2-11-43221/25 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

sotsiaalmaja hankevõitjaks tunnistas, ja tegi suurt kära, kui Obinitsa koolimaja hankekonkursi võitjaks ei osutunudki Selista“; 5) 05.04.2011. a ilmunud artiklis “Kes nüüd valetab?”, kus märgitakse “See, et ta (M.N.) sellegipoolest Selistat hankemenetlusest ei kõrvaldanud, näitab, et tema sooviks oli iga hinna eest just Selista hankevõitjaks tunnistada”; 6) 05.04.2011. a artiklis „Maksuamet: väljastasime tõendi Selista maksuvõla kohta“ lõigus “... sisuliselt andis M.N., kes pidanuks seaduse järgi Selista juba 13. jaanuaril hankemenetlusest kõrvaldama, talle mõned nädalad niinimetatud armuaega, et ta saaks maksuametis oma asjad korda ajada. Sellega sai Selista teiste hankekonkursist osa võtnute ees selge eelise”; 7) 02.04.2011. a artiklis “Mõniste vallavolikogu nõuab M.N.lt selgitusi” lõigus “M.N. vallavanemaks tegemise taga oli Võru linnapea XX, kes seda tungivalt nõudis”. 02.04.2011. avaldatud artiklis „Mehed Mõniste poe juures: „Meid niikuinii valla rahakoti manu ei lasta““, kus ajakirjanik esitab artikli alapealkirjas väite, et Selista eelistamine käis abivajajate arvelt. Hageja seostamine korruptsiooni ja erinevate kuriteo tunnustega tegudega (riigihangete seaduse rikkumine) kahjustavad tema mainet ja teotavad tema au. Hageja ei ole eelistanud ühte äriühingut teistele, põhjustanud vallale kahju ega teinud tegusid, mida võiks käsitleda korruptiivsetena. Samuti on ta valitud vallavanema ametikohale seaduslikult. Süstemaatiline valeväidete esitamine ning hageja seostamine ebaseaduslike tehingutega põhjustas hagejale pikema aja jooksul hingelisi kannatusi ja üleelamisi. Kõik ebaõiged andmed ja väited on esitatud Irja Tähismaa nime all avaldatud artiklites või ajalehe juhtkirjades. Hagejale teadaolevalt oli Irja Tähismaa 2011. a artiklite avaldamise ajal Võrumaa Teataja koosseisuline reporter ning seega isik, kelle tegevuse eest vastutab kostja. Seega vastutab kostja ajalehes “Võrumaa Teataja” avaldatud ebaõigete ja hageja au teotavate andmete avaldamise eest. Ebaõigete väidete avaldamises on süüdi kostja ning seetõttu vastutab ta hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest. Hagejale tekitatud mittevaraline kahju seisneb au teotamise ja maine kahjustamisega seotud hingelistes kannatustes. Kõike eeltoodut arvestades palus hageja kostjalt välja mõista valeandmete ja ebakohaste väärtushinnangute esitamisega õiglane mittevaralise kahju hüvitis.

pakkujal maksukohustuse nõuetekohast täitmist ning tuvastanud Maksu- ja Tolliameti tõendite alusel OÜ-l Selista Ehitus maksuvõla puudumise vahetult enne pakkujate kvalifitseerimist ning enne OÜ Selista Ehitus pakkumuse edukaks tunnistamist. Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja TT e-kirjast ajalehe Võrumaa Teataja ajakirjanikule I. Tähismaale (tl 85-86) nähtub, et 13.01.2009 väljastatud tõendil oli välja toodud Selista Ehituse OÜ maksuvõlg, mis tähendab, et see tõend kinnitas maksuvõla reaalset olemasolu. 17.03.2009 väljastatud tõend kinnitab, et sel hetkel Selista Ehitus OÜ-l maksuvõlga ei olnud. 25.03.2009 väljastatud tõendi kohaselt ei olnud Selista Ehitus OÜ-l võlga. 06.05.2009 väljastatud tõend oli ainuke osaliselt ebakorrektne tõend. Tunnistaja TT ütlustest tsiviilasjas nr 2-11-24565 (tl 96-97) nähtub, et TT ei ole neid nelja maksuameti tõendit (ka esimest) näinud. 21.-24. märtsi 2009 kohta anti välja ekslik tõend. Maksu- ja Tolliameti vastusest Tartu Maakohtu kirjale (tl 144, 145) nähtub, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus on väljastanud 07.04.2009 maksuvõlgade tõendi nr 8-8/2302, mille kohaselt on OÜ-l Selista Ehitus maksuvõlg seisuga 13.01.2009. a 430 060 krooni, millest kõik oli ajatatud. Riigihangete Ameti juures oleva vaidlustuskomisjoni 20.04.2009. a otsuse (tl 80-84) p-i 13 kohaselt on vaidlustusmenetluses tõendina esitatud Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 07.04.2009. a tõend nr 8-8/2304 OÜ-l Selista Ehitus seisuga 23.03.2009. a maksuvõlgade olemasolu kohta summas 1 209 774 krooni, millest ajatatud on 945 215 krooni, seega oli OÜ-l Selista Ehitus 23.03.2009. a seisuga