Kuulutada välja MTÜ Rannapungerja Looduskeskus pankrot 21. aprillil 2015 kell 16.00.
3.Nimetada MTÜ Rannapungerja Looduskeskus pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus (Fortuuna 1, Tartu 50603, Tel/fax 7407662, 5046694, e-post: [email protected] ).
4.Võlausaldajate esimese üldkoosolek toimub 20. mail 2015 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas saalis nr 5 Kooli 2 a, Jõhvi.
5.Kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e aruanne 14. aprillist 2015.a. võlgniku, MTÜ Rannapungerja Looduskeskus, majandusliku olukorra kohta.
6.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e ajutise halduri tasuks 947,20 EUR (üheksasada nelikümmend seitse eurot ja 20 senti), (ajutise halduri tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 312,58 EUR) milline summa maksta pankrotihaldur Tiia Kalaus`ele välja pankrotivara arvelt Tiia Kalaus`e kontole nr. EE741700017002031183 Nordea Pangas.
9.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e hüvitiseks kulutuste katteks pankrotiasja ettevalmistamisel 118,27 EUR (ükssada kaheksateist eurot ja 27 senti, sisaldab käibemaksu 20%), milline summa maksta välja pankrotivara arvelt ning kanda pankrotihaldur Tiia Kalaus`e soovil OÜ CiviLex kontole nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank.
10.Teha pankrotimäärus teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu 21. aprillil 2015.a kl 16.00 ning kohtuteadete avaldamise korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral PankrS § 7 lg 1, § 33 lg 1 alusel, tähtajaga kuni 3 (kolm) aastat alates pankrotiteate avaldamise päevast.
11.Saata käesolev määrus teadmiseks menetlusosalistele ja täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister) ja pankrotihaldur Tiia Kalaus`ele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus MTÜ Rannapungerja Looduskeskus pankroti väljakuulutamise nõudes. 20.03.2015 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e.
16.aprillil 2015.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise aruande.
20.aprilli 2015 kohtuistungil jäi ajutine haldur 16.04.2015 esitatud aruande juurde. Avaldaja esindaja jäi esitatud avalduse juurde. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
Ajutine haldur esitas kohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt, maksuametilt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest. Võlgniku üldandmeteks on: MTÜ Rannapungerja Looduskeskus, äriregistri kood 80265405, juriidiline aadress Õpetajate 14-6 Kohtla-Järve linn, esmakanne 29.04.2008. MTÜ on asutatud S. P.’i ja N. P. poolt asutamislepinguga 1.04.2008.a. Põhikirja kohaselt on MTÜ eesmärkideks: piirkonna külakultuuri edendamine ja piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste loomine ja säilitamine. Põhikirjast ei selgu millise piirkonnaga on tegemist, kuid võib eeldada, et silmas on peetud Tudulinna vallas asuvat Rannapungerja piirkonda, kuhu võlgnik omandas kinnistu. Esitatud andmete kohaselt võib eeldada, et MTÜ-l on kaks liiget, kes olid ka asutajateks. Nimetatud seisu kinnitavad ka võlgniku poolt esitatud andmed omanike kohta. Registri kohaselt alates 2011.aastast võlgnikul tegevust toimunud ei ole. Registrile esitatud majandusaasta aruannetes deklareerib juhatus, et aastatel 2011, 2012 ja 2013 ei ole tegevust toimunud. Kõik eelnevalt nimetatud majandusaasta aruanded on kinnitatud juhatuse liikme poolt 22.04.2014.a. Tegevusaladena on ühing deklareerinud aruandluses majutusteenuste osutamine ja toitlustamine. Käesoleval ajal pole ajutisele haldurile esitatud andmeid, mille kohaselt ühing mingis tegevus toimuks.
