Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(6)

3(6)

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-05 selgitanud, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, võib võlgnik põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale. Sel juhul ei saa nõude loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada. Maakohtule ei ole nõudmisele vaatamata esitatud tõendit, millest nähtuks, et ITM Inkasso OÜ on nõude kostja vastu hagejale tagasi loovutanud, s.t et hagejal oleks kostja vastu nõudeõigus. Isegi kui lugeda tuvastatuks, et hageja ei ole nõuet ITM Inkasso OÜ-le loovutanud, siis puudub hagejal kostjaga 22.04.2013 lepingust nr MG227457 tulenevalt õigussuhe. Selle lepingu sõlmisid kostja ja ITM Inkasso OÜ. Asjaolu, et hageja esitas hagi 22.04.2013 lepingu MG227457 alusel, kinnitab hageja ise 21.03.2014 menetlusdokumendis (tlk 70). Kuna hageja ei ole 22.04.2013 lepingu pooleks, puudub hagejal õiguslik alus, millele tuginedes ta saaks kostjalt nõuda 22.04.2013 lepingu nr MG227457 alusel võlasumma tasumist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asja esimese astme kohtule tagasi saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on jätnud põhjendamatult analüüsimata asjas esitatud tõendid, millega on rikkunud 232 lg 1. 08.08.2012 sõlmitud laenulepingu nr SR227457 p 15.1 alusel on hageja kostjaga kokku leppinud, et laenuandjal on õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda menetleda kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused ITM Inkasso OÜ-le, milleks on laenuandja poolt ITM Inkasso OÜ-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Lepingust ei nähtu vähimalgi määral, et nõue on loovutatud ITM Inkasso OÜ-le, vaid võlanõue DS vastu on võla sissenõudmise eesmärgil antud menetleda ITM Inkasso OÜ-le, kes on käesolevaga hageja esindaja, mitte käesolevas tsiviilasjas nõude omanik. Asjaolu, et hagejal on nõudeõigus, saab järeldada ka koostöölepingu p-st 4.1, millise kohaselt on ITM Inkasso OÜ-l kui nõude menetlejal õigus saada inkassotasu võlgniku laekumiste pealt. Nõude menetlemise teatest ei saa järeldada, et hageja on nõude loovutanud ITM Inkasso OÜ-le, vaid hageja on palunud nõude kostjal täita uuele võlamenetlejale ITM Inkasso OÜ-le ja sellest ei tulene, et hageja oleks nõude loovutanud ITM Inkasso OÜ-le. Seega käesolevas asjas saab nõude omanikuks olla ainult Placet Group OÜ. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjale on apellatsioonkaebus kätte toimetatud 06.12.2014 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei

4(6)

ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuigi käesolevas tsiviilasjas pole kostja hagile vastanud, on maakohus vaidlustatud otsuses TsMS § 442 lg 8 järgi tuvastanud esitatud tõendite põhjal olulised asjaolud ning teinud õige järelduse, et hageja poolt esitatud tõendid ei kinnita nõude aluseks olevate asjaolude esinemist. Apellatsioonkaebuse väited 08.08.2012 laenulepingu üldtingimuste ja meeldetuletuskirjade kohta ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Nimetatud tõenditest tuleneb ainult see, et hagejal oli laenulepingust tulenev nõue ja kaebuses ei ole esile toodud muid asjaolusid, mida hageja nimetatud tõenditega tõendada sooviks. Kolleegium märgib, et 03.10.2012 meeldetuletuskirjas (tlk 81) on hageja kostjale teatanud, et laenulepingu ülesütlemise korral loovutatakse kogu nõue inkassofirmale ITM Inkasso OÜ ja nõude loovutamisega kaasnevad kulud kuuluvad hüvitamisele võlgniku poolt. Eeltoodust saab otseselt järeldada, et laenulepingu ülesütlemisega kaasneb ka nõude loovutamine. Ilma kuupäevata teatega (tlk 83) on hageja ja ITM Inkasso OÜ teatanud kostjale, et võlg tuleb tasuda ITM Inkasso OÜ-le. Eeltoodud dokumentide järgi on kolleegiumi arvates võlgnikule teatatud nõude loovutamisest. VÕS § 170 järgi võlausaldaja poolt nõude loovutamisest võlgnikule teatamisega on nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunud isegi siis, kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Seega, kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale ja nõude loovutanud võlausaldaja ei saa enam võlgniku vastu täitmise nõuet esitada. Samuti kinnitab nõude loovutamist leping MG227457 (tlk 36), mille p 1 järgi on ITM Inkasso OÜ omandanud nõude hagejalt. Kaebuses ei ole esile toodud, kuidas nimetatud tõendid võiksid tõendada asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, nagu nõude loovutamine ei oleks kostja suhtes toimunud. Hageja laenulepingu üldtingimuste p 15.1 järgi on hagejal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda menetleda kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused ITM Inkasso OÜ-le. Kolleegiumi arvates ei ole eeltoodud tüüptingimuste punktiga hageja poolt kostjale avaldatud, et OÜ ITM Inkasso on hageja esindaja, kuna väljendist „anda menetleda“ see ei tulene. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja asjaolule, et ITM Inkasso OÜ-l olid kostja vastu nõude menetlemiseks kõik volitused ja õigused ning ITM Inkasso OÜ oli hageja esindaja. Kolleegiumi arvates ei anna eeltoodu alust maakohtu otsuse muutmiseks. Juhul, kui hageja esindaja on käitunud võlgniku suhtes viisil, nagu oleks nõue talle loovutatud ja ta nõuab nõude täitmist endale ja millega tsiviilasja materjalidest tulenevalt on hageja ka nõustunud, siis kolleegiumi arvates ei saa hageja enam tugineda sellele, et tema esindaja on ekslikult sõlminud lepingu MG227457 oma nimel, näitamata, et tegemist on tegelikult hageja nimel tema esindaja vahendusel sõlmitud lepinguga. Kaebuses ei ole esile toodud, kuidas kostja teadis või pidi teadma väidetavat hageja tegelikku tahet nõude loovutamisest mitte teatada. TsÜS § 75 lg 1 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus on lepingus MG227457 ja hageja poolt kostjale saadetud võlateatistes nõude loovutamise kohta märgitut õigesti hinnanud. Maakohus on menetluskulud jätnud seoses hagi rahuldamata jätmisega TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti hageja kanda. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi praeguses ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Kuna kohtud ei ole

5(6)

vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks ringkonnakohtu menetluskulusid, mis hagejal tuleb kostjatele hüvitada, vaid määrab üksnes menetluskulude jaotuse. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.