Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
A A ja E A hagi Eesti Rahvusringhäälingu ja AS Kanal 2 vastu materjalide kustutamise nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.04.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A A ja E A apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Asja arutamine
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I A A (isikukood XXXXXXXX) Hageja II E A (isikukood XXXXXXXX) Kostja I Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322), esindaja Karin Victoria Kuuskemaa Kostja II AS Kanal 2 (registrikood 10366713), esindaja Urmas Oru
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 29.09.2014 otsus osas, millega jäeti rahuldamata E A i hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu. Teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Muuta menetluskulude jaotust. Muus osas jätta otsus muutmata.
ja kõikidel kostjate andmekandjatel. 2.2.Rahuldada osaliselt E A i hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu ja kohustada kostjat Eesti Rahvusringhäälingut kustutama E A i kajastavad materjalid Interneti leheküljelt XXXXXXXXX ja kõikidelt nimetatud videolõiku kajastavatelt muudelt Eesti Rahvusringhäälingu andmekandjatelt. 2.3.Jätta rahuldamata E A i hagi Eesti Rahvusringhäälingu ja Kanal 2 vastu kustutada E A i kajastavad materjalid järgnevatel Interneti lehekülgedelt:
XXXXXXXXX
ja kõikidelt nimetatud materjale kajastavatelt kostjate andmekandjatelt.
3.Võtta tõendina vastu Eesti Ringhäälingu poolt apellatsioonimenetluses esitatud mälupulk.
4.Tagastada hagejale II 31.03.2015 menetlusdokumendiga esitatud väljatrükid fotodest ja apellatsioonkaebusega esitatud AKI vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.13/12/104, 08.07.2014 hageja vastus kostja ERR seisukohale, kaebus ERR juhatuse esimehele 12.10.2009, EIÕK kiri hagejale I 07.10.2010, teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmisest, e-kirjavahetus hageja I ja J.K ning M.K vahel, väärteomenetluse lõpetamise määrus 04.02.2010, hageja I patsiendikaart, Eesti Töötukassa teatis, Lasteaia direktori pöördumine Rukilille rühma vanemate poole, hageja II tervisekaart.
5.Välja mõista riigilõiv A A ilt 600 eurot, E A ilt 300 eurot ja Eesti Rahvusringhäälingult 300 eurot riigituludesse. Selgitada menetlusosalistele, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).
6.A A i menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad tema enda kanda. E A i menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad 50 % ulatuses Eesti Rahvusringhäälingu kanda. Eesti Rahvusringhäälingu menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad 50 % ulatuses A A i kanda. Kanal 2 menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad 100 % ulatuses A ja E A i kanda võrdsetes osades. Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Asjaolud ja hagejate nõue
1.12.10.2012 Eesti Rahvusringhäälingu (kostja I) ja 25.06.2013 AS Kanal 2 (kostja II) vastu esitatud hagides palusid A ja E A (hageja I ja II) hüvitada neile meediakanalites nende ja nende laste näitamisega tekitatud mittevaraline kahju ja kohustada kostjaid lõpetama materjalide avaldamine. Maakohus keeldus hagisid mittevaralise kahju osas menetlusse võtmast. 24.01.2014 määrusega liitis maakohus hagejate kohustamisnõuded kostjate vastu ühte menetlusse (II kd, tl 113) Hagiavalduse kohaselt on hagejad abikaasad. Hageja I suhtes algatatud kiminaalmenetluses toimus 12.10.2009 kell 10:00 kinnine kohtuistung kriminaalasjas 1-08-8651 Harju Maakohtus. Kohtuotsuse väljakuulutamisele tulid hagejad koos oma lastega. Kohtusaalis viibisid ja filmisid toimuvat kostjate I ja II esindajad. Hagejad märkasid, et kostjad salvestasid neid ja taotlesid mh kirjalikult videosalvestiste avaldamata jätmist. Hageja II esitas kaebused mh Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI). Viimane algatas riikliku järelevalvemenetluse, mille tulemusel kostja II video koduelehel suleti. Salvestised avaldati 12.10.2009 kostja II eetris, Internetis kostja II koduleheküljel ja kostja II edastas need ka Postimehele, Õhtulehele jt meediaväljaannetele. Kostja I kajastas materjali eetris ja oma kodulehel www.etv.ee ja www.err.ee. Sellega rikuti hageja I head nime, tekitades moraalset kahju pereliikmete, sugulaste, koguduse liikmete ning lähedaste seas. Hagejat I hakati tundmatute ja ümbritsevate isikute