1.Kinnisvara Maakohtute kinnistusosakondade ja võlgniku kinnitusel MTÜ-le Rannapungerja Looduskeskus kuulub kinnistu TIPU, registriosa nr 3603508, maatulundusmaa suurusega 6212 m2 , asukohaga Rannapungerja küla, Tudulinna vald, Ida-Virumaa. Kinnistu on omandatud 8.04.2010.a. I. J.ilt (pankrotis). Kinnistu ostuhinnaks lepingu kohaselt oli 135 000 krooni (8 628,07 eurot). Kinnistusraamatu kohaselt on kinnistule seatud IV jakku hüpoteek summas 6391,16 eurot D. S.’i kasuks. Vastavalt hüpoteegi seadmise lepingule 13.12.2010 tagati hüpoteegiga kinnistule kõik nõuded N. P. vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja N. P. vahel 13.12.2010 sõlmitud võlatunnistusest nr D13-12-2010 ja selle võimalikest lisadest. Seega, lepingu järgi ei taganud MTÜ-le kuuluv kinnistu mitte ühingu nõudeid hüpoteegipidaja vastu, vaid hoopis ühingu juhatuse liikme isiklikke nõudeid. Käesoleval ajal on võlgnik selgitanud ajutisele haldurile, et tegelikult mingit nõuet hüpoteegipidajal ei ole, leping sõlmiti seepärast, et võlgnik pidi saama hüpoteegipidajalt laenu, kuid reaalselt rahalisi vahendeid ei saadud ning seetõttu hüpoteegipidajal võlaõiguslikku nõuet ühingu vastu ei ole. Maa-ameti kohaselt on kinnistu hoonestamata. Tudulinna valla andmetel oli vallavalitsuse poolt kinnitatud projektiga planeeritud kinnistule puhkekoht, 6 kämpingumajakesega, parkla, grillimisja lõkkeplats lipuväljaku ja varjualusega, laste mänguväljaks atraktsioonidega, salvkaev, imbsüsteem ja konteinerkäimlad. Kinnistu omanik asendas kämpingumajad puhkamiseks ja
istumiseks mõeldud lahtiste ilma seinteta puidust katusealustega. Kahe konteinertualeti asemel paigaldas omanik ühe puidust ehitatud tualeti. Ehitusloa alusel ehitati valmis jämeda killustikuga kaetud parkla krundile viiva juurdepääsutee äärde, paigaldati kuus varjualust keset krunti ja nende juurde neljast puidust elemendist valmistatud mänguväljak. Valla hinnangul ei leidnud külastuskoht turistide või puhkajate poolt kasutamist ja seisis enamjaolt tühjana. Viimastel aastatel oli territoorium niitmata ja hoolitsemata. Käesolevaks ajaks on omanik ehitised kinnistult ära viinud. Võlgnik on kinnistu hinnanud bilansi kohaselt 10 000 euroga. Arvestades kinnistu head asukohta (Valga-Jõhvi mnt ääres, jõe kaldal) võib ajutise halduri hinnangul kinnistu väärtuseks kujuneda 5000 – 10 000 eurot.
2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid
2.1.Sõidukid Maanteeameti liiklusregistri andmetel MTÜ Rannapungerja Looduskeskus nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud.
2.2.Muu vallasvara (käibevara, põhivara): Võlgnik on kinnitanud, et muu vara (v.a. kinnistu) ühingul puudub.
2.3.Rahalised vahendid: Võlgnikul on arvelduskonto nr EE302200221044679263, mille rahaliste vahendite jääk on negatiivne -0,77 eurot. Konto allkirjaõiguslikuks isikuks on juhatuse liige N. P., kellele olid väljastatud kasutamiseks ka konto juurde kuuluvad pangakaardid. Ajutine haldur palus väljastada konto väljavõtte perioodi kohta 1.01.2010 kuni 20.03.2015.a. Lähtudes konto väljavõtte kohta teostatud analüüsist, siis nähtub, et võlgnik on tasunud kinnistu ostmise eest arvelduskontole laekunud rahaliste vahendite eest (24 600 krooni MTÜ Mustvee Arenduskeskus ja Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud vahenditest 101 400 krooni). Perioodil 5.03.2010 – 9.03.2010 on võlgnik saanud rahalisi vahendeid vastavalt lepingule Hanselaenud OÜ-lt ja samal päeval on teostatud samas summas ülekanne arve nr 23 eest Hanse Holding OÜ-le. Kokku on arvelt rahalisi vahendeid läbi jooksnud 607 800 krooni. Mis oli selliste ülekannete põhjuseks on teadmata, sest puuduvad algdokumendid. Äriregistri andmetel ei tuvastanud ajutine haldur ühingute juhtorganite või omanike vahel seoseid. 2010.a. aprillis on võlgnik saanud toetust PRIA-lt külade uuendamise ja arendamise sihtotstarbelise eraldisena kokku 389 250 krooni. Nimetatud rahaliste vahendite arvelt on kohtutäitur Risto Kütt täitnud kohtuotsust 47 358 krooni. Ülejäänud osas on tasutud Mustvee Catering OÜ-le ja veel Hanse Holding OÜ-le 292050 krooni. Mille eest nii suures osas tasumised toimusid, pole teada. Kui võtta aluseks valla esitatud andmed, siis kinnistule tegelikult ehitatud puitehitised ei saanud sellises mahus rahalisi vahendeid nõuda. OÜ-le Mustvee Catering on samuti üle kantud suuri summasid mingite arvete alusel. OÜ Mustvee Catering on võlgnikuga seotud isik, mille juhatuse liikmeks alates 2009.a. on S. K. ja osanikuks I. J., (isikud olid eelduslikult elukaaslased, sest neil on ühine järeltulija rahvastikuregistri andmetel A. K.). Väärib tähelepanu, et edasised laekumised võlgniku kontole on olnud Maksu- ja Tolliametilt vastavalt taotlustele ning peaaegu kogu ulatuses on rahalised vahendid üle kantud Mustvee Catering OÜ arvele või on lähikondsete poolt (S. P., S. K.) välja võetud sularahas. 