Aktsiaseltsi DNB Pank hagi Xxxx(xxxx) vastu laenulepingust nr xxxx ja selle tagatiseks sõlmitud käenduslepingust nr xxxx tuleneva võla 78.300.- euro väljamõistmiseks, millest põhivõlg on 61.820,14 eurot, kõrvalnõuded on 3967,48 eurot ja viivised on 12.512,38 eurot ning käenduslepingust nr XXXXtulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viiviste summas 8.721,21 eurot, väljamõistmiseks.
2-13-38228
150.000.- eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja Aktsiaselts DNB Pank (registrikood 11315936, asukoht Tartu mnt 10, 10145 Tallinn) Hageja esindajad: Madis xxxx ja Eliza xxxx; Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku (OÜ Advokaadibüroo Simson & Variku, registrikood 11947576, asukoht Tartu mnt 14, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) Asja arutamine kohtuistungil 18.08.2014.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxxsolidaarselt Xxxx, kelle suhtes tehti samas tsiviilasjas tagaseljaotsus 01.09.2014.a., AS DNB Pank kasuks laenulepingust nr xxxxja selle tagatiseks sõlmitud käenduslepingust nr XXXXtuleneva võla katteks 78.300.(seitsekümmend kaheksa tuhat kolmsada) eurot, millest põhivõlg on 61.820,14 eurot, kõrvalnõuded (intressid) on 3967,48 eurot ja viivised on 12.512,38 eurot.
Välja mõista Xxxxkäenduslepingust nr XXXXtulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest 8.721,21 (kaheksa tuhat seitsesada kakskümmend üks eurot ja 21 senti) eurot viiviste katteks.
Menetluskulude jaotamine.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostjal on õigus esitada maakohtule menetluskulude nimekiri menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud.
1.19.08.2013.a. esitas AS DNB Pank kohtusse hagi Xxxxvastu laenulepingust nr xxxxtuleneva põhivõla 19.992,00 euro, kõrvalnõuete 503,66 euro ja viivise 19.166,85 euro väljamõistmiseks; Xxxxja Xxxx vastu laenulepingust nr xxxxtuleneva põhivõla 61.820,14 euro, kõrvalnõuete 3.967,48 euro ning viivise 35.828,66 euro väljamõistmiseks selliselt, et 78.300,00 eurot, millest 61.820,14 eurot põhivõlga, 3.967,48 eurot kõrvalnõudeid ja 12.512,38 eurot viiviseid mõistetakse välja Xxxxja Xxxxsolidaarselt ning viivistest 23.316,28 eurot ainult Xxxxning hagi Xxxxvastu käenduslepingust nr XXXXtulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viiviste väljamõistmiseks summas 8.721,21 eurot.
2.Hagi aluseks olevad asjaolud on järgmised: - 18.09.2007.a. sõlmis AS DnB NORD Banka, kelle õigusjärglaseks on hageja, ja FAAB Grupp OÜ-ga laenulepingud xxxxja xxxx(I t/l 21-32 ja 33-45); - 10.12.2009.a. sõlmis AS DnB NORD Banka Xxxx käenduslepingu nr XXXX, millega Xxxx kohustus tagama kõiki kohustusi, mis tulenevad laenulepingutest nr xxxxja xxxxmis on sõlmitud FAAB Group OÜ-ga, kusjuures vastutuse piirmääraks leppisid pooled kokku 260.000.- € (I t/l 46-47 ja tõlge 126-128); - 10.12.2009.a. sõlmis AS DnB NORD Banka Xxxxkäenduslepingu nr XXXX, millega Xxxx kohustus tagama kõiki kohustusi, mis tulenesid FAAB Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust xxxxja selle lisadest, sh 10. detsembril 2009.a. sõlmitud lisast nr 4, kusjuures vastutuse piirmääraks leppisid pooled kokku 78.300.- € (I t/l 48-51); - laenuleping xxxx summale 51.150.- € sõlmiti eesmärgil finantseerida Xxxx asuvate tootmishoonete ostmist ja renoveerimist. Laenu summa maksti välja laenu saajale 20.09.2007.a. ja laenu tagasimakse tähtajaks lepiti kokku 18.09.2011.a. Laenulepingu tähtaegse lõppemise aja seisuga oli laenusaaja võlg laenuandja ees kokku 25.748,08 €, millest põhivõlg oli 19.992.- €,