poolt ähvardama ja sõimama, ühes mobiiltelefoni kõnes ähvardati hagejat I tappa. Hageja I on ähvardamiste kohta esitanud kolm kaebust politseile. Hageja I tervislik seisund halvenes ja ta jäi töötuks. Tal ei ole võimalik leida tööd kirikus vaimulikuna ega haridusasutuses õpetajana. Samuti on raskendatud tema kristlik tegevus, tema tegevus kultuuri ja muusika valdkonnas. Hageja I on pühendunud kristlane, kelle soov oli saada vaimulik ordinatsioon armeenia kiriku poolt ning teenida kirikus ja kristlikes ringkondades kogu elu. Alaealise tõendamata süüdistuse meedias avalikustamise tõttu ei saa hageja I kirikus teenida. Nimetatu põhjustab hagejale I suurt moraalset kahju. 12.10.2009 hagejat I süüdimõistva otsuseni jõuti erinevate seaduste rikkumise teel. Hageja I esitas otsusele apellatsiooni ja kassatsiooni. Riigikohus ei võtnud hageja I kassatsioonkaebust menetlusse. Euroopa Inimõiguste kohus võttis 2010 sügisel asja menetlusse, mis tõendab, et antud menetluses olid tõsised seaduserikkumised. Hageja II kandis moraalset kahju, kuna kostjad avalikustasid andmed nagu tema mees oleks sooritanud seksuaalkuriteo samasoost alaealisega. Andmete avalikustamine süüdistavas kontekstis põhjustas hagejale II kui hageja I abikaasale suurt moraalset kahju, kuna häbistati ja teotati tema perekonna au ja väärikust kogu tema ümbruskonnas. Avalikustati tema laste isa puudutav süüdimõistev otsus. Hageja II töökohaks olevas lasteaias talus ta suurt vaenu ning põlgust. Hageja I süüdimõistmise avalikustamine sai ajendiks, et vanemad kaebasid Haridusametisse hageja II vallandamiseks. Hageja II ootas samal ajal kolmandat last, pidevad pinged tööl kahjustasid tema tervislikku seisundit ning ta suunati eriarsti juurde. Puudus ülekaalukas huvi materjali avaldamiseks, kuna hageja I ei ole Eesti ühiskonnas avaliku elu tegelane. Salvestis sisaldas isikuandmeid ja selle tahtevastase avaldamisega rikuti ülemääraselt
andmesubjektide õigusi ja huve. Peres kasvas 2009 kaks last (1 ja 6 a vana), keda filmiti ja pidlistati kohtuotsuse kuulutamisel ja hiljem levitati materjali eetris ning Internetis. Hageja I suhtes on Eestis kohtuotsus kriminaalasjas jõustunud, kuid hageja I on selle edasi kaevanud Euroopa Inimõiguste kohtusse, kes on selle menetlusse võtnud. Ühiskonna huvi teise seksuaalse orientatsiooni vastu ja armeenia kiriku töötaja vastu ei saa olla suur. Esimeses osas on teemast huvitatud vähesed inimesed ühiskonnas, samuti ei ole Eestis ülekaalukat huvi kiriku töötajate suhtes. Tegemist ei olnud ordineeritud vaimulikuga, vaid lihtsalt aktiivse usuinimesega. Kostjate vastuväited
2.Kostja I hagi ei tunnista. ETV edastas 12.10.2009 uudistesaates AK saatelõigu hageja suhtes kohtuotsuse väljakuulutamisest kriminaalasjas ning tema süüdimõistmisest KarS § 146 järgi lapse kaasamises oma sugukire rahuldamisele. Lisaks eeltoodule kajastas kostja I hageja I kriminaalasja oma uudisteportaalis uudised.err.ee üheksa artikliga ajavahemikul 12.11.2009 – 24.03.2010. Hagejat II näidatakse AK saates kahes episoodis. Seetõttu ei ole hageja II AK saates äratuntav ega ühelegi isikule eraldiseisvana tuvastatav. Samuti on saatelõigus hiljem, kui intervjueeritakse hagejat I ning küsitakse tema kommentaari kohtuotsuse suhtes, tema kõrval seisva abikaasa nägu ära hägustatud. Üheksas artiklis ei käsitleta hagejat II, teda ei ole ei sõnas ega pildis. Hageja I kohtumenetluse kajastamise näol oli tegemist teemaga, mille suhtes oli ülikõrge avalik huvi, kuna Hagejat I süüdistati lapse kaasamises oma sugukire rahuldamisele, mis on laste suhtes toime pandav seksuaalkuritegu. Lapsed on ühiskonnas kõige enam kaitset ja tuge vajav ühiskonnagrupp, mistõttu on laste õigused äärmiselt olulised ning kõik viisid, mis võivad nende heaolu mingilgi viisil kahjustada, on taunitavad ja väärivad põhjalikku käsitlemist ning pakuvad suurt avalikku huvi. Avalikkuse huvides on teada süüdimõistvatest pedofiiliajuhtudest, et osata oma lapsi kaitsta ja võimalikke tulevasi kuritegusid ära hoida või neid vältida. Süüdimõistetu oli kirikuõpetaja, isik, keda usaldatakse, kelle peale loodetakse, kelle abiga tema kirikukogudus arvestas. Hagejad ei ole viidanud ühelegi faktiveale saates ega artiklites. Kostjal oli õigus saadet salvestada kohtulahendi kuulutamise ajal tulenevalt KrMS § 11 lg 2 sätestatust. Avalikul kohtuistungil kuulutati üksnes kohtuotsuse resolutiivosa.
