Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-16723
Tsiviilasi
Eksar-Transoil AS-i hagi Ahto Laanemäe ja Jako Laanemäe vastu tehingu tagasivõitmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. novembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jako Laanemäe määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja II): Jako Laanemägi (isikukood: XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Vastustaja (hageja): Eksar-Transoil AS (registrikood: 10136829); esindaja advokaat Ivo Kütt Puudutatud isik (kostja I): Ahto Laanemägi (isikukood: XXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Jätta Jako Laanemäe määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 10. novembri 2016 määrus muutmata.
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Eksar-Transoil AS (hageja) esitas 7. novembril 2016 hagiavalduse Ahto Laanemäe (kostja I) ja Jako Laanemäe (kostja II) vastu tehingu tagasivõitmiseks. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Tartu Maakohus 9. oktoobri 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-6390 hageja hagi ja mõistis OÜ-lt Megonar ja kostjalt I solidaarselt hageja kasuks 23 677 eurot 18 senti. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 29. juulil 2015. 10. novembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-6390 rahuldas kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis OÜ-lt Megonar ja kostjalt I solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud 2200 eurot. hageja pöördus kohtuotsuse ja –määruse täitmiseks kohtutäituri poole. Kostja I, kes ühtlasi on solidaarvõlgniku OÜ Meganor juhatuse liige, ei ole hageja ees kohtuotsusest ja kohtumäärusest tulenevaid solidaarseid kohustusi täitnud. Samuti ei ole nõude rahuldamine õnnestunud täitemenetlustes nr 140/2015/1027 ja nr 140/2015/1028. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus kanda keelumärge kostjale II kuuluvale kinnistule XXX asukohaga XXX küla, XXX vald, XXX. Hagi tagamise taotluse kohaselt oli leping kostja I ja kostja II vahel sõlmitud eesmärgiga kahjustada hageja kui võlausaldaja huve ja vältida kohustuste täitmist. Kostjal I ei ole muud vara, mille arvel oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Hagi tagamata jätmisel võivad kostjad kinnistu edasi müüa, et kohtuotsuse täitmine osutuks võimatuks. Hagi rahuldamise korral on otsuse täitmine võimalik ainult siis, kui kanda kostjale II kuuluvale kinnistule keelumärge.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja seadis kostjale II kuuluvale kinnistule XXX, registriosa nr 3639031 asukohaga XXX küla, XXX vald, XXX võõrandamise keelumärke hageja kasuks. Praeguse tsiviilasja esemeks on kostjate I ja II vahel sõlmitud asja- ja võlaõigusliku lepingu kehtetuks tunnistamine, mille tagajärjel peaks kostja I saama kinnistu XXX ainuomanikuks. Hageja nõuet kostja I vastu täitemenetluses on võimalik rahuldada kinnistu võõrandamisel, muud vara kostjal I ei ole. Kui kostja II, olles praegu kinnistu ainuomanik, müüks kinnistu kolmandale isikule, oleks tagasivõitmine hagi rahuldamise korral sisutu, kuna kostjal II ei ole vara, mida tuleb kostjale I tagastada ja mille arvel hageja nõudeid täitemenetluses rahuldada. Maakohus leidis, et keelumärke seadmine kinnisasjale ei kahjusta oluliselt kostja II huve ega piira kostja II igapäevast toimetulekut või majandustegevust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, teha asjas uus määrus, millega jätta hageja hagi tagamise avaldus täies ulatuses
rahuldamata, edastada tehtav uus kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale võõrandamise keelumärke kustutamiseks XXX kinnistult ning jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma nii hagi kui hagi tagamise taotluse oluliste puuduste tõttu käiguta. Hageja taotleb tunnistada täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 7. novembril 2013 sõlmitud asjaõiguskokkulepe ja selle aluseks olev võlaõiguslik võõrandamisleping. Hageja ei ole vastavaid kokkuleppeid kunagi näinud ega tea nende sisu. Hagejale ei ole isegi teada, kas tegemist on olnud tasuta tehinguga (kinkega) või tasulise tehinguga. Hageja ei saa jätta hagi eset selgelt väljendamata eeldusel, et hagimenetluse kestel selguvad täiendavad andmed, mis võimaldavad hagi eset täpsustada. Hageja on ekslikult märkinud hagihinnaks 3500 eurot TsMS § 132 lg 1 järgi. Täitemenetluses esitatud tagasivõitmise hagihind tuleb määrata TsMS § 125 järgi, s.t tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja poolt esitatud nõude puhul oleks hageja õigustatud hagi rahuldamise korral sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamisele tagasivõidetud vara arvel. Seega on hagihind maksimaalselt sundtäitmisele esitatud nõude summa. Kuivõrd hagihind on märgitud ebaõigesti, on hagiavalduselt tasutud liiga vähe riigilõivu ning hagis esineb oluline puudus, oleks maakohus pidanud jätma hagi tagamise avalduse käiguta. Hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas (Riigikohtu