intress oli 503,66 € ja viivised olid 5.252,42 €. Hagi esitamise ajal oli viivise suuruseks 13.914,43 €; - laenuleping xxxxsummale 16.000.- € sõlmiti eesmärgil finantseerida tootmisliini. Laenu tagasimakse tähtajaks lepiti kokku 18.09.2008.a. Laenulepingule sõlmiti lisad 7, 8, 9 ja 10, millega muudeti esialgset laenulepingut (I t/l 52-75): 18.02.2008.a. lisaga 7 suurendati laenu 32.400.- € võrra, mille tulemusena jäi laenu kogusummaks 48.400.- € ja laenu tagasimakse tähtpäevaks 31.05.2008.a; 03.12.2008.a. sõlmitud lisaga 8 suurendati laenu veel 11.827.- € võrra, mille tulemusena jäi laenu kogusummaks 60.227.- € ja laenu tagasimakse tähtpäevaks 05.12.2008.a; 31.12.2008.a sõlmitud lisaga 9 muudeti laenu tagasimakse tähtpäevaks 06.02.2009.a ning 10.12.2009.a lisaga 10 suurendati laenu veel 4.812,23 € võrra, laenu kogusummaks jäi 65.039,23 € ning laenu tagasimakse tähtpäevaks 10.12.2010.a.
3.Hageja väidetel oli laenusaajal laenulepingu nr xxxxlõppemise aja seisuga tasumata kokku 25.748,08 eurot, millest laenumakse võlgnevus oli tasutud 19.992.- eurot, intressivõlgnevus oli 503,66 eurot ja viivisevõlgnevus oli 5252,42 eurot. Hagi esitamise ajaks oli viivisevõlg kasvanud 13.914,43 euro suuruseks.
4.Laenulepingu nr xxxxjärgi oli laenusaajal laenulepingu lõppemise tähtaja seisuga võlg 68.059,60 eurot, millest 61.820,14 oli laenumaksete võlg, 3967,48 oli intressivõlg ja viivisevõlg 2271,98. Hagi esitamise ajaks oli viivisevõlg kasvanud 60.460,10 euroni, kuid tulenevalt hea usu põhimõttest vähendas hageja viivisenõuet 35.828,66 euroni kuus.
5.02.11.2011.a. anti DnB NORD Panga poolt Xxxxüle pankrotihoiatus (I t/l 76).
6.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: kinnituskirjad ettevõtte ülemineku kohta, laenulepingud nr xxxxja xxxx, käenduslepingud nr xxxx ja xxxx laenu väljamaksmise maksekorralduse, laenulepingute muutmise kokkulepped, pankrotihoiatuse Xxxxja e-kirjaga saadetud võlateated Xxxx . Menetluse käik.
7.01.09.2014.a. tegi kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse kostja Xxxxi suhtes, millega otsustas: -
Välja mõista Xxxxhageja Aktsiaseltsi DNB Pank kasuks poolte vahel 18.09.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr xxxxtulenev põhivõlgnevus 19.992,00 eurot, kõrvalnõuete (intressi) võlg 503,66 eurot ja viivis seisuga 19.08.2013.a. 19.166,85 eurot ja poolte vahel 18.09.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr xxxxtulenev põhivõlg 61.820,14 eurot, kõrvalnõuete (intressi) võlg 3.967,48 eurot ning viivis seisuga 19.08.2013.a. 35.828,66 eurot.
-
Menetluskulud jätta Xxxxkanda.
Tagaseljaotsus Xxxxi suhtes jõustus 19.12.2014.a. Xxxxvastuväited ja nende põhjendused.