3.Kostja II hagi ei tunnista. Kostja edastas 12.10.2009 saates Reporter uudisloo sellest, et nimetatud kuupäeval kuulutas Harju Maakohus välja kohtulahendi kriminaalasjas, millega mõisteti süüdi hageja I. Uudislugu sisaldas intervjuusid hagejatega. AKI asus hageja II kaebuse alusel algatatud järelevalvemenetluses seisukohale, et uudisloos avalikustatud materjali kajastamine on minetanud avaliku huvi ülekaalukuse ning tegi kostjale II ettepaneku kas lõpetada vaidlustatud uudisloo jätkuv avalikustamine või korrigeerida hageja II ja tema laste näod viisil, mis ei võimaldaks nende isikuid tuvastada. Kostja II lõpetas uudisloo avalikustamise ja AKI lõpetas oma menetluse 17.11.2009. Seega kostja II ei töödelnud hagi esitamise ajal hagejate isikuandmeid. Kostja II ei vastuta teiste meediaväljaannete poolt avaldatu eest juhul, kui tegemist ei ole uudisloo avalikustamisega. Nii ajalehtede Postimees kui Õhtuleht veebiversioonid võimaldasid oma lugejatel
vaadata Reporteri uudislugu, lisades selleks vastava lingi. Kui kostja II selle oma veebilehelt 12.11.2009 kustutas, kustus see samaaegselt ka Postimehe ja Õhtulehe veebilehelt. Avalikkusel on õigustatud huvi selle vastu, mis toimub ühiskonnas, sealhulgas ka kuritegude toimepanemise vastu. Avalikkuse informeerimine kuritegudest on oluline nii isikliku julgeoleku aspektist kui ka kuritegude ennetamise seisukohast. Uudislood ajalehtede Postimees ja Õhtuleht veebilehtedel hageja I toimepandust on koostatud vastavate toimetuste poolt ning selle eest vastutavad need väljaanded. Kostja II ei vastuta asjaolu eest, et Postimees kasutab ajalehe veebilehel hagejat I puudutava uudise juures muude fotode hulgas fotona ka stillkaadrit saate Reporter varem avalikustatud uudisloost. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks töödelnud hagejate isikuandmeid hagi esitamisel või pärast seda. Maakohtu otsuse põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kohtukulud hagejate kanda. Kohus tuvastas, et kostjad avaldasid 12.10.2009 saatelõigu hageja I suhtes kohtuotsuse väljakuulutamisest kriminaalasjas, et kostja I avaldas perioodil 12.10.2009 – 24.03.2010 erinevaid hageja I kuriteoga seonduvaid artikleid. Hagejat II näidatakse AK saates kahes murdosa sekundit kestvas episoodis ja hiljem on tema nägu hägustatud. Hageja II ei ole videolõigust äratuntav. Artiklites hagejat II ei käsitleta. Kostja I ise ei seostanud hagejat II hagejaga I. Tuttavate inimeste poolt hageja II äratundmine ei oma tähtsust, kuivõrd hageja II tuttavad inimesed oleksid niikuinii (st ilma hagejat II telepildis nägemata) seostanud teda hagejaga I ning teiseks ei sundinud keegi hagejat II jääma samasse kaadrisse hagejaga I (st hageja II viibimine telepildis koos hagejaga I oli hageja II oma vaba valik). Samuti võttis kostja I tarvitusele piisavad mõistlikud abinõud hageja II isiku varjamiseks (udustades hageja II näo ajaks, mil see selgelt telepilti jäi). Hagejad märgivad, et ERR arhiivis puudub aktuaalse kaamera salvestis 12.10.2009 kuupäevaga, millest saab kuulata üksnes lõiku, mis lõppeb katkendlikult ning et praeguse seisuga videot ei ole võimalik vaadata. Eeltoodud väidetest tuleneb, et videot ei ole enam võimalik vaadata ning tekstist on hagejat II puudutav osa nüüdseks puudu, seega hageja II õigusi ei rikuta. Avalikkuse huvides on saada igakülgset informatsiooni Eesti ühiskonnas toimuvast ning üldist huvi pakkuvatel teemadel. Kirikuõpetaja käitumise ja tegude suhtes on avalikkusel kõrgendatud ootused ja huvi ning talle kehtivad kõrgemad eetilised normid. Hageja I oli kriminaaluurimise ja hiljem kohtu all avalikkuse huviorbiidis oleva süüdistusega, milleks oli lapse suguline ahistamine ehk pedofiilia. Seetõttu oli antud kriminaalasja ja kohtumenetluse kajastamine avalikkuse huvides nii raske süüdistuse kui ka süüaluse isiku tõttu. Seega oli hageja I isikuandmete töötlemine lubatud IKS § 11 lõikes 2 sätestatud alustel. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb hageja I tegevusest, mis tingis tema süüdimõistmise, mitte väidetavast tagasihoidlikust isikust. Avalikkuse huvides on teada süüdimõistvatest pedofiiliajuhtudest, et osata oma lapsi kaitsta ja võimalikke tulevasi kuritegusid ära hoida või neid vältida. Ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist kostja I tegevuses kohus ei leidnud. Kostja I arvestas saate tegemisel võimalikult palju hagejate õigusega eraelu puutumatusele - hageja I kohta on avaldatud võimalikult vähe andmeid; hagejat II on näidatud vaid hägustatult või sellise rakursiga, et tema nägu
