Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hagiavalduse kohaselt on Valga Maakohtu 04.07.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-208/02 ja 2222/02 välja kuulutatud TÜ Rahe Grupp pankrot ja nimetatud pankrotihalduriks Olev Kuklase. TÜ Rahe Grupp (pankrotis) on kaks täisosanikku: Rait Uibu ja H. K. . TÜ Rahe Grupp (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul (06.01.2003) on kokku tunnustatud nõudeid summas 674 111 krooni, so Valga Maksuameti nõue. Seega on TÜ Rahe Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses üksnes üks võlausaldaja. Valga Maksuameti poolt on esitatud nõudeavaldus kogusummas 674 111 krooni, mis moodustub põhimaksuvõlast summas 544 645 krooni, intressivõlast summas 125 466 krooni ja trahvivõlast summas 4000 krooni. TÜ Rahe Grupp (pankrotis) maksuvõla summa on vähenenud aegunud trahvivõla ja kuni 30.06.2002. kehtinud MKS § 28 lg 1 ja 4 sätetest lähtuvalt arvestatud intressi kustutamise tõttu. Maksuhaldur kustutas TÜ Rahe Grupp (pankrotis) kuni 30.06.2002 arvestatud intressi summas 59 057 krooni tulenevalt Riigikohtu 05.11.2002 otsusest nr 3-4-1-8-02, millega tunnistati, et MKS § 28 lg 4 oli põhiseadusevastane osas, millega sama § lg 1 sätestatud intressi määra kehtestab rahandusminister. Sellega seoses tunnistati põhiseadusevastaseks rahandusministri määrused, millega oli intressimäär kehtestatud. Seega on seisuga 18.10.2010 TÜ Rahe Grupp (pankrotis) maksuvõlg 611 054 krooni. Maksuvõla kujunemine maksunõuete järgi on alljärgnev: kinnipeetud tulumaks 10 931 krooni, sotsiaalmaks 58 417 krooni, käibemaks 474 230 krooni, töötuskindlustusmaks 573 krooni, ettevõtte tulumaks 494 krooni, intress 66 409 krooni. Kuivõrd TÜ Rahe Grupp (pankrotis) pankrotimenetluse jooksul ei ole õnnestunud rahuldada võlausaldaja nõuet täisühingul vara puudumise tõttu, on nimetatud võlausaldaja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavad täisühingu osanikud. Vastavalt MKS § 39 lõikele 1 vastutab täisühingu osanik täisühingu maksuvõla tasumise eest vastavalt ÄS §-le 101. ÄS § 101 lg 2 kohaselt vastutavad osanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osaniku vastutus oli taolises redaktsioonis sätestatud ka pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise ajal. Seega on täisühingu osanike puhul tegemist solidaarvõlgnikega. ÄS § 101 lg 2 ja VÕS § 65 lg 1 tuleneb seega, et Maksu- ja Tolliameti nõude osas on solidaarvõlgnikeks kolm isikut: TÜ Rahe Grupp (pankrotis), H. K. ja Rait Uibu. Neil asjaoludel esitas pankrotihaldur PankrS § 97 lg 1 ja 2; ÄS § 101 lg 2; VÕS § 65 lg 1 alusel hagi välja mõista Rait Uibult ja H. K. solidaarselt TÜ Rahe Grupp (pankrotis) võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees kogusummas 611 054 krooni TÜ Rahe Grupp ( pankrotis) pankrotivarasse.

ASJA VARASEMA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 12. novembri 2012 vaheotsuses leidis kohus, et hagi on aegunud osaliselt. Kohus luges hageja nõude kostjate vastu intresside 4244,31 euro (66 409 kr) nõudes aegunuks ning jätkas menetlust võlgnevuse summas 34 809,16 eurot (544 645 kr) väljamõistmiseks. Vaheotsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2013.a. määrusega ringkonnakohus keeldus menetlusse võtmast H. K. apellatsioonkaebust, sest H. Kozilans jättis kõrvaldamata apellatsioonkaebuses esineva puuduse, s.o. tasumata riigilõivu, ja

2 (8)

kohus tagastas apellatsioonkaebuse kostjale. Tartu Ringkonnakohtu 13.novembri 2013.a. otsusega tühistati Tartu Maakohtu 12. novembri 2012.a. vaheotsus osaliselt, s.o osas, millega kohus jättis kohaldamata Rait Uibu taotluse aegumise kohaldamiseks põhivõlgnevuse summas 34 809,16 euro (544 645 krooni) osas. Riigikohtu 30.aprilli 2014.a. otsusega jäeti Tartu Ringkonnakohtu 13.novembri 2013.a. otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-10-57181 muutmata, kuid muudeti otsuse põhjendusi.

