Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2(10)

Tsiviilasi nr 2-13-52301 ümberkujundamise avalduse puudustega, mistõttu kohus jättis avalduse menetlusse võtmata. 25.06.2013 kohtumääruse (tl 54-56) kohaselt esinesid järgmised puudused:

3(10)

Tsiviilasi nr 2-13-52301 pahatahtlik, kohut eksitav ja ebatõene, mille ainuke eesmärk saab olla soov hoiduda kõrvale kohustuse täitmisest. Kostja leiab, et õigusbüroo on käsundit täitnud ebapiisava hoolsusega. Õigusbüroo esitas viidatud tsiviilasjas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÜKS) alusel kostja käsundi täitmiseks pankrotimenetluse peatamise taotluse, millele lisas tõendina selleks hetkeks teises menetluses esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse. Võlgade ümberkujundamise avaldus tuli esitada VÜKS eraldiseisvas menetluses, mille kohus VÜKS kohaselt liidab võimaliku käimasoleva pankrotimenetlusega. Kuigi kohtu nõue kogu võlgade ümberkujundamisega seonduva materjali esitamiseks koheselt pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-13-20630 oli menetlusosalisi eksitav, oli taoline sündmuste käik siiski kliendile soodne ja täitnuks lõpptulemina sama eesmärgi, mistõttu õigusbüroo valmistuski kohtu nõude täitmiseks pankrotimenetluses, mitte enam eraldiseisvas menetluses. Täitmaks omapoolseid kohustusi, sh järgimaks kohtu poolt määratud tähtaega, esitas õigusbüroo kostjale 23.07.2013 ka täiendavate andmete päringu (tl 64). Kostja vastas sellele järgmisel päeval teatega esindaja vahetamisest. Õigusbüroo täitis endale võetud kohustused pankrotimenetluse peatamise osas ning valmistas ette kõik dokumendid võlgade ümberkujundamiseks ning valmistus neid esitama, mida kinnitab vastavate lähteandmete kogumine kliendilt. Asjaolu, et kohus tõlgendas pankrotimenetluses tõendina esitatud võlgade ümberkujundamise avaldust õigusbüroo poolt esitatud menetluse alustamise avaldusena, ei anna kliendile alust süüdistada õigusbürood ebapädevusest asja menetlemisel. Nagu kostja on vastuses kohaselt märkinud, peab käsundiandja täitma käsundit vastavalt oma teadmistele ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Õigusbüroo täitis temalt oodatavad ülesanded just nimetatud nõuetele vastavalt. Õigusbüroo esitas pankrotimenetluses just need dokumendid, mis olid vajalikud selles menetluses – pankrotimenetluse peatamise avalduse ja tõendina teises menetluses esitatud avalduse. Soovitud tulemus pankrotimenetluse peatamiseks saavutati ning seeläbi oli klient kiirelt ja õigeaegselt saanud teenuse, mille ta oli tellinud. Seega ei olnud ka asja kulgemise järgi tekkinud koheselt vajadust pankrotimenetluses esitada hilisemas kohtumääruses puudustega avalduseks tituleeritud dokumendi lisasid ja seega ei saanud ka rikkuda käsundi laadist tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja väitele õigusbürooga kontakti saamise võimatusest on oluline vastuväitena märkida, et valdav suhtlus kostja ja õigusbüroo vahel peale esmakohtumist oli toimunud e-posti teel. Kostja oli teadlik pankrotimenetluses väljastatud kohtumäärusest ja seega ei olnud õigusbürool põhjust teda täiendavalt sellest teavitada. Kostja sai tutvuda määrusega ning seega oli ta teadlik ka vastamise tähtajast ning samuti sellest, et õigusbürool olid olemas määrusele vastamiseks vajalikud dokumendid, kuna kostja elukaaslane oli need juba