ei ole kordagi näha või tuvastatav. Hageja I poolt telekanalitele intervjuude andmine oli hageja I enda vaba tahe. Hageja I mõisteti vastavas kuriteos süüdi ja sellekohane kohtuotsus on jõustunud. Hageja I on juhul, kui tema maine peaks olema saanud kahjustada, selles oma tegevusega ise süüdi ning oleks pidanud seda ette nägema. Kostja I on kõikides avaldatud materjalides järginud süütuse presumptsiooni põhimõtet, samuti kajastanud hageja I kohtumenetlusega seotud teemasid läbivalt ja täpsete faktidega. Hageja II mainet ei ole aga kostja I kahjustanud, kuivõrd ei tegele tema isikuandmete töötlemise ega avaldamisega. Kostja II märgib, et on lõpetanud hagejate isikuandmete töötlemise juba 12.11.2009. Hagejad on ise esitanud tõendi ja kinnituse selle kohta, et kostja II on lõpetanud nende isikuandmete töötlemise. Oma vastuses kostja II seisukohale võtavad hagejad ka kostja II seisukoha omaks, konstateerides, et „Hagejad on tõendanud ja kostja on ka tunnistanud, et töötles hagejate isikuandmeid ilma nende nõusolekuta 12.10.2009. a ja lõpetas selle töötlemise 12.11.2009.“ Seega pole hagi rahuldamine selles osas võimalik. See, et ka teised meediaväljaanded kajastasid uudislugu, ei ole seotud kostja II tegevusega, vaid tegemist on sõnavabaduse realiseerimisega meediaväljaannete poolt. Uudislood ajalehtede Postimees ja Õhtuleht veebilehtedel on koostatud vastavate toimetuste poolt ning selle eest vastutavad nende väljaannete väljaandjad. Lubamatu on hagejate püüd tõele vastavat informatsiooni ajaloo eest varjata, nõudes selle kustutamist. Apellatsioonkaebus
5.Hagejad paluvad otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtumenetluses selgus, et puudus ülekaalukas avalik huvi hagejate isiku vastu, tegemist ei olnud avaliku elu tegelastega. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud IKS § 11 lg-s 2 sätestatut, põhjendades selles toodud aluste olemasolu ülekaaluka avaliku huviga teema vastu. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kostjate tegevus oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, selle koodeksi p-des 4.8 ja 4.9. sätestatuga. Kostjate tegevus põhjustas hagejatele raskeid moraalseid ja materiaalseid kahjusid. Kostjad ei ole sellega arvestanud, kuigi enne asja avalikustamist olid hagejad esitanud kirjaliku kaebuse, milles nad väitsid, et antud andmete avalikustamine hävitab nende pere tuleviku Eestis. Kostjad ignoreerisid keeldu. Kohtuotsus pole piisavalt põhjendatud. Pole käsitletud IKS nõuet, et isikuandmete avalikustamine ei tohi andmesubjektidele põhjustada ülemäärast kahju. Käsitlemata on tõendid tekitatud kahjude osas, sh andmesubjektide kaebused kostjatele enne asja avalikustamist. Kohtu väited, et hagejad püüavad ümber lükata jõustunud kohtuotsust või artiklite eemaldamine oleks kostjate jaoks ebamõistlikult aja- ja ressursimahukas, ei saa olla õiguslikuks aluseks hagi mitterahuldamisel. Hagejale esitatud süüdistus ei olnud raske süüdistus, vaid kergem teise astme süüdistus vastavalt KarS § 4 lg 3. Lisaks ei olnud süüdistus tõendatud ja on vaidlustatud Euroopa Inimõiguste Kohtus. Hageja I ei olnud enne ega ole peale seda kriminaalkorras karistatud. Isikul on AKI 2013 ja 2014 soovituste kohaselt õigus pärast tema karistusandmete kustutamist karistusregistrist nõuda oma isikuandmete avalikustamise lõpetamist. Hinnata tuleb kuriteo raskusastet, et teha kindlaks aegumise asjaolude ja seda, millal on süütegu toime pandud ning milline konkreetne informatsioon ajakirjanduses avaldatud. Süüdimõistetu õigusi piiraks enamikul juhtudel ebaproportsionaalselt olukord, kus teda süüdimõistev informatsioon jääb ka pärast karistatuse kustutamist avalikuks teda
identifitseerivas vormis. Kostja poolt avalikustatud kohtuotsus on juba ammu karistusregistrist kustutatud. Seega pidi maakohus rahuldama hagi vähemalt andmete kustutamise nõudes. Vastus apellatsioonkaebustele
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). I
7.Apellatsioonimenetluses ei ole hagejate nõuet neile tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nimetatud nõude on maakohus jätnud läbi vaatamata kostja I ja II suhtes 24.01.2014 määrustega (I kd, tl 223-225 ja II kd, tl 110-112), sellekohased määrused on jõustunud.
8.Hagejate nõue kostja I vastu põhineb 12.10.2009 kostjale kuuluvas telekanalis näidatud uudistesaates „Aktuaalne kaamera“ ja kodulehel www.etv.ee ja www.err.ee hageja I kohta avaldatul, samuti uudistesaates hageja II ja hagejate ühiste laste näitamisel. Hagejate nõue kostja II vastu põhineb 12.10.2009 kostjale II kuuluvas telekanalis hageja I kohta avaldatul, samuti eetris hageja II ja hagejate ühiste laste näitamisel. Hagiavalduse kohaselt rikkusid kostjad hagejate ja nende laste isiklikke õigusi (eraelu puutumatus, nime ja pildi lubamatu kasutamine), salvestades need ja andes eetrisse (avalikustades) salvestuse tulemusena valminud videolõigud hoolimata hagejate sellekohasest selgesõnaliselt väljendatud vastuseisust. Avalikustatud materjaliga rikuti hageja I head nime.
9.Hagejate nõuet ei oleks saanud hagiavalduses toodud kujul rahuldada ka võimaliku kostjate poolse õiguste rikkumise korral. Vastuseks ringkonnakohtu kirjale on hagejad täpsustanud oma kohustisnõuet paludes kustutada seisuga 30.03.2015. a. kättesaadavad materjalid järgnevatel Interneti lehekülgedel:
XXXXXXXXX
XXXXXXXXX
XXXXXXXXX
Hagejad on selgitanud, et tegemist on hageja I õigusi peamiselt rikkuvate andmetega. Eelnimetatud andmete kustutamist taotlevad hagejad kostjatele kuuluvatest andmekogudest: arvutitest, paberkandjatelt, cd-delt, mälupulkadelt. Nimetatust järeldab ringkonnakohus, et video ja artiklite eemaldamise nõue seondub nii hagejate maine kahjustamise kui ka isikuõiguste rikkumisega.