8.Xxxxtema vastu esitatud hagi ei tunnistanud ja oli seisukohal, et:
- hagi tema vastu on aegunud; - 10.02.2009.a. sõlmitud käendusleping nr XXXX FAAB Group OÜ (pankrotis) kohustuste tagamiseks on sõlmitud tüüptingimustel, mistõttu selle lepingu p 9 esimese lause teine osa „või laenulepingust tulenevate nõuete täieliku tasumiseni“ on teda tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja mittemääratletav, mistõttu tuleb see lugeda VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 19 ning § 44 osaliselt tühiseks ning nimetatud lepingu p 9 esimese lause kohaselt lugeda käendusleping sõlmituks kuni 10.12.2011.a; - kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbija, sest ta ei ole kunagi olnud FAAB Group OÜ (pankrotis) osanik ega juhatuse liige, mistõttu tuleb käenduslepingut käsitleda tarbijakäenduslepinguna; - tulenevalt asjaolust, et käenduslepingu XXXX punkt 9 esimese lause kohaselt kehtis leping kuni 10.12.2011.a. või laenulepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni ning FAAB Group OÜ pankrot kuulutati välja 30.11.2011.a., oleks hagejal olnud võimalus esitada käendusest tulenev nõue enne selle tähtaja saabumist 10.12.2011.a., kuid hageja seda ei teinud;
9.Tulenevalt sellest, et hageja on rikkunud Xxxx suhtes VÕS § 14 lg 2 sätestatud nõudeid, esitas kostja hageja vastu tasaarvestuse avalduse summas 87.021,21 €. Kostja põhjendab tasaarvetsuse avaldust sellega, et hageja andis FAAB Group OÜ-le (pankrotis) laenulepinguga nr xxxx laenu 16.000.- eurot selleks, et finantseerida Xxxxasuvas tootmishoones seadmete paigaldamist, käivitamist ja spordijookide tootmise alustamist. Laenu tagastamise päevaks leppisid pooled kokku hiljemalt 18.09.2008.a. Hiljem muudeti laenulepingu poolte vahel laenulepingut mitmel korral, s.h. suurendati laenusummat 60.227,00 euroni ning pikendati laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2008.a., kusjuures lepingu lisa 2 kohaselt oli laenu suurendamise eesmärgiks laenulepingust tulenevate kohustuste refinantseerimine. Juba 31.12.2008.a. sõlmiti hageja ja FAAB Group OÜ vahel uus laenulepingu lisa nr 3, milles pikendati laenu tagasimaksmise tähtaega kuni 06.02.2009.a. ja selles lisas nimetati Xxxx juba laenulepingu käendajana, kuigi kostja selle kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud. Käenduslepinguga XXXXsamal ajal allkirjastati laenulepingu lisa 4, mille kohaselt nimetati laenu eesmärgiks vastavalt p 1.2. taas käibekapitalilaen liini paigaldamiseks, käivitamiseks, tootmise alustamiseks. Laenu kogusummaks lepiti kokku 65.039,23 € ning fikseeriti, et 10.12.2009.a. seisuga on nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste kogusuuruseks FAAB Group OÜ-l hageja ees 66.744,17 eurot. Kostja väidetel oli hagejale tegelikult juba selleks ajaks selge, et FAAB Group OÜ poolt ei olnud spordijookide tootmist alustatud ja puudusid rahavood igapäevaseks majandustegevuseks. Antud asjaolud oli hagejale teada vähemalt 03.12.2008.a. kui sõlmiti lepingu xxxxlisa 2, kuid vaatamata sellele sõlmiti laenulepingu lisa 2 FAAB Group OÜ kohustuste refinantseerimiseks. Hageja ja FAAB Group OÜ vahel 18.12.2008.a. sõlmitud laenulepingu nr xxxxlisa nr 1 p-s 5 leppisid pooled kokku, et muudavad laenulepingu p 4.1 ja uueks hüpoteegi summaks määratakse 134.000.- eurot. Samas oleks pidanud hagejale olema mõistlikult teada, et FAAB Group OÜ-le kuulunud kinnistu turuhind ei saanud lisa 1 sõlmimise ajal olla 134.000.- €, kusjuures kostja vastuse koostamise ajal oli selle turuhinnaks 15.000.- kuni 20.000.- €. Laenulepingu xxxxlisas 4 viidati, et FAAB Group OÜ varadele on seatud kommertspant 31.956.€. Samuti viidati seal, et sõlmitud on käendusleping Xxxx summas 260.000.- €. Xxxxon seisukohal, et nimetatud asjaolud tekitasid temas ebaõige ettekujutuse käenduse tegelikest asjaoludest, sest kõik asjaolud viitasid, et laenulepingu nr xxxxtäitmisega ei ole probleeme ning see on piisavalt tagatud hüpoteegi ja teiste solidaarkäendajate poolt, sest lisaks
