Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-14-7482 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse I J vastu järgmiste nõuetega: 1) Mõista I J KÜ Narva Unistus kasuks välja võlgnevus 398,27 euro suuruses summas; 2) Mõista I J KÜ Narva Unistus kasuks välja viivis 51,67 eurot; 3) Mõista I J KÜ Narva Unistus kasuks välja 0,07% viivist päevas põhivõlalt (398,27 eurot), alates 02.05.2014.a kuni 398,27 euro suuruse võlgnevuse täieliku tasumiseni; 4) Jätta kohtuasja menetluskulud kostja kanda ning 5) Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on kostja Narvas, Kosmonaudi 9-39 asuva korteriomandi omanik ning korteriühistu Narva Unistus liige, kuid alates aprilli 2013.a. ei täida ta ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Kostja võlgnevus moodustab 01.05.2014.a seisuga 398,27 eurot suuruse summa, viivis tasumisega viivitamise eest on 51,67 eurot, kokku – 449,94 eurot. Vastavalt Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna tõendi kohaselt on registriosa 3240309 Narvas, XXX asuva korteriomandi omanikuks kantud Irina Jakovleva, järelikult on ta ka KÜ Narva Unistus liige. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et kooskõlas KÜ Narva Unistus põhikirja punktiga 4.2.f ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi väljavedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja –süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.). Makse suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas. Kooskõlas KÜ Narva Unistus põhikirja punktiga 4.2.g ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: - külma ja sooja veega varustamisel ja kanalisatsiooni puhul – vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv; - kütteenergia puhul – korteri köetava pinna suurus. Kooskõlas KÜ Narva Unistus põhikirja punktiga 4.2.h, ühistu liige on kohustatud tasuma eriotstarbelisi tasusid, mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt üldkoosoleku sätestatud korrale ja suuruses. Kuna kostja on rikkunud oma kohustust tasuda teenustasusid ning kommunaalmakseid, siis peab kostja tasuma hagejale võlgnevuse 398,27 eurot. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et kuna kostja on rikkunud endale võetud rahalise kohustuse täitmise kohustust, on hagejal õigus nõuda Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 punktile 6 tuginedes viivise maksmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KÜS § 7 lg 4 alusel majanduskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult vii2