16.novembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04, p 17). Maakohus on jätnud hagi tagamise avalduse lahendamisel põhjendamatult hindamata hagiavalduse õigusliku perspektiivikuse. TMS § 188 lg-st 1 tulenevate tehingu tagasivõitmise eelduste olemasolu on põhistamata ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema kui sissenõudja huve on XXX kinnistu võõrandamistehinguga kahjustatud. Kostja I müüs vaidlusaluse kinnistu kostjale II hinnaga 85 000 eurot, seega oli tegemist tasulise tehinguga. Eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu turuväärtus 7. novembri 2013 seisuga 77 000 eurot. Seega sõlmiti müügileping kostja I jaoks turutingimustest soodsamatel tingimustel ehk kinnistu müüdi kallimalt kui turuhind. Võõrandamistehingu tulemusena vähenesid kostja I kohustused 78 200 euro ulatuses ja talle jäi veel 6800 eurot vaba raha. Kuna kostja I varaline seis müügilepingu sõlmimisega suurenes, siis ei saanud müügileping hageja huve kahjustada. TMS § 188 lg 1 kohaldamise kontekstis ei oma tähtsust, kas kostja I kasutas kinnistu müügist saadud raha hageja võlgnevuse hüvitamiseks või mitte. Hageja väide, et kostja II oli tulenevalt TMS § 188 lg-st 2 teadlik, et kinnistu võõrandamistehinguga kahjustatakse hageja huve, on ebaõige. Kostja I ei teadnud ega pidanudki tehingu tegemise ajal 7. novembril 2013 teadma, et hagejal olid kostja I vastu laenuja käenduslepingutest tulenevad nõuded. Tartu Maakohtu otsus OÜ-lt Megonar ja kostjalt I hageja kasuks võlgnevuse 23 677 euro 18 sendi väljamõistmiseks jõustus alles 29. juulil 2015. Maakohus on hagi tagamise avalduse rahuldamisel rikkunud TsMS 378 lg-t 4. Hagi tagamine ei ole kostja II suhtes proportsionaalne. Maakohtu põhjendus, et hageja nõuet ei ole muul viisil võimalik rahuldada, kui ainult kinnistu võõrandamisel, ei ole asjakohane. Tsiviilasjas nr 2-14-6390 on OÜ-lt Megonar ja kostjalt I põhivõlgnevus ning menetluskulud hageja kasuks mõistetud solidaarselt välja. Hageja pöördus nõude täitmiseks täituri poole, mille tulemuseni algatati täiteasjad nr 140/2015/1027 ja nr 140/2015/1028. OÜ-le Megonar kuulub ca 30 000 tonni komposti, mis asub kostjale II kuuluval vaidlusalusel kinnistul. OÜ-le Megonar kuuluvat komposti võiks hageja nõude rahuldamise tarbeks täitemenetluse käigus müüa. Kostjale II teadaolevalt võib ühe tonni sellise komposti turuväärtuseks olla ligikaudu 12–15 eurot, mis
tähendab, et OÜ-le Megonar kuuluva komposti turustamise käigus, isegi oluliselt odavamalt turuväärtusest, on võimalik hageja nõuded täielikult rahuldada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Hageja vaidles kostja I määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud kostja II kanda. Vastuse kohaselt on maakohus õigustatult võtnud hagi menetlusse ning sisulised otsustused hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks või kompromissi sõlmimiseks tehakse edaspidi. Kostja I ja kostja II vahel 7. novembril 2013 sõlmitud kinnistu müügilepinguga kahjustati hageja, kui kostja I võlausaldaja, huve ning tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud. Kostja I ja OÜ Megonar kohustused hageja ees tekkisid juba 15. detsembril 2012 ning seda vaatamata kohtuotsuse jõustumisele 29. juulil 2015. Kostja I oli teadlik asjaolust, et tal on rahaline kohustus hageja ees ning kostja I võõrandas oma vara, et vältida võlgnevuse tasumist hagejale. Kohtutäituri õiendist nähtub, et kostja I on võõrandanud oma kinnisvara 3 kuu jooksul perioodil 23. august 2013 – 7. november 2013 ning muutnud end varatuks. Hageja möönab, et kostjal I võis olla võlgnevusi ka teiste võlausaldajate ees, kellele ta oma vara võõrandamisest saadud rahaga kohustusi täitis, kuid eeltoodu ei väära asjaolu, et kostja I nimetatud tegevusega hageja huve kahjustas. Hageja kontrollis laenu- ja käenduslepingu sõlmimise ajal 30. novembril 2012, et kostjal I on piisavalt vara, et vajadusel oma kohustusi täita. Vaidlusaluse kinnistu müügitehingust said raha kaks kostja I võlausaldajat, s.o kostja II ja Swedbank AS ning osaliselt ka kostja I. Võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt, kuid kostja I ei pidanud seda vajalikuks. Hageja huvide kahjustamise korral eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Solidaarnõude olemasolu annab õiguse nõuda võlgnevuse tasumist ükskõik kummalt võlgnikult ning seega ei oma nn kompostiküsimus asjas tähtsust. Tõendid, et kompost kuulub OÜ-le Megonar, puuduvad. Vastusele määruskaebusele lisatud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 p 21 kohaselt võib olla tegemist hoopis puukoorte ja reoveesette seguga. Hageja arvates ei ole eluliselt usutav kostjate esitatud tõendamata väide, justkui oleks tegemist kompostiga, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. OÜ-l Megonar on olnud võimalik täita Tartu Maakohtu 29. juulil 2015 jõustunud kohtuotsust peaaegu pooleteise aasta jooksul. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on Ametlikes Teadaannetes 23. septembril 2016 avaldatud OÜ Megonar kohta äriühingu kustutamisteade, kuivõrd äriühing ei ole esitanud 2013, 2014 majandusaasta aruandeid ning ei esitanud registripidajale mõjuvat põhjust aruannete esitamata jätmisel. Eespooltoodust tulenevalt ei saa pidada tõsiseltvõetavaks OÜ-l Megonar vara olemasolu kohta.