eelnevalt allkirjastanud (tl 65-76). Kuna kostja tavapärase suhtlemise kanalit ei kasutanud, ei olnud põhjust ka arvata, et kliendil on mingeid täiendavad juhised, vaid vastupidi - menetluse kulg on talle meelepärane. Seega on arusaamatu kostja vihje sellele, et õigusbüroo jättis edastamata mingi olulise informatsiooni, mis oleks tal võimaldanud oma juhiseid muuta. Õigusbüroo oli teostanud kõik seadusest tulenevad toimingud, mis oleks viinud soovitud tulemini, uute juhiste andmine oleks ilmselt viinud seaduse rikkumiseni või vähemalt olukorrani, mis ei oleks toonud kliendile soovitud tulemust. Ka VÕS § 621 lg 1 kohaselt ei oleks kostja olnud õigustatud andma õigusbüroole üksikasjalikke juhiseid. Nagu on näha hilisemast menetlusest, edastas kostja poolt palgatud uus esindaja pankrotimenetluses 4(10)

Tsiviilasi nr 2-13-52301 samasisulised dokumendid, mis olid ettevalmistatud ka õigusbüroo poolt ja mis tegelikult olid juba ka kohtusse edastatud võlgade ümberkujundamise menetluses. Kostja käitumise põhjal tuleks pigem asuda seisukohale, et käsundiandjana on ta käitunud VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustust rikkudes. Kostja ja õigusbüroo ei olnud kokku leppinud käsunduslepingu kehtivuse konkreetset kuupäeva, kuid käsundiandja sooviks oli tema elukaaslase esindamine kuni jõustunud kohtulahendi või kokkuleppe saavutamiseni. Seega oli käsundusleping tähtajaline. Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni võimaliku lepingu rikkumise osas ega andnud täiendavat tähtaega mistahes rikkumiste heastamiseks. Kostja poolne etteteatamiseta lepingu ülesütlemine ei vasta seega kehtestatud normidele ning annab õigusbüroole võimaluse esitada täiendavad nõuded kahju hüvitamiseks. Kostja on väitnud, et ei ole näinud hagi aluseks olevat arvet enne maksekäsu kiirmenetluse algatamist hageja poolt. Selline väide on paljasõnaline ja ebausutav. Arve oli esitatud kostjale 21.06.2013 e-posti aadressile (tl 81), mida kostja kasutas aktiivselt õigusbürooga suhtlemisel (tl 77). Ka eelmine, kostja poolt tasutud arve, oli talle edastatud just sama e-posti aadressi kasutades (tl 82). Muuhulgas edastas kostja 14.06.2013 pankrotimenetluse peatamise teate kõnealuselt e-posti aadressilt ning ka 24.07.2013 teate esindaja vahetamise kohta. Lisaks on kostja poolt veel pool aastat hiljem edastatud vastusest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale nähtav, et kostja kasutas jätkuvalt sama e-posti aadressi (tl 78). Vaid paar päeva pärast kostja e-posti aadressilt saadud teadet esindaja muutumise kohta edastas õigusbüroo samale aadressile meeldetuletuse tasumata arve kohta (tl 79). Kuu hiljem, täpsemalt 22.08.2013, edastas õigusbüroo teate võla loovutamise kohta. Seega on õigusbüroo edastanud kostja e-posti aadressile vähemalt kolm teadet arve kohta, lisaks on esitatud päring andmete täiendamise osas, mille kostja on kätte saanud, kinnitades seda vastusega esindusõiguse muutumise kohta ning samuti on kostja vastanud käesolevas tsiviilasjas samalt e-posti aadressilt kohtule. On äärmiselt ebatõenäoline, et kostjani on jõudnud kõik muu kirjavahetus, välja arvatud vaidlusaluse arvega seonduv. Eelpooltoodust tulenevalt on ilmne, et kostja on pahatahtlikult jätnud tasumata õigustatult esitatud arve ning püüab kõikide vahenditega vabaneda kohustusest. Jääb arusaamatuks kostja