KOSTJA VASTUVÄIDE

Kohtuistungil 2.juunil 2014.a. kostja H. K. esindaja vaidleb hagile vastu. Hageja on rikkunud TsÜS § 138. Enne hagi esitamist oli hageja nõue juba tükk aega aegunud. Hageja on jätnud pikemal ajal oma õiguse realiseerimata. Pankrotiseadus on sätestanud pankrotimenetluse eesmärgi, mis on kiirus ja efektiivsus. 8 aasta ja 4 kuu möödudes esitati hagi kohtusse. Aegumistähtaeg on möödunud ja kohtul on võimalik kohaldada hea usu printsiipi ja jätta hagi rahuldamata. Täna on võla tekkimisest 12-14 aastat möödas, mis argumente saab kostja leida ja milliseid tõendeid enam esitada enda kaitseks (II kd, tl 191). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Valga Maakohtu 04.07.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-208/02 ja 2-222/02 on välja kuulutatud TÜ Rahe Grupp pankrot ja nimetatud pankrotihalduriks Olev Kuklase ning TÜ Rahe Grupp (pankrotis) osanikuks on ka kostja H. K. . Hageja TÜ Rahe Grupp (pankrotis) pankrotihaldur on esitanud hagi kostja vastu PankrS § 97 lg 1,2, ÄS § 101 lg 2 ja VÕS § 65 lg 1 alusel. Vastavalt PankrS § 97 lg 1,2 on täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse. Võlausaldaja ei või pärast täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti väljakuulutamist esitada äriühingu vastu suunatud nõudeid äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. ÄS § 101 lg 2 kohaselt vastutavad osanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga, kuid osanik võib ÄS § 101 lg 5 esimese lause järgi keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada. Vastavalt MKS § 39 lg 1 vastutab täisühingu osanik täisühingu maksuvõla tasumise eest vastavalt äriseadustiku §-dele 101 ja 102. Seega ei teki ÄS § 101 lg 2 alusel eraldi nõuet täisühingu osaniku vastu, vaid see on osaniku täiendavat vastutust reguleeriv säte olukorras, kus nõuet ei õnnestu täisühingu vara arvel rahuldada. ÄS § 101 ei näe täisühingu ja osaniku vahelises suhtes ette solidaarvastutust (VÕS § 65). Kuna osanikult saab nõuda täisühingu kohustuse täitmist ja osaniku vastu eraldi õiguslikul alusel nõuet ei teki, tuleb osaniku vastu esitatud nõue kvalifitseerida täisühingu vastu esitatud nõude järgi. Hagi materjalidest nähtuvalt on kostja vastu esitatava nõude sisuks täisühingu maksuvõlgnevus. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg MKS tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

3 (8)

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et maksuvõlgnevuse nõue on muutunud sissenõutavaks täisühingu suhtes, kuivõrd TÜ Rahe Grupp (pankrotis) 06.01.2003.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul on tunnustatud Maksu- ja Tolliameti nõuet summas 674 111 EEK ning nõudele ei ole vastu vaielnud ka võlgnik. TÜ Rahe Grupp (pankrotis) maksuvõlg on hagiavalduse täienduste kohaselt kujunenud perioodil november 2000- mai 2002 täisühingu poolt deklareeritud maksusummade tasumata jätmisest. ÄS § 101 lg 2,5 järgi saab nõuda täisühingu maksukohustuse täitmist, s.o maksusumma tasumist täiendavalt täisühingu osanikult. Seega on asjas tegemist maksunõudega ja sellise nõude aegumisele tuleb kohaldada maksukorralduse seaduses sätestatut. Maksunõude üldine aegumistähtaeg on MKS § 132 lg 1 alusel, mille kohaselt aegub nõude sundtäitmine 7 aasta jooksul alates selle sissenõutavaks muutumisest, 7 aastat. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja esitanud võlgnikule 16.05.2000 ettekirjutuse nr 40-08/62-2, 05.12.2000 ettekirjutuse nr 30-09/3-243/14-445 ja 16.11.2001 ettekirjutuse nr 503/14-713. Kuni 30.juunini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 231 lg 1 kohaselt oli maksuhalduril õigus ettekirjutusega nõuda maksuvõla tasumist täisühingu osanikult. Alates 1.juulist 2002.a. kehtiva maksukorralduse seaduse § 96 lg 5 järgi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele (ka täisühingu osanik) võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Pankrotimenetluse algatamise määrusest (I kd, tl 8) nähtuvalt oli Valga Maakohus juba 21.juunil 2002.a. algatanud Valga Maksuameti pankrotiavalduse alusel TÜ Rahe Grupp pankrotimenetluse. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on käesolevas tsiviilasjas küll teise TÜ Rahe Grupp osaniku Rait Uibu suhtes tehtud 30.aprilli 2014.a. otsuses leidnud, et „kuigi täisühingu maksunõue on tekkinud enne