5.Kostja I ei ole määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).
7.TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hagi tagamata jätmisel võib hagejale positiivse lahendi täitmine olla raskendatud. Ringkonnakohus nõustub kostja II väitega, et hagi tagamise taotluse lahendamisel peab kohus hindama muuhulgas ka hagi perspektiivikust. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et
vaidlus nõuete üle toimub kohtumenetluses ning hagi tagamise korras ei saa kohus hinnata nõuete põhjendatust ning võimalikku hagi rahuldamist. Hagi tagamise taotluse lahendamisel võib kohus vaid hinnata, kas antud juhul hageja poolt väidetud asjaolude esinemise korral oleks hageja nõuete olemasolu võimalik. Vaidlust ei ole, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja I vastu ning et kostja I on oma vara kostjale II võõrandanud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja II poolt vaidlusaluse kinnistu võõrandamisel kolmandale isikule muutub tagasivõitmine hagi rahuldamise korral sisutuks, kuna kostjal II ei ole vara, mida tuleb kostjale I tagastada ja mille arvel hageja nõudeid täitemenetluses rahuldada. Asjaolusid, kas vaidlusaluse tehinguga on hageja huve kahjustatud või mitte, kas tegemist on tasulise või tasuta tehinguga jms lahendab maakohus asja sisulisel lahendamisel.
8.Kostja II väide solidaarvõlgnikul vara olemasolu kohta ei ole asjakohane. Õige on hageja tähelepanek, et solidaarvõlgnike puhul on võlausaldajal õigus valida, kelle vastu ta nõuet pöörab (VÕS § 65 lg 1). Hageja on alustanud täitemenetlused mõlema solidaarvõlgniku vastu. Kostja II väide solidaarvõlgnikul OÜ-l Megonar vara (komposti) olemasolu ning selle väärtuse kohta on põhistamata. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri õiendist tulenevalt puudub OÜ Megonar nimele registreeritud vara, millele saaks sissenõuet pöörata.
9.TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus leidis, et keelumärke seadmine kinnisasjale ei kahjusta oluliselt kostja II huve ega piira kostja II igapäevast toimetulekut või majandustegevust. Kostja II põhjendab hagi tagamise ebaproportsionaalsust kostja II suhtes üksnes asjaoluga, et hagi ei ole põhjendatud ning maakohus oleks pidanud hagi jätma käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kuivõrd hagi põhjendatuse osas võtab kohus seisukoha alles asja sisulisel läbivaatamisel, ei ole vastav kostja II väide maakohtu määruse tühistamise aluseks. Kostja II ei ole põhjendanud, kuidas ning milliseid kostja II huve seatud keelumärge kahjustab.
10.Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, et hageja on tsiviilasja hinna määranud valesti. Tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude hinda ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Tegemist on tuvastusnõudega, mille korral TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse hagihind hüve väärtuse järgi, mida hageja on eeldatavasti õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse haginõue TsMS § 125 teise lause alusel mittevaraliseks. Kuivõrd hagi esitamise ajal ei olnud hagejale vaidlusaluse tehingu väärtus teada, siis sai hageja võimalikuks hagi rahuldamise puhul saadavaks maksimaalseks hüveks hageja täitemenetluses sundtäidetava nõude kostja I vastu täielik rahuldamine. Hageja nõudeks kostja I vastu on tsiviilasjas nr 2-14-6390 väljamõistetud võlgnevus 23 677 eurot 18 senti ning menetluskulu 2200 eurot, kokku 25 877 eurot 18 senti. Sellest tulenevalt saab ka käesoleva tsiviilasja hinnaks olla maksimaalselt 25 877 eurot 18 senti.
11.Kuna põhivaidlus on maakohtu menetluses, jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.