Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-6390
Tsiviilasi
Eksar-Transoil AS hagi OÜ Megonar ja Ahto Laanemägi vastu solidaarselt laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
23 677,18 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Megonar ja Ahto Laanemägi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. märts 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellandid: Kostja 1: OÜ Megonar (rk: 10634496) Kostja 2: Ahto Laanemägi (ik: XXX) Kostjate esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Vastustaja (hageja): Eksar-Transoil AS (rk: 10136829), esindaja advokaat Ivo Kütt
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2014 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt OÜ Megonar ja Ahto Laanemägi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lisatagatise saamine, antud juhul käendus. Selline eesmärk lepingute vormistamisel on usutav ja kooskõlas nii seaduse (VÕS § 396) kui üsna levinud äripraktikaga. Kostja 1 on pärast laenulepingu sõlmimist tasunud hagejale 27.12.2012. a 4000 eurot ja 07.06.2013. a 1500 eurot. Maksete selgitusteks on märgitud „OÜ Megonar, osaline makse, arve nr 15648“. Ainuüksi maksete selgitustel müügiarvele viitamine ei tõenda, et müügilepingust tulenevat võlgnevust ei olnud laenuks ümber kujundatud või et pooltel laenulepingu sõlmimisel vastav tahe puudus. Kuna ka laenulepingus oli viide arvele nr 15648, on selle märkimine maksekorraldusse kooskõlas lepingu sisu ja eesmärgiga. VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kokkulepe, millega võlakohustus kujundatakse ümber laenuks, omab deklaratiivse võlatunnistuse tähendust. Laenulepinguga loodud kohustuse kõrval jäi kehtima ka müügilepingust tulenev kohustus. Seega ei oma lepingu tõlgendamise seisukohalt tähendust asjaolu, et kostja 1 on pärast laenulepingu sõlmimist teinud makseid müügilepingu järgse kohustuse täitmiseks. Ka poolte käitumine pärast laenulepingu sõlmimist kinnitab, et laenulepinguga sooviti ümber kujundada laenuks kostja 1 varasem võlgnevus, mitte ei soovitud luua tulevikku suunatud uut laenukohustust. Kui lähtuda kostjate tõlgendusest, et laenulepinguga loodi uus laenukohustus, siis oli kostjal 1 laenusaajana VÕS § 396 lg 1 alusel õigus nõuda laenuandja kohustuse täitmist ja kokkulepitud laenu väljastamist. Kostja 1 ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõudnud hagejalt laenu maksmist. Laenuleping sõlmiti 30.11.2012, kuid kostja 1 on viidanud hageja laenu väljamaksmise kohustusele esmakordselt kohtumenetluses 2014. a aprillis hagile vastuväidete esitamisel. Hageja on esitanud tõendina kostjale pärast laenulepingu sõlmimist 05.03.2013 ja 25.07.2013 saadetud kinnituskirjad (tl 13–16), milles hageja nõuab kostjalt 1 laenulepingust nr 111 tuleneva kohustuse täitmist. Kostja 1 ei ole kinnituskirjade kättesaamist eitanud, kuid ei esitanud ka ühtegi vastuväidet lepingu nr 111 alusel või nõudeid, et hageja oma kohustuse täidaks. Mõistlik lepingupool oleks esitanud vastuväited hageja nõudekirjadele või asunud nõudma hagejapoolse kohustuse täitmist. Võlgnevuse ümbervormistamist laenuks kinnitab ka võla ja laenulepingu summade võrdlus. Laenulepingu sõlmimise hetkel oli kostjal 1 hageja ees 30.10.2012 müügilepingust tulenev võlgnevus kütusemüügiarve nr 15648 alusel summas 18 540 eurot, mis on sama suur summa, kui laenulepingu punktis 1.1 märgitud laenusumma. Eeltoodu alusel, eelkõige asjaolust, et kostjad ei ole oma väiteid tõendanud, ja lähtudes lepingupooltega sarnase mõistliku isiku positsioonist, samuti arvestades hageja praktikat oma majandustegevuses ning poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist, luges kohus, et hageja ja kostja 1 tahe 30.11.2012 laenulepingu sõlmimisel oli kütusemüügiarvest nr 15648 tuleneva kostja 1 võlgnevuse summas 18 540 eurot ümberkujundamine laenuks. Laenulepingu punkti 1.2 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale laenusumma 18 540 eurot hiljemalt 15.12.2012. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud hageja laenulepingust tulenev põhivõla nõue ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel ka viivisenõue. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras (0,15% viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest) 09.05.2014 seisuga 9722,51 eurot. Hageja nõuab viivist 8678,97 eurot. Kokku on hageja nõue põhjendatud seega põhivõlas 14 998,21 eurot ja viivises 8678,97 eurot. Laenu- ja käenduslepingus on kostja 2 võtnud käendajana kohustuse laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest vastutuse ülempiiriga 25 000 eurot. Kuna kostjal 1 on laenulepingust tulenev maksekohustus hageja ees ja kostja 1 on kohustust rikkunud, on VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud hageja nõue solidaarselt ka kostja 2 vastu.
tulenevalt on laenu väljamaksmine laenuandja põhikohustuseks. Laenuandja ei omanda laenusumma nõudmise õigust pelgalt põhjusel, et laenusaaja ei ole laenu üleandmist nõudnud; 3) kohaldas kohus vääralt TsMS § 230 lg-t 1. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-137-07), et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kohus on märkinud, et kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks nii kostjate endi või siis hageja tahe anda kostjale 1 laenu täiendava rahasumma väljamakse näol. Arvestades tõendamiskoormist, on kohtu järeldus lubamatu, kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjate või hageja tahe olnuks suunatud võlgnevuse laenuks ümbervormistamisele. Seetõttu pidanuks kohus tõlgendama lepingut selliselt, et hageja pidi andma laenu. Kuna hageja ei ole tõendanud laenu väljamaksmist ega varasema võlgnevuse laenuks ümbervormistamist, on nõue alusetu; 4) leidis kohus vääralt, et hagejal on nõue kostja 2 vastu. Laenulepingust (p 4.2) tuleneb üheselt, et kostja 2 vastutab ainult laenu- ja käenduslepingust tulenevate kostja 1 kohustuste eest, vastutus ei laiene kostja 1 muudele kohustustele, sh diislikütuse eest võlgnetavale rahasummale.
Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et nähtuvalt hageja vastusest apellatsioonkaebusele on hageja 2013. a majandusaasta aruandes kajastatud ka võlgnevused, mis on ümber vormistatud laenudeks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.