4 (8)

halduskolleegiumi 28. jaanuari 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-16-12, p 10.5; halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05, p-d 12 ja 17). Asjas ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et täisühingul ei ole kehtivat maksuvõlga. Vastutusotsuse saab maksuhaldur osanikule teha seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Üldjuhul võib MKS § 96 lg 5 järgi teha maksusummat tasuma kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (MKS § 98) jooksul, sh võib täisühingu osanikule teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist maksukorralduse seaduses sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui on välja kuulutatud maksumaksja või maksu kinnipidaja pankrot (sarnane regulatsioon tulenes ka enne 1. juulit 2002 kehtinud MKS § 231 lg-test 1 ja 2). Maksusumma määramise aegumistähtaeg on MKS § 98 lg 1 esimese ja teise lause järgi üldjuhul kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral aga viis aastat (enne 1. juulit 2013. kehtinud redaktsiooni, samuti enne 1. juulit 2002 kehtinud MKS § 22 lg 2 järgi vastavalt kolm ja kuus aastat). Aegumistähtaeg algab MKS § 98 lg 1 kolmanda lause järgi selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Eeltoodust tulenevalt saab kolleegiumi arvates maksuhaldur teha maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse korral täisühingu osanikule vastutusotsuse üldjuhul kolme aasta jooksul vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates ning seda tähtaega saab pidada sarnaseks nõude aegumistähtajaga TsÜS § 142 lg 1 mõttes. Praeguses asjas esitatud asjaolude kohaselt tekkis täisühingu maksuvõlg 2000.a. novembrist 2002.a. maini esitatud maksudeklaratsioonide alusel. Hagi osaniku vastu esitati 17. novembril 2010. Selleks ajaks oli möödunud nii kolme- kui ka kuueaastane tähtaeg, mille jooksul maksuhaldur sai toona kehtinud MKS § 96 järgi teha osanikule vastutusotsuse täisühingu maksuvõla tasumiseks, st hagi esitamise ajal ei saanud maksuhaldur enam haldusaktiga osanikku täisühingu maksuvõlga tasuma kohustada. Ülalmärgitut ei muuda kolleegiumi hinnangul ka see, et maksuhaldur ei või MKS § 96 lg 5 teise lause järgi teha vastutusotsust enne, kui on selgunud, et kolme kuu jooksul ei õnnestunud maksuvõlga täisühingult maksukorralduse seaduses sätestatud viisil sisse nõuda, või kui on välja kuulutatud täisühingu pankrot. Kolleegiumi hinnangul on MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaeg piisavalt pikk, et alustada täisühingu vastu maksuvõla sissenõudmist või esitada täisühingu pankroti väljakuulutamiseks avaldus, misjärel on võimalik teha nimetatud tähtaja jooksul ka vastutusotsus täisühingu osanikule. Kolleegium möönab, et iseenesest ei pea maksuhaldur tegema igal juhul osanikule vastutusotsust, sh juhul, kui on välja kuulutatud täisühingu pankrot. MKS § 39 lg-st 1 koosmõjus ÄS §-ga 101 tuleneb täisühingu osaniku täiendav vastutus ka ilma vastutusotsuseta ... ÄS § 101 lg 5 teise lause järgi ei saa täisühingu kohta tehtud täitedokumendi alusel alustada sundtäitmist osaniku vastu. Seega on osanikult maksuvõla sissenõudmiseks vaja teha vastutusotsus või esitada osaniku vastu vastav nõue, sh saab täisühingu pankroti korral esitada sellise nõude võlausaldaja asemel pankrotihaldur. Nii vastutusotsuse tegemise kui ka nõude esitamise esmaseks eelduseks on täisühingu kehtiv maksukohustus. Samas tuleb aga arvestada ka seda, et osanikule vastutusotsuse tegemiseks on seaduses sätestatud tähtaeg, millest tulenevalt saab kolleegiumi arvates esitada osaniku vastu ka nõude üksnes nimetatud tähtaja jooksul. Seda ei muuda ka tõik, et pankroti väljakuulutamise järel on 1. jaanuaril 2004 jõustunud PankrS § 97 lg 1 järgi täisühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku vastu nõude esitamise õigus täisühingu pankrotihalduril, mitte võlausaldajal. Kolleegiumi arvates aegub täisühingu pankrotihalduri nõue täisühingu osaniku vastu täisühingu kohustuse täitmiseks sama aja jooksul, kui aeguks võlausaldaja nõue osaniku vastu olukorras, kus täisühingu pankrotti ei oleks välja kuulutatud. Kuna PankrS §-s 97 ei ole sätestatud pankrotihaldurile osaniku vastu hagi esitamise tähtaega, leiab kolleegium, et pankrotihaldur saab esitada sellise nõude tavapärase aegumistähtaja jooksul. Kuna praeguses asjas ei olnud maksuhalduril hagi esitamise ajal enam õigust teha osanikule vastutusotsust ega nõuda temalt täisühingu maksuvõla täitmist, tuleb asuda seisukohale, et ka täisühingu pankrotihalduri PankrS § 97 alusel esitatud nõue osaniku vastu on aegunud.“ Samasugused asjaolud esinevad käesolevas asjas ka kostja H. K. vastu suunatud nõude puhul ja kohus ei pea vajalikuks neid korrata. Kuna maksuhalduril ei olnud hagi esitamise ajal enam õigust teha kostjale H. K. vastutusotsust ega nõuda temalt täisühingu maksuvõla täitmist, tuleb asuda