tegevuse eetiline külg, kus talle osutati teenust sisuliselt eelisjärjekorras ning õigusbüroo tegevuse tulemusena kulmineerus see kokkuleppe saavutamisega võlgade ümberkujundamise menetluses. Asjaolu, et kostja palus kõik juba eelnevalt koostatud dokumendid veelkord täita teisel käsundisaajal, ei tee olematuks õigusbüroo juristide teadmistele ja tegevusele tugineva strateegia rakendumist ja sellest hilisema kasu saamist kostja poolt. Kostja on oma 16.09.2014 menetlusdokumendis (tl 88-90) jätkuvalt seisukohal, et hageja esitatud nõue on põhjendamatu ning hagiavaldusele lisatud arves nr 020/13 märgitud teenust hageja kostjale osutanud ei ole. Hageja seisukoht, nagu kinnitaks ühe arve tasumine automaatselt kohustust tasuda mistahes erinevaid arveid, on põhjendamatu ja meelevaldne. Hageja seisukoht, nagu oleks ta kostja huvides tegutsenud juba varasemalt ning teinud ettevalmistusi tsiviilasja nr 2-13-20630 kohaseks lahendamiseks, on ebaõige. 25.06.2013 määrusest nähtub, et hagejale anti 30 päeva aega avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, muuhulgas seisnes puudus selles, et võlgade ümberkujundamise avaldust ei olnud avaldaja isiklikult allkirjastanud, kuid hageja küsis alles eelviimasel päeval (25.07.2013) kostjalt teavet esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ilmselgelt ei saanud hageja puudusi kõrvaldada ka ilma K. S.i allkirjata, millisele asjaolule ta aga kostja tähelepanu ei juhtinud ja seega oleks jäänud hageja poolt puudused tähtaegselt kõrvaldamata. Kostja juhib 5(10)

Tsiviilasi nr 2-13-52301 tähelepanu ka sellele, et hagiavalduses on hageja selgelt kirjeldanud, et ta esitas maakohtule kaks eraldiseisvat menetlusdokumenti. Nimetatud asjaolu nähtub ka e-toimikust (tl 91), kus hageja on esitanud 12.06.2013.a tsiviilasjas nr 2-13-20630 põhidokumendina „Avalduse“, milleks on puudustega võlgade ümberkujundamise avaldus ning lisadokumentidena „Kvalifikatsioon“ ja „Volikiri“. Nimetatud avaldust koos lisadega ei ole võimalik tõlgendada mõne muu dokumendi lisana või arusaamatusena. Kostjale jääb arusaamatuks, millisele lepingu sõlmimisele hageja oma menetlusdokumentides süstemaatiliselt viitab. Kostja ei ole hagejaga sõlminud ühtegi lepingut mistahes teenuse või kauba ostmiseks. Kostja soovis, et hageja esitaks K. S.i suhtes alustatud tsiviilasjas nr 2-13-20630 võlgade ümberkujundamise avalduse ja tasus selle eest arve nr 018/13 alusel 375 eurot. Rohkem kostja teenust ei soovinud ning hageja temale ka rohkem teenust ei osutanud. Kostjale on üllatav hageja seisukoht sellest, et tal oli olemas kõik vajalik selleks, et kohtumääruses viidatud puudusi kõrvaldada. Samas kohtumääruses esitatud asjaoludest nähtub, et K. S.i originaalallkirja puudumine oli üks oluline puudus, mis oli vaja tähtaegselt kõrvaldada ning e-posti vahendusel ei ole seda võimalik teostada. Nimetatud puuduse oli hageja juba varasemalt tekitanud, esitades originaaldokumendi asemel skänneeritud dokumendi e-toimiku vahendusel olukorras, kus oli vaja võlgniku originaalallkirja. Hageja ei ole kordagi esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja huviks oleks olnud jõustunud kohtulahend või kompromiss. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka arvelt või muult hageja poolt esitatud hagiavalduse või seisukoha lisast. Kostja palus hagejalt ühe menetlusdokumendi koostamist ning hageja koostas selle puudustega. Hageja poolt 08.08.2014.a seisukohale lisatud tõendid ei tõenda hageja väiteid selle kohta, et hageja oli võlanimekirja, varanimekirja ja ümberkujundamiskava koostanud enne kostja pöördumist teise esindaja poole. Lisatud dokumentidelt ei nähtu nende koostamise aega ega koostajat, mistõttu ei ole need käsitletavad käesolevas asjas tõenditena hageja väidete kinnitamiseks. Seisukohale lisatud väljatrükid kostjale edastatud e-kirjadest ei ole samuti tõendikõlbulikud, kuivõrd mitte kummastki tõendist ei nähtu mida kostjale edastati, st milline dokument oli ekirjale lisatud. Kostja kinnitab jätkuvalt, et ta ei ole saanud Pearu Õigusbüroolt ühtegi arvet peale arve nr 018/13, milline on tasutud. Käsundisaaja tasu puudutavas osas juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja poolt teostatud tööde (12.06.2013 esitatud taotlus ja avaldus tsiviilasjas nr 2-13-20630) eest tasus kostja ettemaksu arve nr 018/13 alusel ning hageja viited tööde mahu osas on ka nimetatud arvega fikseeritud. Ka hageja ise on seisukohal, et ta ei olegi muud peale ettemaksu saamist kostja huvides teinud, kui koostanud kaks menetlusdokumenti, neist ühe puudustega. Hageja märgib oma lõppseisukohtades (tl 95-98), et kostja eitab ilmselgeid fakte, mis on tuvastatavad e-toimiku vahendusel. Hageja esitas kostja palvel tsiviilasjas 2-13-20630 taotluse pankrotimenetluse peatamiseks, mitte võlgade ümberkujundamise avalduse. Nagu hageja on ka juba selgitanud, esitas ta võlgade ümberkujundamise avalduse pankrotimenetlusest sõltumatult uue iseseisva menetluse algatamiseks. Kuivõrd pankrotimenetluses oli määratud 17.06.2013 istung, esitas hageja ka paralleelselt pärast Pärnu Maakohtule võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise avalduse edastamist ka avalduse pankrotimenetluse peatamiseks tsiviilasjas 2-13-20630. Hageja juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et võlgadest vabastamise avaldus lisati pankrotimenetluse peatamise avaldusele tõendina teise menetluse algatamise kohta. Hageja esitatud arvuti ekraanitõmmis (tl 99) näitab e-toimiku keskkonnas olevat ilmselget fakti, mis kinnitab hageja varasemaid ning ka praeguseid seisukohti. Nimelt on esitanud hageja 12.06.2013 põhifailina taotluse pankrotimenetluse peatamiseks ning selle lisana avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 6(10)

Tsiviilasi nr 2-13-52301 Hageja poolt tehtud tööd ei muuda olematuks kohtu edasised toimingud nende kahe, tol hetkel veel täiesti eraldiseisva avalduse menetlemisel ning sellest tekkinud ilmset segadust kostja arusaamades pankrotimenetluses esitatud dokumentide osas. Hageja tõi esile vastuolu, mille kohaselt erineb käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt oluliselt kostja käitumine õigusbürooga suheldes kostja hilisematest väidetest kohtumenetluses. Nimelt tellis kostja hagejalt erinevate toimingute teostamist, kuid mille tellimist käesolevas kohtumenetluses kostja eitab. Kostja ei ole enda väidetes püsiv. Kord väidab kostja, et ta ei ole teenust tellinud. Edaspidiselt rajaneb kostja vastuväide aga sellel, et ta ei ole teenust saanud, mis justkui viitaks kostja poolt tellitud töö tegemata jätmisele. Hageja on sunnitud asuma seisukohale, et kostja ei ole hageja poolt esitatud väidetesse ja dokumentidesse vaevunud