Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm
Kohtuasi
Haave OÜ hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
417,38 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 3. detsembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Haave OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Haave OÜ (registrikood: 12175414), seaduslik esindaja Tarmo Müürsoo
VL
vastu
Kostja (vastustaja): VL
XXXXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Kaire Aus Menetluse liik
võlgnevuse
(isikukood: esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 3. detsembri 2014. a otsus muutmata ja Haave OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud Haave OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.05.11.2013 esitas hageja Haave OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 3-4), millele kostja VL esitas vastuväite (tl 5-69) ning kohtunikuabi 12.02.2014 määrusega (tl 1) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale lahendamiseks hagimenetluses.
2.Haave OÜ esitas 03.03.2014 Pärnu Maakohtule hagi VL vastu õigusabiteenuse osutamisest tuleneva võlgnevuse nõudes, sh põhivõlgnevus 187,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 93 eurot ning viivis alates 04.03.2014 (hagi esitamisele järgnev päev) kuni nõude täieliku täitmiseni määras 0,2% põhivõlgnevuselt päevas. Õigusbüroo esitas õigusteenuste osutamise eest 05.06.2013 kostjale arve nr 018/13 (tl 27) summas 375 eurot, mille kostja on tasunud, ja 21.06.2013 arve nr 020/13 (tl 28), summas 187.50 eurot, mille kostja on jätnud tasumata. Kostja talle esitatud arveid ei vaidlustanud, kuid ei tasunud arvet nr 020/13 ka temale antud täiendava tähtaja jooksul. Õigusbüroo loovutas kostja vastu suunatud nõude Haave OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest 22.08.2013 (e-kiri tl 30). Kostja ei tasunud arvet ka uuele võlausaldajale.
3.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 04.06.2013 õigusteenuse saamiseks Nordic Trust Corporation OÜ poole seoses kostja elukaaslase KS pankrotimenetlusega. Õigusbüroo koostas ja esitas 12.06.2013 Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-13-20630 taotluse pankrotimenetluse peatamiseks (tl 24), mille Pärnu Maakohus rahuldas 14.06.2013 määrusega (tl 25-26). Taotluse lisana oli esitatud ka avaldus KS võlgade ümberkujundamiseks (tl 17-23), mille õigusbüroo esitas ka eraldi menetluses (tsiviilasi nr 2-13-29433). Õigusbüroo täitis endale võetud kohustused pankrotimenetluse peatamise osas ning valmistas ette kõik dokumendid võlgade ümberkujundamiseks ning valmistus neid esitama, mida kinnitab vastavate lähteandmete kogumine kliendilt. Asjaolu, et kohus tõlgendas pankrotimenetluses tõendina esitatud võlgade ümberkujundamise avaldust õigusbüroo poolt esitatud menetluse alustamise avaldusena, ei anna kliendile alust süüdistada õigusbürood ebapädevusest asja menetlemisel. Kostja poolt palgatud uus esindaja esitas pankrotimenetluses samasisulised dokumendid, mis olid valmistatud ette ka õigusbüroo poolt ja mis tegelikult olid juba ka kohtusse edastatud võlgade ümberkujundamise menetluses. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus sellega, et pöördus õigusbüroo poole õigusteenuse saamiseks pankrotimenetluse peatamise ja võlgade ümberkujundamise avalduse esitamiseks. Pooled ei leppinud aga kokku tasus ega viivise rakendumises. Hageja tasus 05.06.2013 kostjale arve nr 018/13 summas 375 eurot põhjusel, et pidas nimetatud summat mõistlikuks õigusbüroo poolt osutatava teenuse tulemusel kostjale vajaliku tulemuse saavutamiseks. Õigusbüroo täitis oma kohustused osaliselt, esitades tsiviilasjas nr 2-13-20630 küll avalduse pankrotimenetluse peatamiseks, milline kohtu poolt rahuldati, kuid koostas võlgade ümberkujundamise avalduse puudustega, mistõttu kohus jättis avalduse menetlusse võtmata (Pärnu Maakohtu 19.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-29433). Pärnu Maakohtu 25.06.2013 kohtumääruse (tl 54-56) 2(6)
kohaselt tsiviilasjas nr 2-13-20630 esinesid võlgade ümberkujundamise avaldusel puudused, mille kõrvaldamiseks andis kohus tähtaja. Õigusbüroo jättis kostja teavitamata kõigist avaldusega seotud asjaoludest, samuti ei võtnud ühendust kostjaga puuduste kõrvaldamiseks ning järelikult jättis endale võetud kohustused täitmata. Maakohtu otsus