Xxxxile tagas laenulepingut ka Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA KredEx 380.212.- eesti krooniga. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud tulenevalt eeltoodust laenulepingu nr xxxxpunktile 7.4 laenulepingu üles ütlema, mitte kaasama Xxxx käendajana või vähemalt teavitama kostjat kõigist objektiivsetest asjaoludest ja käendusest tulenevatest riskidest. Xxxxleiab, et hagejal oleks tulnud FAAB Group OÜ suhtes enne talle krediidi andmist läbi viia VÕS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt krediidivõimekuse analüüs, mida hageja korrektselt teinud ei ole. FAAB Group OÜ pankrot kuulutati 30.03.2011.a. tsiviilasjas 2-11-5175, pankrotihalduriks määrati Martin Pärn. Vara müük ei ole õnnestunud. VÕS § 14 lg 2 kohaselt oleks hageja pidanud teavitama kostjat kõigist olulistest asjaoludest krediidivõimekuse osas ja krediidiga seatud riskidest, kuid hageja ei ole seda teinud, vaid püüdis üksnes leida lisatagatisi laenukohustuse tagamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib käendaja nõuda tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud ehk negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist ning nimetatud nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ehk sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasarvestamise korral selles ulatuses täitmisest keelduda.
10.Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendina FAAB Group OÜ registrikaardi väljatrüki ja taotles hagejalt välja nõuda dokumentaalsed tõendid, millest nähtuks laenulepingu nr xxxx03.12.2008 sõlmitud lisa punkti 7 ja Xxxxvastuse punktides 16.1 kuni 16.6 nimetatud andmed ja FAAB Group OÜ (pankrotis) poolt hagejale esitatud dokumentatsioon perioodil 03.12.2008.a. kuni 10.12.2010.a. Kohus rahuldas kostja taotluse oma 08.10.2014.a. määrusega (II kd t/l 57-58) ja hageja esitas taotletud tõendid. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas.
11.Hageja on seisukohal, et tema nõue kostja vastu ei ole aegunud, sest vastavalt laenulepingu nr xxxxlisa 4 punktile 1.5. kohustus põhivõlgnik laenu tagasi maksma osamaksetena alates jaanuarist 2010.a. iga kuu 25.-ndal päeval. Viimase osamakse pidi põhivõlgnik tasuma 10.12.2010.a. Seega tulenesid laenulepingust põhivõlgnikule perioodilised (korduvad) maksekohustused. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste aegumistähtaeg 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks olenevata selle õiguslikust alusest ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuivõrd korduvad maksekohustused muutusid sissenõutavaks 2010. aastal, siis hageja nõude 3-aastane aegumistähtaeg algas 01.01.2011.a. ning möödus 31.12.2013.a. Kuna hageja esitas hagi kohtusse 19.08.2013.a., ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
12.Hageja leiab, et kostja on käenduslepingu XXXXpunkti 9 tõlgendanud valesti, andes tingimusele sisu, mis ei vasta lepingupoolte tegelikule tahtele. Selle tulemusena on kostja jõudnud eksitavale seisukohale nagu oleks käenduslepingu p 9 esimese lause teine pool kostjat ebamõistlikult kahjustav. Käenduslepingu p 9 esimest lauset tuleb tõlgendada tervikuna, sest vaid siis on võimalik välja selgitada lepingupoolte tegelik tahe Osundatud lepingupunkti esimesest lausest nähtub, et käendusleping on tähtajaline. VÕS § 153 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb käendus tähtajalise käenduse puhul tähtaja möödumisega ja sama seaduse ja lõike punktist 1 lõpeb käendus tagatud kohustuse lõppemisega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb käenduslepingu punkti 9 tõlgendada nii, et käendus kehtib kuni tähtaja möödumiseni, kui käendus ei ole enne tähtaja möödumist lõppenud käendatava kohustuse lõppemisega.