10.Vaidlust ei ole, et kostjate reporterid filmisid hagejate kohtusse saabumist, sisenesid kohtusaali ja filmisid Harju Maakohtus 12.09.2010 kohtuotsuse resolutsiooni ettelugemist. Eelnevalt filmis kostja I hagejate I ja II koos lastega sisenemist kohtusaali, kusjuures hageja II süles oli väike laps, teine laps sisenes kohtusaali iseseisvalt (II kd, tl 15, mälupulk ja CD). Hagejat I filmiti kostjate poolt kohtusse saabumisel, kohtuistungil ja pärast kohtuistungit reporteri küsimusele vastamisel. Vaidlust ei ole, et hageja I esitas kostja I ja II juhatuste esimeestele kirjaliku kaebuse, milles selgitas, et ei luba salvestise eetrisse laskmist (I kd, tl 10-11, 30, II kd, tl 13-14). Asja kohtueelne lahendamine tulemusi ei andnud (I kd, tl 53).
Puudub vaidlus ka selles, et kostja II materjale kasutasid teised meediaväljaanded, nt Postimees (II kd, tl 81) ja Õhtuleht. AKI algatas kostja II suhtes riikliku järelevalvemenetluse ja kuu aega üleval olnud video suleti ning hetkel ei avane.
11.Kostjate tegevust tuleb kohtul vaadata eraldi. Hagejad on tuginenud: hagejate I ja II hea nime kahjustamisele, hagejate ja nende lastest tehtud videolõigu näitamise lubamatusele, hageja süüteo kohta andmete levitamise lubamatusele. Hagejate nõue kostjate kohustamiseks andmete kustutamiseks on seega kvalifitseeritav mitme õigusliku aluse järgi. Kostjate rikkumised seoses hagejate eraelu puutumatuse rikkumisega ja kujutise õigusvastase kasutamisega on kvalifitseeritavad VÕS 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi. Tulenevalt hagejate väidetest, et kostjad rikkusid IKS sätteid, võib olla tegemist ka VÕS § 1045 lg 1 p7, lg 3 ja § 1050 kvalifitseeritava deliktiga, kusjuures rikutud IKS sättes oleksid deliktiõiguslikuks kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes juhul, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemalt üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3). Hagejate esiletoodud asjaoludest ja nende esiletoomise järjekorrast tulenevalt (hageja I kohtuasja filmimine, hagejate loata hagejate eraelu, nime ning pildi avaldamine ja maine kahjustamine ebaõigete andmete avaldamisega) alustab ringkonnakohus õiguslike aluste kontrollimist seoses kostjate tegevusega hagejate filmimisel ilma nende loata, nende perekonnaelu puutumatuse rikkumisel ja salvestise eetrisse laskmisel. II
12.VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt lahend nr 3-2-1-169-11, p 13; nr 32-1-80-13, p 31, 3-2-1-159-14, p13).
13.IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. IKS-i eelnõu seletuskirja põhjendustel on seaduse tähenduses isikuandmed muu hulgas heli- ja pildiandmed, samuti biomeetrilised andmed sõltumata sellest, kas need andmed on digitaalselt või paberkandjal vm. Eeltoodust järeldub, et isikuandmeks IKS § 4 lg 1 järgi on ka isiku kujutis.
14.Põhiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. PS § 19 lg 1 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
15.Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Samas ei ole see piiranguteta õigus. Piirangud tulenevad muu hulgas VÕS §-st 1046. Nimetatud paragrahvi lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastane isiku kujutise õigustamatu kasutamine ja eraelu puutumatuse rikkumine. Siiski ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.
16.Maakohus leidis õigesti, et kohtulahendit võis hoolimata kinnisest menetlusest kuulutada avalikult. KrMS § 11 lg 2 kohaselt on kohtulahendi resolutsiooni kuulutamine avalik, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abielupoole või kannatanu huvid. Hagejad
ei ole tuginenud asjaolule, et abielupoole huvid (so hageja I huvid) said kahjustada otsuse avalikult kuulutamisega. Asjaolust, et hageja I võttis otsuse kuulutamisele kaasa hageja II, võib eeldada, et hageja II oli kursis oma abikaasale esitatud süüdistuse ja kohtuasja sisuga. Menetluses osalenud alaealise kannatanu huvide rikkumisele hagejad tugineda ei saa. Menetlusseadustik ei pea silmas aga hageja II ja poolte ühiste laste huvide kahjustamist.