2011.aastal on jätkunud sama tegevus: rahalised vahendi laekumisega Maksu- ja Tolliametist ning ülekanded OÜ-le Mustvee Catering. Lisaks on 2011.aastal võlgnik saanud veelkord sihtotstarbelist abi PRIA-lt summas 18 255,57 eurot. Kogu ulatuses summa üle kantud Mustvee Catering OÜ-le. Eelnevalt kirjeldatud tehinguid analüüsides, on ajutine haldur vähemalt esialgu seisukohal, et võlgnik ei ole tegelikult kasutanud PRIA-lt saadud rahalisi vahendeid sihtotstarbeliselt, sest arvestades valla
poolt esitatud selgitusi, ei ole võlgnik saadud rahalisi vahendeid kasutanud omandatud kinnistu arendamiseks ega teostanud seal töid mahus, mida oleksid saadud toetused võimaldanud teha. Selle asemel on rahalisi vahendeid jaotatud lähikondsetega seotud äriühingule, mille tegevus seotus võlgnikuga ei ole käesoleval ajal teada. Sularaha kassa väljavõtet ei ole ajutisele haldurile esitatud, kuigi kontolt on sularaha kassasse välja võetud. 2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku kinnitusel nõuded ostjate vastu puuduvad. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuulub kinnistu, mille prognoositav väärtus võib olla kuni 10 000 eurot.
3.Andmed võlgniku kohustuste kohta Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile võlgade nimekirja, mille kohaselt on tal tasumata kohustused Maksu- ja Tolliametile summas 27 864,46 eurot ja D. S.’ile 6000 eurot. Hiljem teatas esindaja I. J., et võlgnevust D. S.’ile ei ole, sest hüpoteegi tagatisel antavat laenu ta ühingule reaalselt üle ei kandud ning edasises menetluses nõuet ei esita. Ilmselt selgub tõde järgneva menetluse jooksul, kui kohus pankroti välja kuulutab. Maksu- ja Tolliameti ees on täitmata kohustused põhivõla osas summas 14 762,93 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 13 224,75 eurot. Nii suure arvestusliku intressi olemasolu näitab, et võlgnevus on tekkinud juba mitmed aastad tagasi. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel viidi 2011.a. võlgniku juures läbi üksikjuhtumi kontroll käibemaksu arvestuse ja sisendkäibemaksu maha arvamise õigsuse kohta perioodil jaanuar-mai 2011. Kontrolli tulemusena vähendati ühingu sisendkäibemaksu, mida on võimalik maha arvata ja perioodil 2010 jaanuar-märts osas suurenes enammaksutud käibemaksu osa. Kokku parandas võlgnik deklaratsioone ja suurendas ühingu käibemaksu kohustust summas 15 488,93 eurot. Sisuliselt ongi võla osas tegemist summaga, mis kontrolli tulemusena määrati võlgnikule juurde tasuda. 2013.a. märtsis kustutati ühing käibemaksu kohustuslaste nimekirjast, sest puudusid andmed võlgniku majandustegevuse kohta. Kohtutäitur Risto Kütt menetluses on Equiepo Invest OÜ nõue summas 3221,15 eurot Harju MK 8.12.2011 otsuse 2-11-21005 alusel. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et MTÜ-l Rannapungerja Looduskeskus on teadaolevaid kohustusi seisuga 16.04.2015.a kokku summas 31 208,83 eurot.
4.Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Võlgnikul puudub käesoleval majandustegevus ning puudub ka perspektiiv ja prognoos selle taas käivitamiseks. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik võlgnikul oma sisse nõutavaks muutunud kohustusi täita ning puudub ka perspektiiv nende täitmiseks edaspidi. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on lõpetanud majandustegevuse 2011.aastal. Kuigi võlgnik ise on registrile esitatud 2011.a. majandusaasta aruandes deklareerinud, et tal 2011.aastal tegevus puudub, on tuvastatud olemasolevate tõendite alusel, et võlgnik tegutses vähemalt 2011.a. lõpuni.
5.Vara tagasivõitmise võimalused Käesoleval ajal ei oska ajutine haldur kindlalt väita, kas 2010 ja 2011 teostatud tehingute osas on aluseid vara tagasivõitmiseks või kahjunõude esitamiseks, sest puuduvad võlgniku tegevust kajastavad raamatupidamise algdokumendid. Kuivõrd pankrotimenetluses on võimalik tagasi võita tehinguid, mis on teostatud kuni 5 aastat tagasi eeldusel, et tehingu teiseks pooleks oli võlgniku lähikondne, siis võib mõnede tehingute puhul olla juba probleem nõude esitamise aegumises.