2-14-7482 vist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kooskõlas KÜ Narva Unistus põhikirja punktiga 4.2.i on ühistu liige kohustatud eelpool nimetatud maksete tasumisega hilinemisel juhatusele tasuda viivist üldkoosolekul sätestatud määras (mitte rohkem kui 0,07%) tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma. Kuna kostja ei ole tasunud vajalikke summasid kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks viivis summas 51,67 eurot välja mõista (seisuga 01.05.2014.a). TsMS § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates, kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Palub avalduse rahuldada. Kostja vastuväited Kostja, Irina Jakovleva, kirjalikus vastuses kohtule (tl.33-34; 64-65) hagi ei tunnistanud ning vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata, kõik menetluskulud palub panna hageja kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole hageja tõendanud kohtule, et kostja rikub teenustasude ja kommunaalkulude maksmise kohustust. Hageja ei ole tõendanud kostja võla suurust hageja ees. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja peab tasuma 300.00 eurot vee eest. Kostja leiab, et hageja üldkoosoleku otsus 29.04.2013.a on ebaseaduslik, sest päevakorrapunkti nr 6 all on ära toodud, et korteri 39 omanik so kostja kogub juba mitu aastat vett tilkade kaupa. Kostja on väidetavalt hoidnud veekraani teadlikult korrast ära ja tekitanud sellega korteriühistule kahju fikseerimata veekulu näol. Otsustati arvestada korterile nr 39 veekulu, summas 300.00 eurot korteriühistule fikseerimata veekasutuse eest tekitatud kahju kompenseerimiseks. Kostjat on kohustatud vahetama välja kraan ja veemõõtur ning remontima tualetipoti. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS, seaduslik esindaja Liudmila Vdovina ja nõustaja, Margarita Serebrjakova, paluvad kohtuistungil hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et kostja vastuväited ei ole asjakohased, kuna KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS üldkoosoleku otsus on vastu võetud ja ei ole vaidlustatud. Hageja jääb nõude juurde. Palub rahuldada hagi täies ulatuses. Kostja ei ole esitatud kohtule mitte ühtegi põhjendatud vastu väidet. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõlg summas 297, 95 eurot, viivis summas 130,03 eurot ning jooksev viivis 0,07 % päevas põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja nõue kostja vastu tekkis asjaolust, et KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS juhatus märkas, et veekulu kostja korteris on väike. Hageja teostas kostja korteris sanitaartehnika ülevaatuse. Ülevaatuse kohta koostati aktid, mis on lisatud asja materjalide juurde. Kostja korteri vannitoasegisti ei sulgu täielikult. Vesi tilkus kogu aeg. Ülevaatus toimus 2010.a. Juhatus tegi kostjale ettepaneku vahetada rikutud santehnika. 2013.a tegi juhatus uue sanitaartehnika kontrolli kostja korteris. Situatsioon ei olnud muutunud. Kostja põhivõlg hageja ees tekkis ainult vee eest, mis arvestati kostja kanda üldkoosoleku otsusega. Kostja, Irina Jakovleva, vaidleb kohtuistungil hagile vastu ja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja nõustus kohtuistungil tsiviilasja sisulise arutamisega asjaoludel, et kohus ei olnud nõudnud veel läbi vaadata tema riigi õigusabi taotlust. Kostja sus kohtuistungil seisukohale, et 2010.a akti koostatud ei olnud. KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS juhatuse esimees tuli kostja juurde ja seisis kõrval. Akt oli kiirkorras vormistatud umbes kolm aastat tagasi. Selles aktis on kõik vale. Mingi kraanide juurde KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS juhatuse esimees ei tulnud. WC-s midagi ei tilkunud. Akt oli vaja koostada kostja juuresolekul. Võib-olla kostja unustas tollel hetkel kraani kinni keerata. Kostjale ei ole kunagi tulnud pähe tilkade haaval vett koguda. Tualetis vesi ei jooksund. Veearvesti on kostjal plommitud. Kostja ei saa aru miks peab ta mõtlema sellele, kas vesi tilgub või mitte. KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS põhikirjas on kirjas, et liige

2-14-7482 peab lubama KÜ juhatuse esimeest korterisse sisse. Kostja lubas. Kostja ei saanud aru, kust tuleneb temale vee eest arvestatud võlg 300 euro. Kostja kulutab ühes kuus vett umbes ühe kuupmeetri jagu. Aastas teeb see vähem kui 20 eurot. Kolme aasta jooksul tuleb välja ligi 60 eurot. Remondi eest maksavad kõik korteriühistu liikmed koos. Kostja ei saa aru, miks peab tema vee ülekulu üksinda kinni maksma. Kui teostati korteris sanitaartehnika kontrolli, siis võib olla ei olnud kraan hetkel korralikult kinni keeratud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti hageja esindaja seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS hagi I J vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Hagiavaldusega, kostja vastusega, poolte seletusega kohtuistungil ning kinnistusraamatu väljavõttega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Irina Jakovleva on korteriomandi, asukohaga: XXX, Narva linn (registriosa nr.3240309), omanik ning sellega seoses on Irina Jakovleva ka KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS liige. Hageja poolt esitatud tõendiga 08.05.2014.a. (tl.14) luges kohus tuvastatuks asjaolu, et kostjal hakkas tekkima hageja ees võlg alates 2013.a maist, millise kuu eest arvestati kostjale külma vee tasu 301.55 eurot. Kostja poolt esitatud maksekorraldustega (tl.35-38) luges kohus tuvastatuks asjaolu, et ülejäänud võla osa on kostja hagejale tasunud, sest hageja kostja maksekorralduste alusel raha saamist vaidlustanud ei ole. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS kogu veekulu on KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS majandamiskulu KÜS §511 mõttes. Kohus tuvastas, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kostja peab üksi tasuma hageja üldise veemõõtja näitude ja kõikide korteriomanike veemõõtjate näitude vahe või peavad sellise veekulu tasumisest osa võtma kõik korteriomanikud proportsionaalselt neile kuuluva korteriomandi suurusega. Kõigepealt pidas kohus esimese vaidluse lahendamiseks vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 16.06.2010.a vastuvõetud kohtuotsuse p.14 asus seisukohale, et eelduseks, et kostjatel oleks kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest, on kostjate kuulumine hageja liikmete hulka. Praeguses asjas pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peavad kostjad majandamiskulude eest maksma. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Kui korteriühistu on moodustatud nagu praeguses asjas vallasasjast elamus, tuleb pindalade arvutamisel lähtuda vallasasjadena korteriühistu liikmete omandis olevate eluruumide ja mitteeluruumide pindadest. Korteriühistu põhikirjas võib sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste

2-14-7482 (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma. Maakohus nõustus Riigikohtu ja ka kostja seisukohaga, et KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (sealhulgas ka tasu külma vee eest). Seda saab tõendada näiteks KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte või külm vesi) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Ainuüksi sellest, et KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS esitab oma liikmele (Irina Jakovlevale) arve majandamiskulude tasumiseks, Irina Jakovlevale, kui korteriühistu liikmele, kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi Irina Jakovleva majandamiskulude eest (sh ka külma vee eest) tasuma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12 13.02.2013.a kohtuotsuse p.15 kinnitanud oma seisukohta ja selgitanud järgmist, kolleegium leiab, et ülejäänud osas on kassatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb selles tõendite valele hindamisele, kuid TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt ei hinda Riigikohus tõendeid. Hageja on esitanud kassatsioonkaebuses küll ka väite, et kohtud on jätnud hindamata olulised tõendid, kuid ei ole välja toonud, millised tõendid on hindamata jäetud. Õige on kohtute seisukoht, et hageja pidanuks oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Kohtud on leidnud, et selliseid asjaolusid ei ole hageja tõendanud. Ainuüksi korteriühistu majandusaasta aruande kinnitamine, ei tekita korteriühistu liikmele kohustusi. Kohus nõustus Riigikohtu seisukohaga ja asus arvamusel, et KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS pidanuks oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS ei ole kohtule tõendanud külma veele kulutuste üldist suurust ning ei ole esitanud asjaolusid mis on vajalikud selleks, et jagada külma vee kulutused KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS liikmete vahel sealhulgas ka I J, mille tõttu kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Kohtule esitatud KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS üldkoosoleku protokollist ei ole üldse võimalik aru saada, milliste põhikirjas toodud ja eelpoolviidatud asjaolude tõttu on jagatud ainult I J täiendavalt 300.00 eurot külma vee kulu. Kohus asub seisukohale, et külma vee ülekulu tuleb ära jagada kõikide KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS liikmete vahel, mille tõttu tuleb tuvastada nimetatud üldkoosoleku otsuse tühisus. Kohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS hüpoteetiline ja tõendamata seisukoht, et väidetavalt kogub I J tilkhaavalt veemõõturist mööda külma vett, ei saa olla asjaoluks, mis tingiks ainult tema kanda täiendava vee ülekulu panemise. Pealegi ei ole KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS kohtule tõendanud kui palju siis Irina Jakovleva sellisel viisil kolme aasta jooksul kogus külma vett ja kui palju ta sellest ära kasutas.

2-14-7482 Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-16-13 tehtud 27.märtsi 2013.a otsuse p.12 asus seisukohale, et juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. MTÜS § 241 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. KOS §13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuna KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS ei ole tõendanud teistsuguse korteriomanike kokkuleppe olemasolu I J suhtes, siis luges kohus tuvastatuks, et eelpool viidatud KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS üldkoosoleku otsus Irina Jakovleva suhtes on vastuolus KOS §13 lg.1 esimese lause sätetega ja rikub otseselt Irina Jakovleva huve. Kuid, et Irina Jakovleva ei ole pöördunud tuvastushagiga kolme kuu jooksul kohtusse, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada ka nimetatud üldkoosoleku otsuse tühisust. Eeltoodu alusel jätab kohus KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS hagi I J vastu kõikide nõuete osas rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus jättis KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS hagi Irina Jakovleva vastu rahuldamata, siis pidas kohus vajalikuks jätta I J menetluskulud KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS kanda ja KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS menetluskulud jätab kohus KORTERIÜHISTU NARVA UNISTUS kanda.

2-14-7482 TsMS §174 lg.2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hüvitamisele kuulvaid menetluskulusid ei ole võimalik rahaliselt kindlaks määrata, kuna Irina Jakovlevale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.