17.Isiku kohta käivad andmed süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist loetakse IKS § 4 lg 2 p 8 järgi delikaatseteks isikuandmeteks. Hagi asjaoludel toimus hageja I suhtes kinnine kriminaalmenetlus, milles otsuse resolutsiooni kuulutamine toimus 12.10.2009 ja oli avalik. Seega ei ole hageja I kohta avalikustatud karistusandmed IKS § 4 lg 2 p 8 ega muu sätte järgi delikaatsed isikuandmed, mille töötlemisele sätestatakse IKS-s erireeglid. Asjas ei ole vaidlust, et süüdimõistev kohtuotsus on hageja suhtes lõplikult jõustunud. Hageja I väited, et Euroopa Inimõiguste Kohus võttis asja 2013 aasta sügisel menetlusse (I kd, tl 17, 45), asjas tähendust ei oma. Kostjad filmisid otsuse langetamist, mis ei ole delikaatsed isikuandmed IKS § 4 lg 2 p 8 mõttes, mille töötlemisele sätestatakse IKS-s erireeglid. Seega ei olnud hageja I filmimine ja videolõigu eetrisse laskmine 12.10.2009 kostjate poolt õigusvastane tegevus IKS mõistes. Asjaolust, et süüdimõistev otsus avaldati hageja II abikaasa ja laste isa suhtes, ei saa eelneval põhjusel tugineda ka hageja II. III
18.Ringkonnakohtu hinnangul puudus aga kostjatel õigustus avaldada hageja II vastuseisu tõttu tema kujutist. Käesolevas asjas ei ole hagejateks hagejate lapsed, mistõttu analüüsib kohus üksnes hageja II subjektiivsete õiguste rikkumist.
19.Vaidlust ei ole, et kumbki kostja kajastas 12.10.2009 kohtusaalis tehtud videolõigul hagejat II ja hagejate kahte alaealist last.
20.Kostja II selgitas, et on lõpetanud hagejate isikuandmete töötlemise juba 12.11.2009 seoses AKI poolt järelevalvemenetluse lõpetamisega. Hagejad vastupidist tõendanud ei ole. Seega on maakohtu otsus kostja II suhtes hagi rahuldamata jätmisel lõppjärelduses õige.
21.Kostja I esitas ringkonnakohtu menetluses mälupulga, millel sisaldub hagejate nõudes esimesena märgitud videolõik. Tegemist on AK uudistesaatega 12. oktoobrist 2009. Sama videolõik kajastub ka kostja I poolt maakohtu menetluses esitatud CD-plaadil. CD-plaadil videolõigu esitamine on aga katkendlik ja selle vaatamine ei ole ilmselt plaadist tulenevatel tehnilistel põhjustel võimalik. Eeltoodu tõttu võtab ringkonnakohus vastu kostja I poolt esitatud tõendi (mälupulga). Mingeid uusi asjaolusid või tõendeid mälupulgalt ei nähtu, mistõttu ei saa tõendi vastuvõtmine hagejate õigusi rikkuda.
22.Mälupulgal oleval salvestisel on hageja II näha uudiselõikudes, mis algavad 1:12 minutil ja 22:41 minutil. Näha on hagejat II koos väikelapsega süles sisenemas kohtusaali, prokurör kommenteerib hagejale I süüks pandava teo kvalifikatsiooni ja reporter rõhutab, et hageja I on kohtusse kaasa võtnud ka naise ja lapsed. Kohati on hageja nähtav küljelt, kohati lõigus, milles hageja I kõneleb reporteriga on hageja II nägu udustatud. Sama videolõik nähtub Internetileheküljelt aadressiga XXXXXXXXXXX– (hagejate nõudes esimesena märgitud aadress). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et hageja II ei ole videolõigus äratuntav. Hageja II identifitseerimiseks piisab sellest, kui ta on äratuntav oma sugulaste või tutvusringkonnas. Asjaolu, et hageja II tunti telesaadetest ära, on tõendatud Pirita lasteaia direktori pöördumisega 12. veebruarist 2010 (I kd, tl 72) Rukilille rühma vanemate poole, milles direktor vastab lapsevanemate avaldusele, et hagejat II ei ole kuritegudes süüdi mõistetud ja temaga ei saa töösuhet vaid emotsioonidest lähtuvalt
lõpetada. Kostja I ei ole toonud ühtki hageja eraellu sekkumise ja tema pildi kasutamise mõistlikku põhjendust.
23.Eeldatavalt tekitas ja tekitab hagejast II saates avaldatud videolõigu näitamine hagejale II moraalseid kannatusi. Tervisekaart (I kd, tl 73) võimaldab järeldada, et hageja II oli 03.02.2010 12/13 nädalat lapseootel. Eeltoodud hageja töökohas toimuvast tunnistust andev lasteaia direktori kiri võimaldab järeldada hageja suhtes vaenulikku suhtumist lastevanemate poolt. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada ning seda ei saa tõendada ühegi tõendiga. Kuna menetluses pole hageja II nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks, omab see siiski tähendust üksnes kostja I tegevuse õigusvastasuse hindamisel.
24.Riigikohus on märkinud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi (vt lahend nr 3-2-1-152-09, p 13). Praegusel juhul on need eeldused täidetud hageja I suhtes. Hageja II suhtes ei ole täidetud ükski nimetatud eeldus. Kriminaalasja kohtuotsuse ettelugemisel ei olnud tegemist hagejaga II seotud aktuaalse päevasündmusega, hageja II kujutise kasutamine ei olnud kohtuasja kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi ei kaalunud üles hageja II huvi.
25.Asja lahendamisel ei oma tähendust, kas hageja I on ordineeritud vaimulik või lihtsalt kiriku teenistuses olev isik. Hageja I seisukoht, et tema kohtuasja näitamiseks puudub avalik huvi, kuna ta ei ole avaliku elu tegelane, on ekslik. Ennast religioosse kristlasena esitlevalt isikult ootab ühiskond kõrgeid moraalseid tõekspidamisi ja ühiskonnas aktsepteeritud käitumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, avalikkusel oli õigus saada teada toimunud kuriteost, eriti kui see on toimunud laste suhtes. Hageja I pani toime tõsise alaealise vastu suunatud õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Seega oli hageja I kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta lubatav.
