluses hageja poolt tõendamata. Toimikust nähtub, et kostja on olnud õigussuhtes hagejaga XXXUÜ seaduslik esindaja. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet kostja vastu tõendanud, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud, s.o lepingulise esindaja kulud summas 780.00 eurot (käibemkasuga). Kostja kasutas esindaja teenust hagiavaldusega tutvumiseks, seisukohtade koostamiseks, istungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks. Kostja kasutas esindaja teenust kokku 6,5 tundi. Kostja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja poolt esindajale makstud keskmine tunnitasu 120.00 eurot (käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120.00 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-66-12 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 110.00 eurot (lisandub käibemaks). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 780.00 eurot. Nimetatud summa tuleb hagejalt vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja mõista. Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.