5.Pärnu Maakohtu 03.12.2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kohus tuvastas, et kostja ja hageja õiguseelneja Nordic Trust Corporation OÜ vahel oli sõlmitud käsundusleping. Vaidlusalune Nordic Trust Corporation OÜ nõue kostja vastu on hagejale loovutuse tulemusel VÕS § 170 alusel üle läinud. Kostja ei ole esitanud väidet, et ei olnud teadlik nõude loovutamisest. Hiljemalt 22.08.2013 e-kirjaga pidi kostja kätte saama ka vaidlusaluse arve nr 020/13, kuivõrd e-kirjale on lisatud fail ja kirja esimeses lauses märgitakse selgesõnaliselt, et kõnealune arve on manuses kirjaga kaasas. Varasemalt kostja poolt arve saamist esitatud tõendid ei kinnita, kuivõrd hageja enda esitatud e-kirjavahetuse väljavõtte (tl 77) järgi ei ole 21.06.2013-23.07.2013 kostjale ühtki kirja saadetud. 26.07.2013 saadetud ekirja lisa sisu kohta aga esitatud väljatrükk vastust ei anna. Samas kirjas on arvet küll mainitud ja mingi fail on kirjale ka lisatud (ka seda kinnitavad kirjaklambri märk kirja päises ja faili tunnus kirja lõpus), kuid viidet, et kirjale just see fail lisatud on, kirjas endas ei ole. Seega ei saa 26.07.2013 hageja väidetud järeldust arve saatmise kohta teha.
7.Maakohus põhjendas, et asjas ei oma tähtsust käsunduslepingu ülesütlemine kostja poolt ega see, kas ja kes lõpptulemusena kostja elukaaslase võlgade ümberkujundamise menetluse lõpule viis. Kuna poolte vahel ei olnud sõlmitud teenuse eest tasu maksmise kokkulepet, kuulub vastavalt VÕS § 627 lg-le 2 tasumisele vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tegeliku teenuse sisu kohta ei ole kummaltki arvelt võimalik midagi välja lugeda, sest kummalgi arvel ei ole märget selle kohta, kuidas on vastavad summad (375 eurot ja 187,5 eurot) saadud, kas tegemist on nt tunnitasuga või hageja õiguseelneja hinnakirjast tulenevate summadega konkreetse töö eest. Maakohus põhjendas, et kuna 21. juuniks 2013 oli hageja õiguseelneja oma ülesannete raames esitanud kohtule taotluse pankrotimenetluses istungiaja tühistamiseks ning võlgade ümberkujundamise avalduse, siis puudub igasugune mõistlik alus arvata, et arvega nr 018/13 esitatud nõue summas 375 eurot ei oleks mõistlik või ei vastaks sellise tegevuse eest tavapärasele turuhinnale (mida mõistlik tasu iseenesest peaks tähendama). Kohtupraktikas on õigusbüroode poolt tavapärased arved, millel on märgitud teenuse sisu ehk spetsifikatsioon ja tasu suurus arvutatakse tunnihinna alusel. Mõistlik ja tavapärane tunnitasu jääb 100 euro juurde ning kohus leiab, et nimetatud dokumentide esitamise (sh koostamise) eest on 3-4 tunni tasu nende sisu ja mahtu arvestades ehk arvel nr 018/13 märgitud summa nõudmine mõistlik. Kohtule jäi arusaamatuks, miks hageja esitas kaks arvet 16-päevase vahega, kui selleks ajaks tehti toiminguid vaid 12.06.2013. Hageja ei ole väitnud, et Nordic Trust Corporation OÜ küsis võimaliku tulevikus osutatava teenuse eest mingit ettemaksu, pealegi ei olnud vaidlusaluse arve esitamise päevaks tehtud kohtu määrust avalduse käiguta jätmise kohta (25.06.2013), mis tingis täiendavate toimingute tegemise. Arve esitamise iseenesest tasu maksmise kohustust ei tekita (selleks peab olema lepingust või seadusest tulenev alus), analoogselt ei saa nõuda ka viiviseid, kui nende suuruses kokkulepe puudub. Apellatsioonkaebus
8.Haave OÜ esitas vaidlustas maakohtu otsust täies ulatuses ja palus teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
9.Kostja sõlmis õigusbürooga lepinguvabaduse põhimõttel teenuse osutamise lepingu ning apellandi tasunõue kuulub vaieldamatult täitmisele. Kohtule on küll jäänud ebaselgeks täpsed 3(6)
lepingulised tingimused tasu suuruse kujunemisel, kuid kostja ei ole selliseid asjaolusid üldse vaidlustanud. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud talle esitatud kahest arvest esimese ega ole seda vaidlustanud. Seega on kohtu hinnang tasu kokkuleppe puudumise kohta vastuolus tegelikkusega, kuivõrd kostjale esitatud esimene arve juba iseenesest kätkeb endas tasu kujunemise aluseid ja tingimusi. Kuna kostja tasus esimese arve, tuleb lugeda, et ta nõustus tasu tingimustega.
