lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-800/18

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 20.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-800/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1187
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-15-800

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.aprill 2015 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

KÜ Kalevi 28 hagi J. H. ja A. H.i vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

4000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KÜ Kalevi 28 (RK xxx, asukoht: xxx Hageja esindajad: R. G. Hageja nõustaja/tõlk Roland Harjaks Kostjad: Kostja 1 - J. H. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja 2 - A. H. (IK xxx, elukoht: xxx)

Asja arutamine kohtuistungil 11.03.2015

RESOLUTSIOON

Rahuldada KÜ Kalevi 28 osaliselt. Välja mõista J. H.lt KÜ Kalevi 28 kasuks 4000 (neli tuhat) eurot; Jätta hagi A. H.i vastu rahuldamata; Välja mõista J. H.lt KÜ Kalevi 28 kantud menetluskulud summas kokku 505 (viissada viis) eurot;

5.Välja mõista J. H.lt viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg.1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1.KÜ Kalevi 28 esitas 16.jaanuaril 2015 Viru Maakohtule hagi J. H. (kosta 1) ja A. H.i (kostja 2) vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kuulub kostjatele korteriomand asukohaga: Kalevi 28 -50 Kohtla-Järve linnas. Kostjad on pidevad võlgnikud alates korteriomandi omandamisest. Hageja esitas kostjatele arveid majandamiskulude eest. Kostjatel on 31.10.2014 seisuga tasumata arved tarbitud teenuste eest summas 4085,13 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 4000 eurot ja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest.
2.Kostja 2 A.H. palus hagimenetlus tema suhtes lõpetada, sest ta ei kasuta hagiavalduses märgitud teenuseid. Ta vaidleb hagile vastu ja ei ole võlgnevust põhjustanud. Vastuse kohaselt lahutas kostja 2 oma abielu kostjast 1 22.01.2009. Alates 2006 a suvest kostja 2 nimetatud korteris ei ela. Võlgnevuse on põhjustanud kostja 1, kes elab selles korteris.
3.Kostja 1 riigi õigusabi taotlus. Kostja esitas riigi õigusabi taotluse alles 11.03.2015 ja motiveeris riigi õigusabi vajadust üksnes sellega, et ta ei valda eesti keelt. Kohus on seisukohal, et taotluse sisuks oli menetlusabi tõlkimise korraldamiseks. Kuigi kohtul ei olnud võimalik tõlget kohtuistungil esitatud taotluse põhjala kohtu poolt korraldada, osalesid kohtuistungil hageja poolt kaastaud tõlk ja kostja 2 tõlk, kes istus kohtuistungil kostja 1 kõrval ja tõlkis kogu kohtumenetluse mõlemale kostjale. Kostja 1 ei esitanud kohtuistungi ajal kohtule vastuväidet, et talle ei ole vajalikul määral tagatud tõlget. Asjaolu, et õigusabi taotlust tuleb lugeda menetlusabi taotluseks tõlke korraldamiseks kinnitab ka see, et kostja 1 võttis kohtuistungi hagi sisuliselt õigeks.
4.Kostja 1 selgitas kohtuistungil, et ei tööta alates 2006 a-st, elatub lastetoetusest;
5.Kostja 2 selgitas, et alates 2006 maist või juunist nimetatud korter ta ei ela. Korteri on küll ühisomandis, kuid kuna see on kostja 1 võlgade pärast arestitud, ei saa kostja 2 ka korteriga midagi ette võtta. Kohtutäitur on korteri müüki pannud.

II KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hagi ese- välja mõista kostjatelt solidaarselt korteriomandi majandamiskulude võlgnevus.
8.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Kostja on korteriomandi asukohaga: Kalevi 28-50 Kohtla-Järvel kaasomanikud;

2) Kostja 2 ei ela korteris alates 2006 suvest; 3) Korteris elab ja teenuseid kasutab kostja 1 koos oma elukaaslase ja lastega; 4) Kostja 1 võlgnevuse arvestust ei vaidlustanud. 5) Korteriomand on kohtutäituri pool arestitud kostja 1 võlgade katteks

9.Kostja 1 hagile vastu ei vaidle, vaid on sisuliselt selle õigeks võtnud, kuid märkis, et lisaks igakuiste majandamiskulude tasumisele suudaks ta võlgnevust hagejale tasuda üksnes 30 eurot kaupa.
10.Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kuigi korteriomand on ühisomandis, ei ole tema võlgnevust põhjustanud, sest ei ela korteris juba alates 2006 a-st. Samas ei saa ta ka midagi ette võtta ühisomandi lõpetamiseks, sest korteriomand on kostja 1 võlgade pärast arestitud. Kostja 2 on tasunud kostjale 1 elatist lapse ülalpidamiseks. TsMS § 231 lg.4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Maakohus on seisukohal, et seoses kostja 1 omaksvõtuga tuleb hagi tervikuna tema suhtes rahuldada. Kostja 2 suhtes tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohus on seisukohal, et hagi rahuldamine kostja 2 suhtes oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane järgmistel põhjustel: 1) Hageja saatis majandamiskulude arved üksnes kostja 1 aadressil, seega kostjal 2 puudus teadmine võlgnevuse olemasolust; 2) Vaidlus puudub selle üle, et kostja 2 tasub kostjale 1 elatist lapse ülalpidamiseks. Ülalpidamiskulude hulka loetakse ka kulud, mis on seotud lapse elamiskuludega antud korteris. Kostja 2 ei saa mõjutada kostjat 1 valikute tegemisel kuhu makstud elatisraha tegelikult kulutatakse; 3) Kostjal 2 puudub võimalus kaasomandi lõpetamiseks, sest nimetatud korteriomandile on kohtutäituri poolt märgitud keelumärked juba 2007 a-l ja 2013 a-l. 4) Kasu korteriomandist on saanud üksnes kostja 1 (Korteriomandiseaduse § 11 lg.1). Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja kinnitas, et kostjat 2 ta ei tunne ja näeb esimest korda. Korterit kasutab kostja 1 koos oma elukaaslasega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg.3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Antud juhul kohus leiab, et kostja 2 puhul on tegemist vabandatava asjaoluga KOS § 11 lg.3 mõttes ja ta peab tegema kõik endast oleneva, et tekkinud olukord lahendada, sest üldjuhul tuleb lähtud KOS § 13 lg.1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja 1 kanda.

Kostjalt 1 tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude hüvitamiseks 505 eurot. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja