Puudutatud isik I: kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: XXX(täitemenetluses sissenõudja, isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(elukoht XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta XXX kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud XXX kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX esitas 02.04.2015 kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 25.03.2015 otsuse peale täiteasjas nr XXX, mille kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Avaldaja esitas koos avaldusega ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus jättis 14.04.2015 avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Avalduse kohaselt algatati sissenõudja XXX avalduse alusel täitemenetlus nr XXX võlgnik XXX suhtes elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 23.01.2009 lahend tsiviilasjas nr 2-08-61365. 1 (4)
Avaldaja sai 02.03.2015 kohtutäiturilt teatise täitetoimingust, kus anti avaldajale teada, et tullakse üle vaatama avaldajale kuuluvat kinnisasja asukohaga XXX. Avaldaja esitas 06.03.2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, vaidlustades kohtutäituri tegevust kaebaja kinnisasja arestimisel. Avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus üle vaadata ning arestida temale kuuluv kinnisasi selleks, et müüa seda lõppkokkuvõttes arestitud vara oksjonil maha võlgnevuse katmiseks, on põhjendamatu. Samuti on avaldaja arvates kohtutäituri tegevus vastuolus Eesti Vabariigi õiguse ja heade kommetega ning rikub oluliselt avaldaja põhiõigusi ning inimväärikust. Avaldaja pakkus kohtutäiturile ning võlausaldajale võlgnevuse tasumist igakuiselt keskmiselt 400 euro suuruste maksetena, mis tähendab kogu võlgnevuse tasumist orienteeruvalt 10 kuu pärast. Avaldaja leidis, et mingit alust avaldajat mitte uskuda kohtutäituril ei ole. Avaldaja leiab, et oma tegevusega alahindab kohtutäitur oluliselt avaldaja õigusi eraelule, omandile ja puutumatu kodule, võrreldes võlausaldaja õigusega saada oma raha tagasi (s.h. maksmata jäänud elatist). Kohtutäitur tekitab ja soodustab oma tegevusega olukorda, mil avaldaja võib jääda kodutuks ja seetõttu maksevõimetuks. Kohtutäitur vaatas kaebuse läbi 16.03.2015 ning jättis 25.03.2015 otsusega 06.03.2015 kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et kui kohtutäiturile esitatakse seaduse nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse algatama ning selle järel võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1, § 23 lg 1, § 8). Kohtutäitur peab arvestama proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt mõlema poole huve, läbiviidavad menetlustoimingud ei tohi kumbagi poolt ebamõistlikult kahjustada. Kohtutäitur möönab, et täitemenetlus riivab lisaks võlgniku omandiõigusele ka teisi põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, näiteks kodu ja eraelu puutumatust, isikuandmete kaitset jt. Samas ongi sundtäitmine riigi loodud mehhanism isiku kohustuste täitmisele sundimiseks ja seega on täitemenetlus paratamatult seotud isiku õiguste riivega. Põhiõiguste vahel tuleb leida mõistlik tasakaal. TMS annab kohtutäiturile õiguse nõude rahuldamiseks pöörata nõude võlgnikule kuuluvale varale, seejuures vastutab täitemenetluses sissenõudja nõude ees enamik võlgnikule kuuluvast varast. TMS annab loetelu varast, millele saab sissenõuet pöörata ja ka varast, millele sissenõuet pöörata ei saa. TMS-s puudub regulatsioon mittearestitavate kinnisasjade kohta. Seega võib kohtutäitur võlgnikule kuuluva kinnisasja alati arestida. Kohtutäitur leiab, et võlgnikule kuuluva kinnisasja ülevaatamine ja selle arestimine ei ole võlgnikku üleliia koormav meede, kuna arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada. Kaebaja väide, et kinnisasi koheselt enampakkumisel ka võõrandatakse, on käesoleval hetkel ennatlik. Seega puudub kaebuse rahuldamiseks alus. Kohtutäitur juhtis võlgniku tähelepanu ka TMS §-st 45 tulenevale võimalusele taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, täitmise pikendamist või ajatamist.