10.Maakohus on hageja arvates ebaõigesti leidnud, et asjas ei ole viidet ettemaksu olemasolule. Hageja märgib, et kostja on ise 16.09.2014 menetlusdokumendi p-s 8 kinnitanud, et 05.06.2013 arve nr 018/13 näol oli tegemist ettemaksuga. Nimetatud kinnitus omakorda viitab asjaolule, et teenuse osutaja ja pakkuja olid täielikult ühisel arusaamisel pooltevahelistele suhetele kohalduvate kokkulepete osas. Kuivõrd kostja jaoks olulised menetlustoimingud tehti 12.06.2013, on ilmselge, et 05.06.2013 arve oli ettemaks tulevikus tehtavate toimingute eest, mida vastustaja enda menetlusdokumendis ka kinnitas. Ettemaksuna küsitav summa on oletuslik ning tegelik aja- ning rahakulu selgub hiljem teenuse osutamise käigus. Hageja õiguseellane tegi kostja huvides menetlustoiminguid 12.06.2013 ning tulenevalt tegelikust selgunud ajakulust esitas 21.06.2013 kostjale teise arve summas, mida ettemaks ei katnud. Eeltoodu kummutab ka kohtu kahtlused, et olukorras, mil arvete vahepealsel ajal toiminguid ei tehtud, on teine arve põhjendamatu.
11.Hageja on seisukohal, et kohus asus seadusevastaselt analüüsima vaidlusaluse arve põhjendatust ning teenuse mahu ja hinna vahekorda ehk mõistliku tasu suurust teenuse osutamise eest. Kohus on menetlusnormi oluliselt rikkunud, rajades otsuse asjaoludele, mida eelnevalt menetluses arutatud ei olnud. Kohus on ebaõigesti kohaldanud tasu suuruse kokkuleppe puudumisele rakendatavat VÕS § 627 lg-t 2. Kohtuotsusest selgub üllatuslikult kohtu seisukoht, et kirjaliku käsunduslepingu puudumise tõttu asub kohus hindama, kas mõistlik tasu osutatud teenuse eest on kaetud ettemaksuarve tasumisega või tulnuks vastustajal tasuda ka täiendav arve summas 187,50 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete vastavuse kohta keskmisele turutingimustel pakutavale õigusbüroo tunnihinnale. Seega on kohus eksinud menetlusnormi kohaldamisel, kuivõrd on tuginenud kohtuotsuse tegemisel käsunduslepingu regulatsiooni asemel ekslikult menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioonile. VÕS järgi saanuks hinnata tasu suurust, mitte õigusteenuse osutamise mahtu ega selleks kulunud aja põhjendatust
12.Kohus on lähtunud kohtu poolt kogutud andmetest õigusteenuste keskmiste turuhindade kohta, milliseid asjaolusid ei ole kumbki pool kohtu ette toonud. Lisaks sellele, et kohus on jätnud selgitamata pooltele, et kohtu hinnangul oli selliste asjaolude esitamine vajalik, ei ole kohus küsinud pooltelt ka seisukohta kohtu enese initsiatiivil uuritud ning kohtuotsuse aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus ei ole teatanud pooltele võimalusest lugeda mingi asjaolu üldiselt teadaolevaks (RKTKo 3-2-1-44-04). Kostja ei esitanud vastuväidet, et teenuse maht ei vasta küsitud hinnale. Kohus on jätnud selgitamiskohustuse täielikult täitmata ja selgitamata pooltele õiguslikku olukorda, väidete ja vastuväidete esitamise võimalust ning tõendamiskoormuse jaotust. Vastustaja seisukoht
13.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled, et nendevaheline õigussuhe on õigesti kvalifitseeritud käsunduslepinguna. Hageja on heitnud maakohtule ette 4(6)
VÕS § 627 lg 2 ebaõiget kohaldamist, selgitamiskohustuse täitmata jätmist ja lähtumist asjaoludest, mida pooled ei olnud kohtu ette toonud. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ja on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme, mistõttu ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse tühistamiseks. Haave OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