süvenemagi. Nii oleks kostja pidanud hageja mõttekäiku ja selgitusi jälgides leidma e-toimikust ka hageja poolt viidatud dokumendid. Kuivõrd kostja ei suutnud oma varasemat ekslikku arvamust tegelikust olukorrast revideerima, esitaski ta arusaamatu viite hoopis mingile teisele menetluse osale, milles on hageja poolt eelnevalt esitatud lisadokument muudetud kohtu poolt põhidokumendiks. Sellisel kujul ei ole hageja ise kunagi kohtusse dokumente ise esitanud. Kohus tegi kostja poolt viidatud toimingud iseseisvalt, kuivõrd pidas ekslikult avalduse lisana esitatud võlgade ümberkujundamise taotlust kostja soovina alustada seda menetlust pankrotimenetluse käigus. Kuivõrd aga selline kohtu tegevus oli pigem kostja huvides, ei näinud hageja põhjust sellise toimingu vaidlustamiseks. Kuivõrd hageja ei ole sellisel kujul kunagi võlgadest vabastamise menetlust alustanud, muudab see asjaolu kõik kostja senised vastuväited põhjendamatuteks ning asjakohatuteks. Kui aga kostja on siiski saanud aru mõlema menetluse kulgemise ajaliinist ja esitatud dokumentide kronoloogiast, tuleb asuda seisukohale, et kostja ongi eesmärgistanud enda valeväited kohtu eksitamisena ning ainus viis seda saavutada, oli teha seda läbi arusaamatu olukorra loomise. Vastuolu väljatoomiseks juhib hageja tähelepanu kostja väitele 16.09.2014 menetlusdokumendi p-s nr 3, millega „Kostjale jääb arusaamatuks, millisele lepingu sõlmimisele hageja oma menetlusdokumentides süstemaatiliselt viitab. Kostja ei ole hagejaga sõlminud ühtegi lepingut mistahes teenuse või kauba ostmiseks“. Juba ainuüksi asjaolu, et kostja on omaks võtnud arve nr 018/13 alusel osutatud hagejapoolse teenuse, kinnitab pooltevahelise käsunduslepingu olemasolu ning väide “ei ole sõlminud ühtegi lepingut mistahes teenusevõi kauba ostmiseks” on vale ning seab kahtluse all kõik ülejäänud paljasõnalised tõendamata kostja väited. Järgnev kostja valeväide seisneb selles, et kostja on 16.09.2014 menetlusdokumendis märkinud, et „Kostja soovis, et hageja esitaks K. S.i suhtes alustatud tsiviilasjas nr 2-1320630 võlgade ümberkujundamise avalduse /.../. Rohkem kostja teenust ei soovinud ja hageja temale ka rohkem teenust ei osutanud. Kostja palus hagejalt ühe menetlusdokumendi koostamist /.../.“ Taolist valeväidet kinnitavad kostja enda varasemad sõnad. Nimelt on kostja 23.04.2014 hagi vastuses märkinud, et „Kostja soovis saada õigusteenust, mis seisnes selles, et esitada taotlus pankrotimenetluse peatamiseks ja avaldus võlgade ümberkujundamiseks“. Kostja on enda väiteid tellitud teenuse sisust niivõrd meelevaldselt moonutanud, et jääb küsitavaks, kas temapoolsetes lõppseisukohtades ta üldsegi eitab igasuguse töö tellimist hagejalt. Hinnates veelkord kostja väidet, et „Kostja soovis, et hageja esitaks K. S.i suhtes alustatud tsiviilasjas nr 2-13-20630 võlgade ümberkujundamise avalduse /.../. Rohkem kostja teenust ei soovinud ja hageja temale ka rohkem teenust ei osutanud“, tuleb kostja varasemate sõnade alusel teha sellest taaskord valeväite järeldus. Kostja 23.04.2014 hagi vastuses on kostja loetlenud õigusbüroo kohustusi tema ees ning väitnud järgmist. „Õigusbüroo täitis oma kohustused osaliselt, esitades tsiviilasjas nr 2-13-20630 küll avalduse pankrotimenetluse peatamiseks, milline kohtu poolt rahuldati, kuid koostas võlgade ümberkujundamise avalduse 7(10)