26.Salvestamise eesmärk oli teavitada üldsust ühiskonnas toimuvast. Samas ei ole kostjad põhjendanud, miks tuleks jaatada avalikkuse huvi olemasolu hageja II kujutise kasutamise vastu kohtuistungi kajastamisel ja tema kui abikaasa seostamisel hagejaga I. Hageja II kujutise nõusolekuta kasutamiseks eeldused puudusid, hageja II keelas oma kujutise kasutamise. Seetõttu oli kostjate tegevus hageja II filmimisel õigusvastane, kuna sellega sekkutti hageja II eraellu. Arvestades hageja õigust eraelu puutumatusele ja vastandades sellele võrdlevalt kolmandate isikute või avalikkuse huvid, ei olnud rikkumine õigustatud (VÕS § 1046 lg 2).
27.Eelpoolviidatud lahendis 3-2-1-152-09 on riigikohus märkinud, et isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane ka siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt, nt osaledes erinevatel seltskonnaüritustel, mille vastu tunneb eelkõige huvi nn kollane ajakirjandus. Käesoleval juhul ringkonnakohus sellist olukorda ei tähelda. Hagejale II pole võimalik ette heita asjaolu, et ta tuli kuulama oma abikaasa suhtes langetatavat kohtuotsust. Isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada. Käesoleval juhul näidati hagejat II osaliselt ilma tema nägu udustamata, eelkõige aga võimaldas isiku tuvastamist kontekst (nt diktori lause, et hageja I võttis kaasa kohtuistungile ka naise ja lapsed). IV
28.IKS § 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Seega on kostjad hageja II filmimisega 12.10.2009 töödelnud hageja II isikuandmeid.
29.IKS § 21 lg 2 p-de 1-3 kohaselt, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist, isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist või kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Kostjad ei ole vaidlustanud, et nende andmekandjatel on videolõik alles, kostja II on märkinud üksnes, et ta ei avalikusta videolõiku. Hageja II nõudest on võimalik aru saada, et hageja soovib informatsiooni kustutamist kõigilt andmekandjatelt. Seega kuulub hageja II nõue kostja I vastu rahuldamisele ja 12.10.2009 hagejat II näitav videolõik tuleb kostjal I kustutada kõigilt andmekandjatelt ja oma halduses kuuluvatelt Interneti lehekülgedelt. Kostja II on väitnud, et ei töötle hageja II isikuandmeid, vastupidist ei ole hageja II tõendanud, mistõttu hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata. III
30.Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Hageja I on leidnud, et kuna tema ei pannud toime temale süüks pandud kuritegu, teotab teda süüdimõistva kohtuotsuse kajastamine videolõigus ja artiklites hageja I au ja hea nime. Seega leiab hageja I, et tema au teotatakse faktiväitega (et ta on kurjategija) ja tema isiku nime või kujutise õigusvastase kasutamisega.
31.Maakohus leidis õigesti, et vaidlusaluse videolõiguga ja sellele järgnenud artikliseeriaga ei teotatud hageja I au ja head nime. Ringkonnakohus vaatas kostja I poolt mälupulgal esitatud uudise salvestist, hageja I poolt täpsustatud nõudes Internetileheküljel XXXXXXXX– toodud sama salvestist ja tutvus hageja I poolt märgitud artiklitega, nõustub maakohtu järeldustega ja neid ei korda. Maakohus tuvastas õigesti, kostja I videolõigus ja artiklites avaldati hageja I kohta tegelikkusele vastavaid andmeid.
32.IKS § 1 sätestab, et isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Eraelu puutumatus ei ole aga absoluutne õigus – seda piiravad teiste inimeste õigused. Muuhulgas võib eraelu puutumatust piirata ka väljendusvabaduse kaitseks. Vastavalt IKS § 11 lõikele 2 on isikuandmete andmesubjekti nõusolekuta töötlemise eeldusteks: ülekaalukas avalik huvi; kooskõla ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud eeldused olid kostja I suhtes andmete avaldamisel täidetud. Nii videolõigus kui artiklites ei ole rikutud kostja I kajastamisel ajakirjanduseetika reeglite vastu. Seetõttu jääb hageja I hagi kostjate vastu rahuldamata.
33.Kuivõrd kostjatel oli seaduslik alus hageja I kohtuotsuse ja sellega seonduvat andmete avaldamiseks, ei oma tähendust asjaolu, et hageja I on kandnud seoses andmete avaldamisega suurt moraalset kahju. Seetõttu ei uuri kohus järgmisi tõendeid: kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis (I kd, tl 46-47), patsiendikaarti (I kd, tl 48), Eesti Töötukassa teatist (I kd, tl 54), Harku ja Murru Vangla direktori kirja hagejale I, milles on selgitatud, miks ei lubata hagejal I kaplanina tööle asuda (I kd, tl 74), J.K ja hageja I kirjavahetus samal teemal (I kd, tl 80-81), M.K ja hagejate kirjavahetus hagejatega (I kd, tl 82), milles arutatakse teenimisvõimalusi palvelas; väärteomenetluse lõpetamise määrus (I kd, tl 87), tõend hageja I haigestumise kohta (II kd, tl 31).
V
34.Apellatsioonkaebuses tuginevad hageja I asjaolule, et hageja I karistus on karistusregistri andmetel juba ammu kustunud ja isikul on AKI 2013 ja 2014 soovituste kohaselt õigus pärast tema karistusandmete kustutamist karistusregistrist nõuda oma isikuandmete avalikustamise lõpetamist.
