Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-15-4205 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti Filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hageja märkis hagiavalduses, et tema menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning õigusabikuludest. Hagiavalduse lisast 5 nähtub, et hagejale on juriidilise nõustamise eest esitatud arve summas 450 eurot. Kohus märgib, et õigusabikulude menetluskuluna väljamõistmine kostjalt eeldab, et kohtule esitatud avaldused on koostanud ja allkirjastanud hageja lepinguline esindaja, kes on TsMS § 218 lg 2 p 2 kohaselt omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, ning kes on esitanud kohtule esindusõigust tõendava volikirja.

Kohus märgib, et hagejat ei esindanud menetluses kvalifitseeritud lepinguline esindaja, vaid hageja seaduslik esindaja, kes on ühtlasi allkirjastanud kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid. Seetõttu ei saanud hagejale üldse tekkida menetluskuluna hüvitatavaid lepingulise esindaja kulusid

2-15-4205 (õigusabikulusid). Kohus märgib, et hagejale tekkinud kulu seoses Kurekell OÜ osutatud teenustega ei ole TsMS § 138 lg 1 tähenduses käsitletav menetluskuluna, vaid tegemist on hageja menetlusvälise kuluga. Eelnevast tulenevalt ei mõista kohus kostjalt välja hageja õigusabikulusid summas 450 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.