13.Kostja väite osas nagu oleks hageja rikkunud VÕS § 14 lg 2 sätestatud kohustusi ning millest tulenevalt on esitatud tüüptingimuste tühiseks lugemise nõudele alternatiivselt ka tasaarvestusnõue leiab hageja, et ei ole osundatud seadusesättes nimetatud kohustust rikkunud, kuivõrd ta ei pea teatama asjaoludest, mille teatamist ei saa mõistlikult oodata. Kuna hageja ei ole oma teavitamiskohustust rikkunud, ei saanud kostjale kahju tekkida ning tal puudub võimalus oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Äriregistri andmete kohaselt kuulub Xxxxosalus OÜ-s Fine Petrol, mis omakorda omas 2009.a. aprillist kuni oktoobrini osalust FAAB Group OÜ-s. Nimetatu tõendab, et kostja pidi olema FAAB Group OÜ majandustegevusega seonduvate riskide ja asjaoludega kursis, kuivõrd FAAB Group OÜ osa omaniku ja juhatajana oli tal seadusest tulenev kohustus olla tegevusest igakülgselt informeeritud. Hageja oli 2009.a. e-kirjavahetuses Xxxx, millest selgus, et OÜ-l Xxxxolid 2009.a. esinenud võlgnevused FAAB Group OÜ-le, millest omakorda olenes laenulepingu xxxxjärgsete maksete tasumine. Samuti on kostjad ja hageja 2009.a. pidanud läbirääkimisi laenulepingu xxxxülevõtmise tingimuste üle (e-kirjavahetus I t/l 158-175). OÜ Xxxxosalus FAAB Group OÜs, lepingulised suhted FAAB Group OÜga ja lepingu ülevõtmise läbirääkimised tõendavad, et Xxxxoli mitte ainult kursis, vaid ka pühendatud FAAB Group OÜ tegevusse ja omas seega igakülgset ülevaadet FAAB Group OÜ olukorrast. Kuivõrd Xxxxtegutseb siiani OÜ Xxxxjuhatajana ja omab seetõttu professionaalset ja vastavat kogemust ja teadis ta tulenevalt nimetatust FAAB Group OÜ olukorda, ei võinud kostja tulenevalt hea usu põhimõttest hagejalt teatamist ja nõustamist oodata. Kohtuotsuse põhjendused.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et - 18.09.2007.a. sõlmis AS DnB NORD Banka, kelle õigusjärglaseks on hageja, ja FAAB Group OÜ-ga laenulepingud xxxxja xxxx(I t/l 21-32 ja 33-45); - 10.12.2009.a. sõlmis AS DnB NORD Banka Xxxx käenduslepingu nr XXXX, millega Xxxx kohustus tagama kõiki kohustusi, mis tulenevad laenulepingutest nr xxxxja xxxx, mis on sõlmitud FAAB Group OÜ-ga, kusjuures vastutuse piirmääraks leppisid pooled kokku 260.000.€ (I t/l 4647 ja tõlge 126-128); - 10.12.2009.a. sõlmis AS DnB NORD Banka Xxxxkäenduslepingu nr XXXX, millega Xxxxkohustus tagama kõiki kohustusi, mis tulenesid FAAB Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust xxxxja selle lisadest, sh 10. detsembril 2009.a. sõlmitud lisast nr 4, kusjuures vastutuse piirmääraks leppisid pooled kokku 78.300.- € (I t/l 48-51); - laenuleping xxxx summale 51.150.- € sõlmiti eesmärgil finantseerida Xxxx asuvate tootmishoonete ostmist ja renoveerimist. Laenu summa maksti välja laenu saajale 20.09.2007.a. ja laenu tagasimakse tähtajaks lepiti kokku 18.09.2011.a. Laenulepingu tähtaegse lõppemise aja seisuga oli laenusaaja võlg laenuandja ees kokku 25.748,08 €, millest põhivõlg oli 19.992,00 €, intress oli 503,66 € ja viivised olid 5.252,42 €. Hagi esitamise ajal oli viivise suuruseks juba 13.914,43 €; - laenuleping xxxxsummale 16.000.- € sõlmiti eesmärgil finantseerida tootmisliini. Laenu tagasimakse tähtajaks lepiti kokku 18.09.2008.a. Laenulepingule sõlmiti lisad 7, 8, 9 ja 10, millega muudeti esialgset laenulepingut (I t/l 52-75): 18.02.2008.a. lisaga 7 suurendati laenu 32.400.- € võrra, mille tulemusena jäi laenu kogusummaks 48.400.- € ja laenu tagasimakse tähtpäevaks 31.05.2008.a; 03.12.2008.a. sõlmitud lisaga 8 suurendati laenu veel 11.827.- € võrra, mille tulemusena jäi laenu kogusummaks 60.227.- € ja laenu tagasimakse tähtpäevaks 05.12.2008.a; 31.12.2008.a sõlmitud lisaga 9 muudeti laenu tagasimakse tähtpäevaks 06.02.2009.a ning 10.12.2009.a lisaga 10 suurendati laenu veel 4.812,23 € võrra, laenu kogusummaks jäi 65.039,23 € ning laenu tagasimakse tähtpäevaks 10.12.2010.a;