ajatamata maksuvõlg 264 559 krooni. Asjas esitatud tõendite alusel on tuvastatud, et OÜ-l Selista Ehitus esines maksuvõlg vähemalt 23.03.2009. a, hoolimata asjaolust, et hankija on esitanud Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 25.03.2009. a tõendi nr 8-8/1884, mille kohaselt kaks päeva hiljem, s.o 25.03.2009. a puudus OÜ-l Selista Ehitus maksuvõlg. Tulenevalt esitatud kaalutlustest oli vaidluskomisjon seisukohal, et maksuvõla esinemise puhul on tegemist pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alusega RHS § 38 lg 1 p-i 4 mõttes. Eeltoodust nähtuvalt ei ole vaidlustuskomisjon teinud otsust OÜ Selista Ehitus riigihankest kõrvaldamise kohta, vaid on andnud otsuses seisukoha, et OÜ Selista Ehitus maksuvõla esinemise puhul on tegemist pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alusega ja hankijal on keelatud sõlmida hankelepingut isikuga, kelle suhtes esinevad hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kontrollis Mõniste Vallavalitsus täiendavalt Maksu- ja Tolliametist OÜ Selista Ehitus maksuvõla olemasolu perioodil 18.-24. märts 2009 ning Maksu- ja Tolliamet esitas 06.05.2009 tõendi, mille kohaselt Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse andmeil ei olnud OÜ-l Selista Ehitus maksuvõlgu perioodil 18.03.-24.03.2009. a. Vallavanem sõlmis OÜ-ga Selista Ehitus 08.05.2009. a ehitustööde lepingu. Tunnistaja TT ütlustest ja e-kirjast ning prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti 06.05.2009 väljastatud tõend oli ebatäpne, sest seal ei olnud ametniku eksimuse tõttu märgitud OÜ Selista Ehitus 21.24.03.2009. a olnud maksuvõlga. Kohus leidis, et kostja on vääralt tõlgendanud Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsust leides, et Mõniste vald on kinnitanud, et 13.01.2009. a (ehk ajal, mil toimus taotlejate kvalifitseerimine) ei olnud OÜ-l Selista Ehitus maksevõlga. Otsuse p-ist 10.1 nähtuvalt on komisjon tuvastanud, et OÜ Selista Ehitus on esitanud vallale Maksuja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse tõendi, et OÜ-l Selista Ehitus ei ole maksuvõlga. Seetõttu ei nõustunud kohus kostjaga, et tal oli õigus hinnata hagejapoolse valetamisena vastuolu Maksu- ja Tolliameti poolt antud kinnituse ja vaidlustuskomisjonile antud info vahel, mille kohaselt Mõniste vald kinnitas, et OÜ-l Selista Ehitus ei ole olnud maksuvõlga taotlejate kvalifitseerimise ajal 13.01.2009. a.

Kohus suhtus kriitiliselt Maksu- ja Tolliameti tolleaegse pressiesindaja TTu e-kirjas väljendusse, et 13.01.2009 väljastatud tõendil oli välja toodud Selista Ehitus OÜ maksuvõlg, sest see on vastuolus Riigihangete Ameti juures asuva vaidluskomisjoni 20.04.2009. a otsusega ning, hageja vande all ja tunnistajana antud ütlustega. Asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et OÜ-l Selista Ehitus oli vahetult enne pakkujate kvalifitseerimist ja enne OÜ Selista Ehitus pakkumuse edukaks tunnistamist maksuvõlg, mis oleks tinginud tema kõrvaldamise hankemenetlusest (RHS § 38 lg 1 p 4 alusel). Kohus leidis, et Mõniste Vallavalitsus käitus ehitushanke korraldajana korrektselt ka siis, kui nõudis pärast Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsust, mis juhtis hankija tähelepanu asjaolule, et OÜ-l Selista Ehitus oli 23.03.2009 seisuga ajatamata maksuvõlg 264 559 krooni, Tolli- ja Maksuametilt välja vastava tõendi. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti 06.05.2009. a tõend sisaldas ebaõigeid andmeid OÜ Selista Ehitus maksuvõla puudumise kohta ning seetõttu sõlmis vallavalitsus OÜ-ga Selista Ehitus 08.05.2009. a ehitustööde lepingu, ei saa ette heita hagejale. Kostja väitel on vallale tekitatud kahju pea pool miljonit krooni ehk 302 221,34 krooni. Kohus leidis, et antud kontekstis on vallale kahju tekitamine kostja poolt antud väärtushinnang, mis ei ole õigusvastane. Väärtushinnangud võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane. Käesolevas asjas on kaitstavateks hüvedeks, mida tuleb kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel kaaluda, ühelt poolt õigus hea nime ja au kaitsele ja teiselt poolt ajakirjanduslik väljendusvabadus. Kostja on artiklites avaldanud väärad andmed hageja tegevuse kohta ehitushanke korraldamisel, luues üldsusele negatiivse kuvandi ja ebaõige mulje hageja ebaseaduslikust käitumisest hanke läbiviimisel. Kostja ei ole tõendanud, et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja poolt antud hinnang hageja tegevusele ebaseadusliku sokutamise ja OÜ Selista Ehitus hankekonkursi võitjaks pressimise näol on ebakohane väärtushinnang, mis on avaldamise asjaolusid ja ebakohasust kaaludes hageja au ja head nime kahjustav ja tuleb lugeda õigusvastaseks. 