Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-16723
Tsiviilasi
Eksar-Transoil AS-i hagi Ahto Laanemäe ja Jako Laanemäe vastu tehingu tagasivõitmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. novembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jako Laanemäe määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja II): Jako Laanemägi (isikukood: XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Vastustaja (hageja): Eksar-Transoil AS (registrikood: 10136829); esindaja advokaat Ivo Kütt Puudutatud isik (kostja I): Ahto Laanemägi (isikukood: XXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Jätta Jako Laanemäe määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 10. novembri 2016 määrus muutmata.
esindajad
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse lahendab maakohus lõpplahendis
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
rahuldamata, edastada tehtav uus kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale võõrandamise keelumärke kustutamiseks XXX kinnistult ning jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma nii hagi kui hagi tagamise taotluse oluliste puuduste tõttu käiguta. Hageja taotleb tunnistada täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 7. novembril 2013 sõlmitud asjaõiguskokkulepe ja selle aluseks olev võlaõiguslik võõrandamisleping. Hageja ei ole vastavaid kokkuleppeid kunagi näinud ega tea nende sisu. Hagejale ei ole isegi teada, kas tegemist on olnud tasuta tehinguga (kinkega) või tasulise tehinguga. Hageja ei saa jätta hagi eset selgelt väljendamata eeldusel, et hagimenetluse kestel selguvad täiendavad andmed, mis võimaldavad hagi eset täpsustada. Hageja on ekslikult märkinud hagihinnaks 3500 eurot TsMS § 132 lg 1 järgi. Täitemenetluses esitatud tagasivõitmise hagihind tuleb määrata TsMS § 125 järgi, s.t tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja poolt esitatud nõude puhul oleks hageja õigustatud hagi rahuldamise korral sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamisele tagasivõidetud vara arvel. Seega on hagihind maksimaalselt sundtäitmisele esitatud nõude summa. Kuivõrd hagihind on märgitud ebaõigesti, on hagiavalduselt tasutud liiga vähe riigilõivu ning hagis esineb oluline puudus, oleks maakohus pidanud jätma hagi tagamise avalduse käiguta. Hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas (Riigikohtu
tähendab, et OÜ-le Megonar kuuluva komposti turustamise käigus, isegi oluliselt odavamalt turuväärtusest, on võimalik hageja nõuded täielikult rahuldada.
vaidlus nõuete üle toimub kohtumenetluses ning hagi tagamise korras ei saa kohus hinnata nõuete põhjendatust ning võimalikku hagi rahuldamist. Hagi tagamise taotluse lahendamisel võib kohus vaid hinnata, kas antud juhul hageja poolt väidetud asjaolude esinemise korral oleks hageja nõuete olemasolu võimalik. Vaidlust ei ole, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja I vastu ning et kostja I on oma vara kostjale II võõrandanud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja II poolt vaidlusaluse kinnistu võõrandamisel kolmandale isikule muutub tagasivõitmine hagi rahuldamise korral sisutuks, kuna kostjal II ei ole vara, mida tuleb kostjale I tagastada ja mille arvel hageja nõudeid täitemenetluses rahuldada. Asjaolusid, kas vaidlusaluse tehinguga on hageja huve kahjustatud või mitte, kas tegemist on tasulise või tasuta tehinguga jms lahendab maakohus asja sisulisel lahendamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.