5 (8)

seisukohale, et täisühingu pankrotihalduri PankrS § 97 alusel esitatud nõue osaniku H. K. vastu on aegunud. MKS § 31 lg-te 1 ja 3 koostoimest tulenevalt toob aegumine kaasa maksumaksja poolt maksusumma tasumise kohustuse lõppemise. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjat H. K. ei saa lugeda aegumise taotlust esitanuks, sest kostja peamine vastuväide on selles, et pankrotihalduri tegevus hagi esitamisel on käsitletav hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Kostja on esitanud taotluse hagi aegumise kohaldamiseks juba menetluse algul (I kd, tl 207-210). 2.juuni 2014.a. kohtuistungil palub kostja jätta hagi rahuldamata, kuna pankrotihaldur on esitanud hagi pärast aegumistähtaja möödumist.

Kohus nõustub ka kostjaga, et hageja on tegutsenud vastuolus hea usu põhimõttega, esitades hagi 8 aastat ja 4 kuud pärast pankroti väljakuulutamist, mil kostjal on võimalikud tõendid kadunud. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Riigikohus on leidnud, et „aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi." (RK TKO 3-2-1-79-09 p 11). Riigikohus on 2.juuni 2003.a. otsuses nr 3-21-70-03 ja reas teistes kohtulahendites nr 3-2-1-109-08, 3-2-1-108-08, 3-2-1-137-06, 3-2-1105-08 asunud seisukohale, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Käesolevas asjas aga selline vajadus ka puudub, sest pankrotihaldur on nõude esitanud pärast maksuseadusest tuleneva aegumistähtaja möödumist. Samuti ei vasta menetlusökonoomia ega mõistlikkuse põhimõttele nõude esitamine põhivõlgniku pankrotimenetluses täisühingu osaniku vastu kaheksa aastat pärast seda, kui on selgunud, et põhivõlgnik ei ole suuteline oma kohustusi täitma, pidades muuhulgas silmas seda, et pankrotimenetluses on ainult üks võlausaldaja ja üks tunnustatud nõue. Neil asjaoludel kohus leiab, et TÜ Rahe Grupp (pankrotis) pankrotihalduri hagi kostja H. K. vastu võlgnevuse 34 809,16 euro (544 645 krooni) väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb tühistada Tartu Maakohtu 18.novembri 2010.a. määrusega hagi tagamiseks kohaldatud H. K. kuuluvate arveldusarvete Eesti Vabariigi krediidiasutustes ja muu vallasvara arestimine hagi hinda 544 645 krooni arvestades TÜ Rahe Grupp (pankrotis) kasuks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tartu Maakohtu 18.novembri 2010.a. määrusega anti hagejale menetlusabi, vabastades ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel 55 000 krooni ulatuses ja hagi tagamise avalduse esitamisel 450 krooni ulatuses (I kd, tl 27-28). Tartu Maakohtu 7.märtsi 2011.a. määrusega on määratud kostjale H. K. tema huvide kaitseks kohustusega hüvitada pooles ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kahe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis, alates kohtulahendi jõustumisest, millega on

6 (8)

kindlaks määratud õigusabi suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus H. Kozilansi esindamisel kohtus, riigi arvel esindajaks vandeadvokaat Otto Preem (I kd, tl 141-142, 150). Riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ja H. Kozilansi menetluskulud hageja kanda, puudub kostjal H. Kozilansil kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Vandeadvokaat Otto Preem on esitanud taotlused määrata H. K. osutatud õigusabi tasuks koos käibemaksuga 316,80+ 192 eurot ja vajalike kulude hüvitamiseks koos käibemaksuga 76,80+28,80 eurot (II kd, tl 27-28, 188-190). Taotlustest nähtuvalt on vandeadvokaat kulutanud normatiivmaterjalide selekteerimisele ja läbitöötamisele 3 pooltundi, kostja vastuse ja kirjaliku seisukoha koostamisele ning aegumise kohaldamise taotluse koostamisele kokku 7 pooltundi,

7 (8)

Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) oleks riigilõivust vabastatud; on põhjendatud hageja vabastada käesolevas asjas menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.