Tsiviilasi nr 2-13-52301 puudustega /.../.“ Taolise väitega peab kostja õigusbüroo poolt nõuetekohaselt täidetud kohustuseks avaldust pankrotimenetluse peatamiseks, mille sisulise teenuse saamist ja enamgi veel tellimist on kostja edaspidiselt järjepidevalt eitanud. Ehkki eeltooduga on hageja näidanud nii kohtule kui ka kostjale üheselt, et hageja tasunõudele vastab kostja poolt tellitud teenus, toob hageja esile ka kostjapoolse tahte lepinguliste toimingute tegemiseks. Nimelt on nii kostja kui ka pankrotimenetlust vältida sooviv kostja abikaasa K. S. allkirjastanud võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduses on kirjeldatud detailselt kostja tahet, mida viimane püüab kohtumenetluse raames saada. Näiteks on avalduses viidatud korduvatele läbirääkimistele Maksu- ja Tolliametiga võlgnevuste ajatamiseks ning pankroti väljakuulutamise tagajärjele – kalapüügiloa kehtivuse kaotamisele. Seega on kostja tahe fikseeritud arusaadavalt, millise tulemi õigusbüroo kostjale ka saavutas - kostja elukaaslasel õnnestus vältida pankrotimenetlust ning saavutada võlgadest vabanemise võimalus. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et hoolimata kostja hilisemate väidete ebaõigsusest, on kohtumenetluses tuvastatav tegelik olukord ning et kostja tellis õigusbüroolt teenuse, mille eest õigusbüroo kohtu kaasabil tasu on õigustatud saama. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Esmalt märgib kohus, et pooled on õigesti märkinud, et kostja ja hageja õiguseelneja Nordic Trust Corporation OÜ vahel oli sõlmitud käsundusleping. VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vaidlust ei ole selles, et Nordic Trust Corporation OÜ on oma väidetava nõude loovutanud hagejale Haave OÜ-le, mistõttu on hagejale vaidlusalune Nordic Trust Corporation OÜ nõue kostja vastu üle läinud ja loovutamine on võlgniku suhtes toimunud VÕS § 170 kohaselt. Kostja ei ole esitanud väidet, et ei olnud teadlik nõude loovutamisest. Sellest omakorda teeb kohus järelduse, et hiljemalt 22.08.2013 e-kirjaga pidi kostja kätte saama ka vaidlusaluse arve nr 020/13, kuivõrd nimetatud e-kirjale on lisatud fail (seda kinnitab kirjaklambri märk kirja päises ja faili tunnus kirja lõpus) ja kirja esimeses lauses märgitakse selgesõnaliselt, et kõnealune arve on manuses kirjaga kaasas. Varasemalt kostja poolt arve saamist esitatud tõendid ei kinnita, kuivõrd hageja enda esitatud e-kirjavahetuse väljavõtte (tl 77) järgi ei ole

8(10)

Tsiviilasi nr 2-13-52301 Mis puutub käsunduslepingu sisusse, siis nõustub kohus põhimõtteliselt hagejaga selles (kirjalikku käsunduslepingut ei ole sõlmitud/kohtule esitatud), et kostja sooviks oli hageja kui professionaalse õigusabi osutaja poolt kostja elukaaslase pankrotimenetluse vältimine selleks võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisega. Lisaks oli vajalik ka pankrotimenetluses määratud istungi edasilükkamine (pankrotimenetluse peatamine ei ole võimalik tulenevalt pankrotiseaduse § 27 lg 3 sätetest), mille hageja õiguseelneja 12.06.2013 taotlusega ja sellele järgnenud kohtu 14.06.2013 määrusega ka saavutas. Sisuliselt ei vaidle kostja nimetatud asjaoludele ka vastu. Kohtu hinnangul aga ei oma asjas tähtsust see, kas ja kes lõpptulemusena kostja elukaaslase võlgade ümberkujundamise menetluse lõpule viis, s.t päästis pankrotist. Tähtsust ei oma ka hilisem käsunduslepingu ülesütlemine kostja poolt. Nimelt on kostja õigesti märkinud, et mingit kokkulepet soovitava teenuse eest tasu maksmise kohta ei ole poolte vahel sõlmitud. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kohtule mõistetavalt puudub vaidlus selles, et hageja õiguseelneja just oma majandustegevuse raames tegutses, sellele viitab ka kostja poolt kasutatud termin „õigusbüroo“. Sama paragrahvi lõike 2 aga ütleb, et kui tasu suurus ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Nagu nähtub esitatud dokumentidest ja kostja käitumisest, on ta tasunud temale esitatud arve nr 018/13 summas 375 eurot pretensioone esitamata ning kinnitab, et pidas nimetatud summat mõistlikuks õigusbüroo poolt osutatava teenuse tulemusel kostjale vajaliku tulemuse saavutamiseks. Kostja on õigesti esile toonud, et tegeliku teenuse sisu kohta ei ole kummaltki arvelt võimalik midagi välja lugeda – neil märgitud „nõustamine ja esindamine võlanõude menetlemisel“ on üldsõnaline ega haaku sugugi tegelikult tehtud töö sisuga. Kummalgi arvel ei ole märget selle kohta, kuidas on vastavad summad (375 ja 187.5 eurot) saadud, kas tegemist on nt tunnitasuga või hageja õiguseelneja hinnakirjast tulenevate summadega konkreetse töö eest. Kuivõrd hageja ei ole ühtki tõendit selles osas esitanud ja asjas puudub ka kirjalik käsundusleping, tuleb kohtul endal hinnata, kas mõistlik tasu osutatud teenuse eest on tasutud 375 eurot või pidanuks see olema 187.5 eurot enam. Kuna 21. juuniks 2013 (milliseks ajaks olid hageja väitel esitatud mõlemad arved) oli hageja õiguseelneja oma ülesannete raames esitanud kohtule taotluse pankrotimenetluses istungiaja tühistamiseks ning võlgade ümberkujundamise avalduse (kohus nõustub hagejaga, et ei oma tähtsust, kas viimane jäeti käiguta või mitte, eesmärk pankrotimenetluse viibimise osas saavutati), siis asub kohus seisukohale, et puudub igasugune mõistlik alus arvata, et arvega nr 018/13 esitatud nõue summas 375 eurot ei oleks mõistlik või ei vastaks sellise tegevuse eest tavapärasele turuhinnale (mida mõistlik tasu iseenesest peaks tähendama). Kohtupraktikas on õigusbüroode poolt tavapärased arved, millel on märgitud teenuse sisu ehk spetsifikatsioon ja tasu suurus arvutatakse tunnihinna alusel. Mõistlik ja tavapärane tunnitasu jääb 100 euro juurde ning kohus leiab, et nimetatud dokumentide esitamise (sh koostamise) eest on 3-4 tunni tasu nende sisu ja mahtu arvestades ehk arvel nr 018/13 märgitud summa nõudmine mõistlik. Tegelikult jääbki kohtule arusaamatuks, miks hageja esitas kaks arvet 16päevase vahega, kui selleks ajaks tehti toiminguid vaid ühekordselt – 12.06.2013. Hageja ei ole väitnud, et Nordic Trust Corporation OÜ küsis võimaliku tulevikus osutatava teenuse eest mingit ettemaksu, pealegi ei olnud 21. juuniks ehk vaidlusaluse arve esitamise päevaks tehtud kohtu määrust avalduse käiguta jätmise kohta (25.06.2013), mis tingis täiendavate toimingute tegemise. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus märgib lisaks, et arve esitamise iseenesest tasu maksmise kohustust ei tekita (selleks peab olema lepingust või seadusest tulenev alus), analoogselt ei saa nõuda ka viiviseid, kui nende suuruses kokkulepe puudub, nagu kostja õigesti viidanud on. 9(10)

Tsiviilasi nr 2-13-52301

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.