6.Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused Analüüsides pankrotiavalduse menetluses teatavaks saanud andmeid on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on aktiivselt tegutsenud kuni 2011.a. Ajutine haldur analüüsides asjas kogutud materjale on seisukohal, et võlgniku laekumised olid kõik kas PRIA toetused või Maksu- ja Tolliameti tagasinõuded. Seega tegelikult otsesest majandustegevusest puudus laekumine. Võib eeldada, et kuna OÜ-le Mustvee Catering on tasutud pidevalt rahalisi vahendeid, siis kasutas võlgnik OÜ-d Mustvee Catering toitlustusteenuse pakkujana, kuigi tema enda põhilise tegevusalana olid majutusteenuse ja toitlustuse pakkumine. Ajutise halduri arvates võis aastatel 2010 – 2011 olla võlgniku poolt tegemist tegevusega, kus ei näidatud suuri kulusid ning laekumine tagati maksu- ja tolliametilt maha arvatava sisendkäibemaksu arvelt. Pärast seda, kui maksuhaldur vastavasisulise kontrolli teostas ja tekkis vajadus deklaratsioonides vigade parandamiseks ning käibemaksukohustuse suurendamine, siis lõpetas võlgnik igasuguse tegevuse. Kas tegevuse lõpetas ka Mustvee Catering, pole teada. Samuti on asjas kogutud materjalide analüüsimise tulemusena ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei ole kasutanud sihtotstarbepäraselt PRIA-lt saadud toetusi. Võlgnik ise on kirjalikus selgituses esitanud maksejõuetuse põhjusena Swedbank poolt Tipu puhkeala ehitamise projekti mitte rahastamist 2010.a. Seega otsustati võtta laenu erafirmadelt. Kontolt on küll näha, et rahalisi vahendeid on laekunud, kuid millegipärast on need koheselt tagastatud teisele firmale. Tutvudes valla esitatud selgitustega, on ajutine haldur siiski seisukohal, et pigem võlgnik saadud rahalisi vahendeid puhkeala väljaehitamiseks ei kasutanud ning tegelikult kandis rahalisi vahendeid teise ettevõttesse. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes asjas kogutud tõenditele, on ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks olid eelkõige juhatuse ebapädevad otsused saadud toetuste ja laenude kasutamiseks, mistõttu planeeritud äriplaan ei teostunud ning kinnistul olevat puhkeala ei soovitudki lõpuni välja ehitada ega atraktiivseks muuta.
7.Juhatuse liikme vastutusest Ajutise halduri hinnangul on juhatus jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks. Samuti on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik ei ole õigeaegselt esitanud majandusaasta aruandeid äriregistrile ning 2014.a. aastal esitades on näiteks 2011.aasta kohta esitanud ebatõeseid andmeid. Samuti ei saa ajutine haldur välistada, et juhatus on teinud ühingu ja võlausaldajate jaoks ebapädevaid otsuseid ning seega tekitanud maksejõuetuse situatsiooni. Võimalike kahjunõuete esitamine võiks selguda edaspidi, kui on võimalus analüüsida kogu võlgniku raamatupidamise algdokumentatsiooni. Samuti sõltub igasuguste kohtunõuete edastamine pankrotivara suurusest ning võlausaldajate huvidest ja tahtest. Kohtunõuete esitamine on eelduslikult nii aja kui ka kulu ressurssi nõudev tegevus. Samas ei saa välistada, et isegi positiivsete kohtulahendite olemasolu võiks tagada võlausaldajate täieliku nõuete rahuldamise.
8.Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule kuulub kinnisvara, mille arvelt on vähemalt esialgu võimalik tagada pankrotimenetluse läbiviimine. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 31 lg 1 teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku:
rahuldada Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitatud pankrotiavaldus ja kuulutada välja MTÜ Rannapungerja Looduskeskus (registrikood 80265405, asukoht Õpetajate 14-6 Kohtla-Järve 31021) pankrot; avaldada vastav teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded; määrata võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.
Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada MTÜ Rannapungerja Looduskeskus pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalaus`e, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 31 208,83 eurot, vara tegelik väärtus eeldatavalt 5000 – 10 000 eurot. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Sirje Tael vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus`e MTÜ-l Rannapungerja Looduskeskus pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. mail 2015 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud MTÜ-l Rannapungerja Looduskeskus pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 11 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 347,20 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 312,58 eurot), kokku 1259,78 eurot. MTÜ-l Rannapungerja Looduskeskus pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 118,27 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud tasuliste päringute tegemisel, büroo kasutamisel ja dokumentide paljundamisel. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu,
keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 947,20 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 312,58 eurot), kokku 1259,78 eurot ja pankrotimenetluse teenindamise kulude katteks 118,27 eurot (sh käibemaks 20%). Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamaksmisele pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.