2.Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustunud ning esitas selle peale 02.04.2015 kohtule kaebuse, korrates avalduses põhiliselt 06.03.2015 kaebuses esitatud seisukohti. Avaldaja leidis täiendavalt, et võtab täielikult omaks täiteasjas nr XXX käsitletava võlgnevuse, kuid pöörab kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et võlgnevus tekkis pärast seda, kui võlausaldaja (avaldaja poeg) asus koos oma emaga elama XXX, ning kontakt nendega mõneks ajaks kadus. Sellega polnud avaldajal võimalust elatist õigeaegselt tasuda. Avaldaja ei vaidle oma kohustuste üle, kuid palub Harju Maakohtul kaitsta tema põhiõigusi, ning tagada võimalust tasuda võlgnevust üksnes rahas oma sissetulekute arvelt. Avaldaja viitas Põhiseaduse §-dele 26, 32 ja 33 ning leidis, et tema võlgnevus on võimalik likvideerida mõistliku aja jooksul ilma selleta, et kohtutäitur paneb avaldajale kuuluva korteri sundmüügile, riivates sellega avaldaja põhiõigusi. Avaldaja on võimeline tasuma võla katmiseks iga kuu 400 eurot. Sellega saab tema võlgnevus võlausaldaja ees likvideeritud orienteeruvalt 10 kuu jooksul. Avaldaja on seisukohal, et panna temale kuuluva kinnisasi täiteasja raames sundmüüki on ebamõistlik ning tõsiselt riivab tema
2 (4)
põhiõigusi, pidades silmas olukorda, kus on võimalik kustutada võlgnevust rahas üksnes avaldaja sissetulekute arvel mõistliku aja jooksul.
3.Sissenõudja seaduslik esindaja leidis 21.04.2015 esitatud seisukohas, et avaldaja on varemgi elatise tasumise kokkuleppeid rikkunud ning sissenõudja ei ole seetõttu kompromissi saavutamisest huvitatud. Avaldaja poolt tasutav elatis on niigi väiksem, kui elatise miinimummäär. Sissenõudja on huvitatud, et võlgnetav elatis tasutakse ära ühe korraga ning selleks tuleks täitemenetluse käigus müüa sundenampakkumisel avaldajale kuuluv kinnisvara.
4.Kohtutäitur Elin Vilippus jäi 22.04.2015 seisukohas oma eelnevalt avaldatud seisukoha juurde. Kohtutäitur leidis, et arvestades võlgnevuse tekkimise aega (võlgnevus on tekitatud alates 2011 aastast), ei ole võlgnikule kuuluva kinnisasja ülevaatamine ja selle arestimine võlgnikku üleliia koormav meede, kuna arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada. Kaebaja väide, et kinnisasi koheselt enampakkumisel ka võõrandatakse, on endiselt ennatlik. Enampakkumise aja määrab kohtutäitur, seega otsuse kas enampakkumise väljakuulutamine on põhjendatud või mitte, saab kohtutäitur teha ka pärast kinnisasja arestimist. Kinnisasja arestimise ja enampakkumise korraldamise näol on tegemist kahe eraldi toiminguga, mille läbiviimise vajaduse üle saab kohtutäitur otsustada eraldi, arvestades võlgnevuse jääki ning kohustuse täitmise asjaolusid (s.h kinnisasja väärtust, kohustuse jääki, töötasu arestimisega laekuvate summade suurust jne). Seejuures peab kohtutäitur arvestama nii võlgniku kui ka sissenõudja õigustega. Tänase päeva seisuga ei ole võlgnik juurdepääsu kinnisasjale taganud. Kohtutäitur on tehtud otsuses juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et kui kaebaja leiab, et menetluse jätkamine (s.h kinnisasja arestimine) on tema suhtes siiski ebaõiglane, võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada TMS § 45 alusel. Kaebaja on otsustanud siiski vaidlustada kohtutäituri tegevuse, viidates seejuures asjaoludele, millele kohtutäitur hinnanguid anda ei saa (menetlusosaliste tegevus enne täitemenetluse alustamist ja täitemenetluse ajal jne). Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 23.01.2009 lahend. Vaidlus on selles, kas võlgnikule kuuluva kinnisasja ülevaatamine ja arestimine on võlgniku suhtes liigselt koormav meede, võttes arvesse, et võlgnik saab tasuda igakuiselt võlgnevust ca 400 euro suuruste maksetega ning sellise graafiku kohaselt saaks võlgnevus täielikult likvideeritud orienteeruvalt 10 kuu pärast avalduse esitamisest arvates.