35.Euroopa Kohus on nimetatud küsimust otsingumootoriga seonduvas vaidluses lahates leidnud, et informatsiooni kustutamist saab nõuda üksnes siis, kui teatav ajavahemik andmete töötlemisest on möödunud. Seejuures ei oma tähendust informatsiooni avaldamise õiguspärasus ega see, kas andmed vastavad tegelikkusele (vt 13.05.2014 lahend C-131/12, Google Spain SL, Google Inc. vs. Agencia de Protectión de Datos, Mario Coseja González).Õigus unustusele eeldab, et asjakohane informatsioon on vananenud. Seeläbi ei ole selle vananenud informatsiooni kasutamine demokraatliku tahtekujunduse protsessis enam oluline. Tegemist on alati kaasuspõhise faktiküsimusega. Käesoleval juhul ei saa väita, et informatsioon hageja I kohta on vananenud. Oluline on nii informatsiooni sisu, see, kelle kohta see avaldati, kui ka see, kuidas informatsioon töötlemiseks ja avaldamiseks Internetti sattus. Käesoleval juhul anti informatsiooni ühiskonnas toimunud seksuaalkuriteost lapse vastu, kurjategijaks oli seejuures religioosne ja kirikus tegutsev isik. Sellise informatsiooni töötlemise vastu on suur avalikkuse huvi seoses selliste kuritegude ennetamisega ja laste kaitsega. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et hagejat I käsitleva informatsiooni kustutamiseks puudub alus. VII
36.Ringkonnakohus ei uuri ega hinda järgmisi asjas esitatud tõendeid: hageja II kaebus AKI otsusele
17.novembrist 2009 (I kd, tl 35-40), kuna käesolevas menetluses ei lahenda kohust vaidlust AKI-ga; kaamerapilt (I kd, tl 44), sellega ei ole võimalik tõendada hageja I süütust; dokument pealkirjaga „Letter of Attorney“ (I kd, tl 55), kuna hageja I varasem erialane tegevus ei ole vaidluse lahendamisel oluline; hageja II kaebust Tallinna Ringkonnakohtule 25. oktoobrist 2009 (I kd, tl 57-61), kuna hageja II arvamus oma abikaasa võimalikust süüdiolekust ja soov lõpetada kriminaalasja lõpetamine ei oma tähendust käesoleva asja menetlemisel; hagejate kaebus 14.10.2009 Helve Särgavale (I kd, tl 62-65), kuna kaebuse esitamine Harju Maakohtu esimehele ei oma tähendust vaidluse lahendamisel; 16.10.2009 kaebust Endla Ülvistele (I kd, tl 67-70), kuna see ei tõenda käesoleva vaidluse lahendamisel olulisi asjaolusid; töövõtuleping Eesti Kontsertiga, 16.05.2008 Armeenia Apostliku Kiriku iseloomustus ja hageja I iseloomustus hageja II poolt (I kd, tl 90-91, 42-43, II kd, tl 38-39), kuna vaidluse lahendamisel ei oma tähendust hageja I varasemad töökohad ega isikuomadused.
37.Ringkonnakohus tagastab hagejatele 27.11.2014 esitatud apellatsioonkaebuse järgmised lisad: AKI vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-3/12/104, kuna otsus ei puuduta käesoleva asja menetluses olevaid isikuid, kohus mõistab õigust ise; 08.07.2014 hageja vastus kostja ERR seisukohale, kaebus ERR juhatuse esimehele 12.10.2009, EIÕK kiri hagejale I 07.10.2010, teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmisest, e-kirjavahetus hageja I ja J.K ning M.K vahel, väärteomenetluse lõpetamise määrus 04.02.2010, hageja I patsiendikaart, Eesti Töötukassa teatis, Lasteaia direktori pöördumine Rukilille rühma vanemate poole, hageja II tervisekaart, kuna kõik need tõendid on juba toimikus olemas.
38.31.03.2015 on hageja II esitanud tõenditena fotod töökoha stendil märgitud töötajatest, soovides tõendada, et teda ei märgita töökoha stendil lasteaia töötajana, kuna lapsevanemad võivad direktori hinnangul hakata teda googeldama. Ringkonnakohus tagastab nimetatud tõendi, kuna nimetatud tõendi esitamiseks puudub vajadus. Hageja II ei pea tõendama moraalse kahju tekkimist, seda eeldatakse. III
39.Seoses maakohtu otsuse muutmisega tuleb muuta menetluskulude jaotust. Hageja I menetluskulud jäävad tema enda kanda nii maa- kui ringkonnakohtus. Hageja II menetluskulud tuleb jätta 50 % ulatuses kostja I kanda. Kostja I menetluskulud jäävad 50 % ulatuses hageja I kanda. Kostja II menetluskulud jäävad 50 % ulatuses hageja I ja 50 % ulatuses hageja II kanda.
40.Hagejad I ja II said maakohtus menetlusabi kumbki 300 euro ulatuses ja ringkonnakohtus kumbki 300 euro ulatuses. TsMS § 197 lg 1 alusel mõistab ringkonnakohus hagejalt I välja menetlusabina saadud 600 eurot riigituludesse. Kuna hageja II hagi kuulub 50 % ulatuses rahuldamisele kostja I vastu, mõistab kohus sama sätte alusel 300 eurot hagejalt II ja 300 eurot kostjalt I riigituludesse.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.