02.04.2011. a artiklis „Mehed Mõniste poe juures: “Meid niikuinii valla rahakoti manu ei lasta““ on artikli alapealkiri: “Selista eelistamine käis abivajajate arvelt” (tl 16-18). Kohus nõustus kostjaga, et selles artiklis on tegu kostja poolt esitatud väärtushinnangutega, mis on seotud valla poolt toetuste maksmisega ja ei käi otseselt hageja kohta ning ei riku hageja õigusi. 02.04.2011. a artiklis “Mõniste vallavolikogu nõuab M.N.lt selgitusi” on esitatud lause “M.N. vallavanemaks tegemise taga oli Võru linnapea XX, kes seda tungivalt nõudis” ja palutud seda seejärel vestluspartneril kommenteerida (tl 19-20). Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt viidatud lauses on tegemist väärtushinnanguga. Riigikohus on rõhutanud, et väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust. Asja materjalidest nähtuvalt valiti hageja vallavanemaks häälteenamusega valla volikogu poolt ning artiklis avaldatud hageja „vallavanemaks tegemine“ on kostja poolt valitud ilukirjanduslik väljend, mis ei saa üldjuhul kellegi au teotada. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Kostja ei ole järginud andmete avaldamisel nõuetekohast hoolsust, mistõttu ta vastutab hagejale kahju tekitamise eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja näol on tegemist avaliku elu tegelasega, sest hageja oli Mõniste sotsiaal- ja tervishoiukeskuse hanke läbiviimise ajal abivallavanem, artiklite avaldamise ajal aga Mõniste vallavanem. Kohus nõustus kostjaga, et isikud, kelle tegevus on avalik, ja kes on avalikkuse huviorbiidis tänu oma teadlikule tegutsemisele, peavad taluma rohkem kriitikat kui tavaline eraisik.

7.TsMS § 631 sätestab apellatsioonkaebuse aluse ja selle normi esimese lõike kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Ringkonnakohtu arvates tähendab TsMS § 631 lg 1 mõttes „erinev otsus“ seda, et ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni. Apellandi väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi ning rikkus menetlusõiguse normi, kui hindas tõendeid ebaõigesti, kuid apellant ei taotle, et ringkonnakohus teeks maakohtust erineva otsuse, st rahuldaks hagi. TsMS § 631 lg 1 mõttes puudub apellatsioonkaebusel alus osas, milles vaidlustatakse maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 631 lg 1 sätestab apellatsioonkaebuse aluse ammendavalt. Täiendavat apellatsioonkaebuse esitamise alust ei loo käesolevas asjas ka TsMS § 457 lg 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitas hageja üksnes mittevaralise kahju nõude (hagi ese). Hageja ei taotlenud, et kohus tuvastaks väärtushinnangute ja/või faktiväidete õigusvastasuse, samuti ei taotlenud hageja esile toodud väidete ümberlükkamist. Hageja nõude lahendamise eeldusena pidi aga maakohus hagi alusena tuvastama väärtushinnangute ja/või faktiväidete õigusvastasuse või selle puudumise. Maakohus tuvastas, et kostja andis ebakohase väärtushinnangu hageja kohta ja luges selle õigusvastaseks, kuid see tuvastamine ei toonud kaasa hagi rahuldamist. Maakohus jättis hagi rahuldamata teistel põhjustel. Seega võib käesoleval juhul olla tegemist olukorraga, kus hagi aluseks olevad asjaolud ei pruugi täies mahus olla pooltele siduvad. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellant ei taotle maakohtust erineva otsuse tegemist, siis puudub alus apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks kohtuotsuse põhjenduste muutmise osas ja apellatsioonkaebus tuleb selles osas jätta TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus vaatab osa apellatsioonkaebusest läbi, seetõttu lahendab apellatsioonkaebuse osalise läbi vaatamata jätmise otsusega.