15.Kolleegium möönab, et maakohus on jätnud tähelepanuta kostja kinnituse, et 05.06.2013 arve oli ettemaks osutatava teenuse eest. Siiski ei mõjuta see maakohtu lõppjärelduse õigsust. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on õigesti rõhutanud, et arve esitamine ei tekita iseenesest tasu maksmise kohustust. Kuna 05.06.2013 arvel ei nähtu tasu kujunemise viisi (nt tunnitasu määra), siis sai arve vastu vaidlemata tasumisest järeldada üksnes nõustumist konkreetses arves märgitud tasu suurusega. Seega ei saa järeldada, et arves sisalduks kokkulepe tasu kohta, sest arvest ei nähtu tasu tingimusi. Arve tasumisest ei saa järeldada ka nõustumist tulevikus esitatavate arvetega. Iseenesest ei välistanud ettemaksu tasumine hiljem täiendava tasu nõudmist, kui ettemaks ei katnud tasu teenuse osutamise eest. Ebaõige on aga hageja väide, et kostja ei ole vaidlustanud teenuse mahu vastavust küsitud hinnale. Kogu menetluse kestel on kostja olnud seisukohal, et ettemaksuna tasutud summa kattis kogu tasu osutatud teenuse eest, st tasu vastas osutatud õigusabi mahule.
16.Maakohus on ka õigesti kohaldanud VÕS § 627 lg-t 2 ja põhjendatult leidnud, et 05.06.2013 arve alusel tasutud 375 eurot on vastavalt VÕS § 627 lg-le 2 mõistlik tasu osutatud teenuse eest. VÕS § 627 lg 2 alusel mõistliku tasu määramisel tuleb lähtuda osutatava teenuse sisust. Mõistlikuks tasuks on eelkõige turuhind ehk kohalik keskmine tasu samasuguse või sarnase teenuse osutamise eest (P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi „Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa [§-d 619-916 ja 1005-1067]. Kommenteeritud väljaanne“ VÕS § 627 komm p 3.3.2 lk 24). Arvestades, et Nordic Trust Corporation OÜ ja VL vahel olnud käsundussuhte esemeks oli õigusabiteenuse osutamine, sai mõistliku tasu määramisel lähtuda vajalikust ajakulust, mis õigusabi osutamiseks tehtud toimingutele eelduslikult kulus ning mõistlikust ja tavapärasest tunnitasust seda liiki teenuse puhul, nagu maakohus on õigesti teinud. Ringkonnakohus möönab, et ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (TsMS § 175 lg 1) lähtutakse sisuliselt samadest kriteeriumidest põhjendatud ja vajaliku õigusabi tasu määramisel, kuid viimatinimetatut ei saa samastada mõistliku tasu määramisega VÕS § 627 lg 2 alusel. TsMS § 175 lg 1 kohasel menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus õigusabi osutaja poolt kohtule esitatud dokumentidest õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta nõutud tunnihinna alusel, samas kui mõistliku tasu üle otsustamisel tuleb kohtul määrata see turuhinna kaudu samasuguse või sarnase teenuse osutamise eest. Mõistliku tasu määramine vastavalt VÕS § 627 lg-le 2 on aga samuti kohtu diskretsiooniotsus. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. On märkimisväärne, et kogu menetluse kestel ei ole hageja selgitanud, kuidas on kujunenud Nordic Trust Corporation OÜ arvetes nõutud tasu ja millisest tunnitasust on lähtutud.
17.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta Haave OÜ kanda (TsMS § 171 lg 1). Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja
5(6)
menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.