- laenulepingu nr xxxxjärgi oli laenusaajal laenulepingu lõppemise tähtaja seisuga võlg 68.059,60 eurot, millest 61.820,14 oli laenumaksete võlg, 3967,48 oli intressivõlg ja viivisevõlg 2271,98; - hagi esitamise ajaks oli viivisevõlg kasvanud 60.460,10 euroni, kuid tulenevalt hea usu põhimõttest vähendas hageja viivisenõuet 35.828,66 euroni kuus; - 02.11.2011.a. anti DnB NORD Panga poolt Xxxxüle pankrotihoiatus (I t/l 76). Pooled vaidlevad selle üle: - kas hageja nõue kostja vastu on aegunud; - kas hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr XXXXon tarbijakäendusleping või mitte; - kas poolte vahel tüüptingimustel sõlmitud käenduslepingu p 9 esimese lause teine pool, milles pooled on kokku leppinud, et käendusleping kehtib „laenulepingust tulenevate nõuete täieliku tasumiseni“ on kostjat tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja mittemääratletav, mistõttu tuleb see lugeda VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 19 ning § 44 osaliselt tühiseks ning nimetatud lepingu p 9 esimese lause kohaselt lugeda käendusleping sõlmituks kuni 10.12.2011.a; - kas hageja on rikkunud Xxxxkäenduslepingut sõlmides VÕS § 14 lg 2 sätestatud nõudeid, s.o. jätnud täitmata oma kohustuse teavitada kostjat kõigist olulistest asjaoludest laenuvõtja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest, mis annaks kostjale aluse tasaarveldada tema vastu esitatud nõue oma kahju hüvitamise nõudega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumise eest.
15.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt TsÜS § 154 sätestatust, mis reguleerib aegumistähtaega korduvate kohustuste puhul, VÕS § 8 lõikest 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lõikest 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lõikest 2, millest tulenevalt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ja VÕS § 108 lg 1 märgitust, mis sätestab, et juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Samuti juhindub kohus otsuse tegemisel VÕS § 396 lõikest 1, mis sätestab laenulepingu mõiste ja laenulepingu poolteks olevate isikute kohustused ning VÕS § 142 lõigetest 1 ja 4, mis sätestab käenduslepingu mõiste ja selle, et käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kontrollimaks asjaolu kas Xxxxsõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping või mitte, juhindub kohus VÕS § 143 lg 1 sätestatust ning kontrollimaks seda kas kostjaga sõlmitud leping on sõlmitud tüüptingimustel ning kas poolte vahel sõlmitud lepingu p 9 esimese lause teine pool on kostjat ebamõistlikult kahjustav, juhindub kohus VÕS § 42 sätestatust.
16.Edasi võtab kohus seisukoha järjest kostja poolt esitatud vastuväidete järjekorras. Aegumine.
16.1.Pooled ei vaidle selle üle, et otsustamaks kas hageja nõue kostja vastu on aegunud või mitte, tuleb juhinduda TsÜS § 154 sätestatust, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Nimetatud seadusesätte kohaselt on korduvate kohustuste aegumistähtaeg 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning seda sõltumata sellest milline on nõude
alus. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tulenevalt asjaolust, et laenulepingus nr xxxxkokku lepitud laenu tagasimaksmise lõplikuks tähtpäevaks oli vastavalt laenulepingu lisale 10 10. detsember 2010.a, algas nimetatud laenulepingust ja selle tagatiseks sõlmitud käenduslepingust nr XXXX, mille pooleks oli kostja Xxxx, aegumistähtaeg kulgema alates 01.01.2011.a. ning möödus 31.12.2013.a. Kuna hageja esitas hagi kohtusse 19.08.2013.a., ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. Kas poolte vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping või mitte.