7.Kohtu hinnangul ei ole avalduses esitatud väited kinnisvara ülevaatamise ja arestimise kui võlgnikku liigselt koormavate meedete osas põhjendatud. Kohtutäitur on toiminud kooskõlas seadusega. Täitetoimingute läbiviimisel peab kohtutäitur lähtuma seaduses sätestatud korrast, sh on kohtutäitur TMS § 8 normi järgi kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Vastavalt TMS §-le 44 võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata üksnes sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Täitemenetluse peatamise imperatiivsed alused on sätestatud TMS § 46 lg-s 1. Täitemenetluse seadustikust ega muudest õigusaktidest ei tulene, et täitur võiks täitetoimingu edasi lükata või täitemenetluse peatada üksnes võlgniku vastavasisulise avalduse alusel. Kohtu poolt tuvastatu põhjal ei ole sissenõudja esitanud kohtutäiturile avaldust täitetoimingute edasilükkamiseks või täitemenetluse peatamiseks (TMS § 46 lg 1 p 1) vaidlusalustes täiteasjades. Samuti pole tehtud 3 (4)
sellesisulisi kohtulahendeid. Kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole õnnestunud kogu võlgnevust võlgniku muu vara arvelt likvideerida ning võlgnik ei ole väitnud endal muud vara olevat, on kohtutäitur asunud õiguspäraselt pöörama sissenõuet võlgniku kinnisasjale.
8.Kohus nõustub avaldajaga selles, et isiku kinnisvarale kui tema kodule sissenõude pööramine on iseenesest riivav. Kohus nõustub samas kohtutäituriga, et sundtäitmine on riigi loodud mehhanism isiku kohustuste täitmisele sundimiseks ja seega on täitemenetlus paratamatult seotud isiku õiguste riivega. Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt on võlgnik olnud pika aja vältel võlgnevuses oma lapsele elatise tasumisega. Lapse ees ülalpidamiskohustuse täitmise rikkumisega kaasneb oluline lapse huvide riive. Põhiõiguste vahel tuleb leida mõistlik tasakaal.
9.Kohus nõustub kohtutäituriga samuti selles, et kinnisasja ülevaatamine ja arestimine ei tähenda automaatselt kinnisasja müüki sundenampakkumisel. Arestimisega keelatakse omanikul asja käsutada. Enampakkumise aja määrab kohtutäitur; seega otsuse, kas enampakkumise väljakuulutamine on põhjendatud või mitte, saab kohtutäitur teha ka pärast kinnisasja arestimist. Kinnisasja arestimise ja enampakkumise korraldamise näol on tegemist kahe eraldi toiminguga, mille läbiviimise vajaduse üle saab kohtutäitur otsustada eraldi, arvestades võlgnevuse jääki ning kohustuse täitmise asjaolusid (s.h kinnisasja väärtust, kohustuse jääki, töötasu arestimisega laekuvate summade suurust jne). Kohtu hinnangul ei saa kinnisasja ülevaatamise ja arestimise protsess iseenesest olla võlgniku jaoks liigselt riivav.
10.Avaldaja on esialgses kaebuses soovinud, et kohtutäitur võimaldataks tal tasuda võlgnevust 400 euro suuruste osamaksetena. Kohus on 07.04.2015 määruses avaldajale selgitanud, et TMS ei võimalda kohtutäituril sõlmida võlgnikuga maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks osade kaupa. Maksegraafiku sõlmimine on võimalik vaid avaldaja ja sissenõudja vahel. Kohus selgitas ka, et sissenõudjaga kokkuleppele mittejõudmisel on võlgnikul võimalik esitada kohtule avaldus täitemenetluse ajatamiseks. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
11.Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust kaebuse rahuldamata jätmise osas.
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda kooskõlas TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatuga. Kuivõrd menetlusosalised menetluskulude nimekirja kohtu antud tähtajaks pole esitanud, ei saa neil olla menetluskulusid tekkinud. Seega puudub kohtul alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Lisaks märgib kohus, et TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.