16.2.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et Xxxxon olnud äriregistri andmetel OÜ Xxxxainuosanik alates 03.03.2003.a. ja on ka ainuke selle äriühingu juhatuse liige alates 21.01.2000.a. ning OÜ Xxxxkuulus ajavahemikul 01.04.2009.a. kuni 01.10.2009.a. FAAB Group OÜ osanike ringi, ehk seega ka vahetult enne käenduslepingu nr XXXXsõlmimist Xxxxja hageja vahel 10.12.2009.a, tuleb Xxxx pidada käenduslepingu sõlmisel siiski majandus- ja kutsetegevuses tegutsenuks, millest tulenevalt ei sõlminud Xxxxvaidlusalust käenduslepingut tarbijana ja poolte vahel sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping ning sellele ei laiene ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted. Käenduslepingu p 9.
16.3.Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kui tüüptingimustel sõlmitud lepingu punkti 9 esimese lause teine pool milles pooled on kokku leppinud, et käendusleping kehtib „laenulepingust tulenevate nõuete täieliku tasumiseni“ on kostjat tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja mittemääratletav, mistõttu tuleb see lugeda VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 19 ning § 44 kohaselt osaliselt tühiseks ning nimetatud lepingu p 9 esimese lause kohaselt lugeda käendusleping sõlmituks kuni 10.12.2011.a. Hageja nimetatuga ei nõustu ja leiab, et käenduslepingu p 9 esimest lauset tuleb tõlgendada tervikuna, sest vaid siis on võimalik välja selgitada lepingupoolte tegelik tahe. Osundatud lepingupunkti esimesest lausest nähtub, et käendusleping on tähtajaline. VÕS § 153 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb käendus tähtajalise käenduse puhul tähtaja möödumisega ja sama seaduse ja lõike punktist 1 lõpeb käendus tagatud kohustuse lõppemisega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb käenduslepingu punkti 9 tõlgendada nii, et käendus kehtib kuni tähtaja möödumiseni, kui käendus ei ole enne tähtaja möödumist lõppenud käendatava kohustuse lõppemisega. Kohus asub seisukohal, et poolte vahel sõlmitud käenduslepingu XXXXp 9 esimese lause teine pool ei ole tüüptingimusena kostjat ei ebamõistlikult kahjustav ega ka mittemääratletav, mistõttu puudub alus lugeda see VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 19 ning § 44 kohaselt osaliselt tühiseks. Pealegi asus kohus kohtuotsuse p-s 11.2 seisukohale, et kostja ei olnud hagejaga käenduslepingut sõlmides tarbija. Pooled on osundatud lepingu punkti esimeses lauses leppinud kokku, et käendusleping jõustub selle allakirjutamise kuupäeval ja kehtib kuni 10.detsembrini 2011.a. või laenulepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. Kohus on seisukohal, et seega on pooled käenduslepingu p 9 esimeses lauses leppinud kokku, et käendusleping lõpeb kas nii nagu on sätestatud VÕS § 153 lõike 1 p-s 1 ehk käendusega tagatud kohustuse lõppemisega või nii nagu on sätestatud sama paragrahvi ja sama lõike p-s 3 ehk tähtajalise käenduse puhul tähtaja möödumisega. Kohus on seisukohal, et selline lepingu (tüüp)tingimus ei ole ei kostjat ebamõistlikult kahjustav ega ka mittemääratletav, vaid pooled on nimetatud lepingupunktis kokku leppinud millal nende vahel sõlmitud käendusleping lõpeb. VÕS § 14 lg 2 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine.
16.4.Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud temaga käenduslepingut sõlmides VÕS § 14 lg 2 sätestatud nõudeid ega ole kostjat teavitanud kõigist olulistest asjaoludest laenuvõtja krediidivõime osas ja tema krediidiga seotud riskidest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumise eest peab kostja end õigustatuks esitada hageja vastu tasaarvestuse avaldus summas 87.021,21 € kahju hüvitamise eesmärgil. Kohus asub seisukohale, et kostjal puudub alus nõuda hagejalt tasaarvestuse korras kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel ning põhjusel, et hageja rikkus hagejaga käenduslepingut sõlmides VÕS § 14 lg 2 sätestatut, s.o. hageja kui lepingueelseid läbirääkimisi kostjaga pidav isik ei teavitanud kostjat kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Kostja väidetel ei rääkinud hageja kostjale FAAB Group OÜ krediidivõimekusest ja krediidiga seatud riskidest. Kohus sellega ei nõustu, sest nii nagu kohus märkis kohtuotsuse p-s 16.2 on Xxxxäriregistri andmetel OÜ Xxxxainuosanik alates 03.03.2003.a. ja on ka ainuke selle äriühingu juhatuse liige alates 21.01.2000.a. ning OÜ Xxxxkuulus ajavahemikul 01.04.2009.a. kuni 01.10.2009.a. FAAB Group OÜ osanike ringi, millest tulenevalt pidi Xxxxise olema teadlik sellest milline on FAAB Group OÜ krediidivõimekus ja suutlikkus saadud laenu tagasi maksta. Seega ei pidanud hageja Xxxxenne käenduslepingu sõlmimist FAAB Group OÜ krediidivõimekusest selgitama ega ka sellega seotud riskidest teatama, sest see pidi kostjale endale teada olema, kuna ta oli olnud vahetult enne käendusleping sõlmimist talle kuuluva OÜ Xxxxkaudu OÜ FAAB Group OÜ osanik. Lisaks tõendab e-kirjavahetus (I kd t/l 158-175) ka seda, et hageja oli 2009.a. kirjavahetuses Xxxx, millest selgus, et OÜ-l Xxxxolid 2009.a. esinenud võlgnevused FAAB Group OÜ-le, millest omakorda olenes laenulepingu xxxxjärgsete maksete tasumine. Ka pidasid kostjad ja hageja 2009.a. läbirääkimisi laenulepingu xxxxülevõtmise tingimuste üle. Kõik eeltoodu välistab kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamise hageja vastu.
17.Tulenevalt kõigest eeltoodust peab kohus põhjendatuks rahuldada AS DNB Pank hagi Xxxxvastu laenulepingust nr xxxxja selle tagatiseks sõlmitud käenduslepingust nr XXXXtuleneva võla 78.300.- euro väljamõistmiseks, millest põhivõlg on 61.820,14 eurot, kõrvalnõuded (intressid) on 3967,48 eurot ja viivised on 12.512,38 eurot solidaarselt Xxxx, kelle suhtes tegi kohus käesolevas menetluses tagaseljaotsuse ning käenduslepingust nr XXXXtulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viiviste summas 8.721,21 eurot väljamõistmiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tulenevalt asjaolust, et kostja on viivitanud oma käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega hageja ees, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ka üle käenduslepingus nr XXXX kokku lepitud käendaja vastutuse piirmäära, sest kostja on rikkunud omale käenduslepinguga võetud kohustust. Kostja ei ole esitanud vastuväited hageja poolt esitatud viiviste arvestamise metoodikale ja viivisete suurusele. Menetluskulude jaotamine.
18.Vastavalt TsMS § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.
Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Tulenevalt eeltoodust ning juhul kui hageja soovib menetluskulude väljamõistmist kostjalt, tuleb hagejal esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Hagihinna määramine.
19.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhi ja kõrvalnõuete järgi ning sama paragrahvi lõikest 2, mis sätestab, et käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt sellest, et hageja esitas käesolevas tsiviilasjas Xxxxvastu laenulepingust nr xxxxtuleneva põhivõla 19.992,00 euro, kõrvalnõuete 503,66 euro ja viivise 19.166,85 euro väljamõistmiseks; Xxxxja Xxxx(Xxxx) vastu laenulepingust nr xxxxtuleneva põhivõla 61.820,14 euro, kõrvalnõuete 3.967,48 euro ning viivise 35.828,66 euro väljamõistmiseks selliselt, et 78.300,00 eurot (sh 61.820,14 eurot põhinõue, 3.967,48 eurot kõrvalnõuded ja 12.512,38 eurot viivised) mõistetakse solidaarselt välja Xxxxja Xxxxning viivistest 23.316,28 eurot ainult Xxxxja Xxxxvastu käenduslepingust nr XXXXtulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viiviste väljamõistmiseks summas 8.721,21 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 150.000.eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.