lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-16723/23

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 24.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-16723/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Andres Hallmägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2017, Narva kohtumaja kantselei kaudu 2-16-16723

Tsiviilasja number Tsiviilasi

Eksar-Transoil AS-i hagi AXX LXX ja JXX LXX vastu tehingu tagasivõitmiseks

Tsiviilasja hind

25 877,18 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eksar-Transoil AS (RK 10136829) Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kütt [email protected]) Kostja I: AXX LXX (IK XXX) Kostja II: JXX LXX (IK XXX)

(e-post:

RESOLUTSIOON:

1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 10.11.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, milleks kustutada kinnistusraamatust kinnistu Kalda asukohaga XXX jakku hageja Eksar-Transoil AS-i kasuks kantud keelumärge.
3.Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
4.Välja mõista hageja Eksar-Transoil AS-ilt riigi kasuks vähem tasutud riigilõiv summas Hageja Eksar-Transoil AS peab tasuma riigituludesse 700 (seitsesada) eurot otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, vastasel juhul saadetakse lahend sundtäitmisele. Riigituludesse nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Makseinfo riigilõivu tasumiseks on lisatud otsusele eraldi lehena.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
5.Kätte toimetada otsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist edastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kustutamiseks.

2-16-16723 Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hageja Eksar-Transoil AS esitas 07.11.2016 Viru Maakohtule hagiavalduse JXX JXX ja AXX LXXXvastu tehingu tagasivõitmiseks täitemenetluses. Hagiavalduse kohaselt oli Tartu Maakohtu 09.10.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-6390 välja mõistetud solidaarselt AXX LXXja Megonar OÜ-lt hageja Eksar-Transoil AS-i kasuks 23 677,18 eurot, otsus jõustus Riigikohtu 29.07.2015 määrusega. Tartu Maakohtu 10.11.2015 määrusega olid hageja kasuks AXX LXX ja Megonar OÜlt välja mõistetud menetluskulud summas 2200 eurot. Võlgnikud ei ole vabatahtlikult võlgnevust tasunud ning hageja pöördus kohtutäituri poole võlgnevuse sissenõudmiseks, kuid täitemenetluste nr 140/2015/1027 ja 140/2015/1028 raames ei õnnestunud nõude rahuldamine. Ühe aasta jooksul alates täitemenetluste algatamisest ei õnnestunud seega nõuete rahuldamine. Kostja I on sisuliselt varatu, kuna olemasoleva vara arvel pole võimalik nõuet rahuldada, kostja I ei tööta. Hageja on seisukohal, et nõuete rahuldamine ei ole ka tulevikus võimalik. Seetõttu on põhjendatud nõuda võlgniku vara tagasivõitmist täitemenetluses. Kostjale 1 kuulus enne täitemenetluste alustamist kolm kinnisasja. Kostja 1 võõrandas kostjale 2 07.11.2013 sõlmitud lepinguga kinnisasja XXX. Võõrandamisleping oli sõlmitud kolme aasta jooksul enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Hageja leiab, et nimetatud tehinguga kahjustas kostja I hageja kui täitemenetluses võlausaldaja huve ning tegi seda tahtlikult. Nimelt tulenes hageja nõue kostja I vastu poolte vahel sõlmitud laenulepingust, laenu tagastamise tähtajaks oli 15.12.2012. Tähtajaks kostja I laenu ei tagastanud, hageja nõudis 25.07.2013 kinnituskirjas võlgnevuse tasumist, kuid tulemuseta. Mõned kuud pärast kirja saatmist ja enne hageja kohtusse pöördumist võla nõudmiseks võõrandas kostja I oma kinnisasjad. Kostjale I jäi ainult üks kinnisasi, mis oli hüpoteekidega koormatud, mille arvel ei oleks nõuete rahuldamine võimalik. Samuti oli võõrandamistehing sõlmitud isa AXX LX ja poja JXX LX vahel, kes on seaduse mõttes lähikondsed. Sellest võib ka eeldada, et kostja 2 oli teadlik hageja huvide kahjustamisest. Kostja II on esitanud 07.11.2013 sõlmitud müügilepingu, mille kohaselt oli Kinnistu müügihind 85 000 eurot. Müügihind tasuti selliselt, et 10 000 euro ulatuses tasaarvestati kostja II laenulepingust tulenev nõue kostja I vastu, 68 200 euro ulatuses tasuti kostja I võlgnevust Swedbank AS ees ning 6800 eurot tasuti kostjale I. Tehingust said seega raha kaks kostja I võlausaldajat - kostja II ja

2-16-16723 Swedbank ning osaliselt ka kostja I. Hageja arvates, tema kui võlausaldaja huve antud tehinguga kahjustati, kuna talle ei makstud midagi. Kostja I ei täitnud oma kohustusi hageja ees, vaid asus hoopis oma vara võõrandama ning likvideeris oma võlgnevusi teiste võlausaldajate ees. Hageja leiab, et võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt, kuid kostja I ei pidanud seda vajalikuks. Hageja on veendunud, et kostja 1 oli teadlik sellest, et tehinguga kahjustatakse hageja kui võlausaldaja huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Hageja leiab, et kostjale 2 oli teada vähemalt Megonar OÜ majandustegevusest, sellele viitavad Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-37-15 toodud asjaolud, kust mh selgub, et esialgu kostjaga 1 ja hiljem kostjaga 2 seotud äriühing on soovinud saada geoloogilise uuringu luba. Riigikohtus on olnud menetlusosaliseks Kalda Kivi OÜ (Megonar OÜ eriõigusjärglane) ja Kalda Kivi OÜ ainuke juhatuse liige on äriregistri andmetel Kostja II. Kohtuotsusest tuleneb, et esialgu on haldusasjas olnud kaebajaks 2013. aastal Megonar OÜ, kes on hiljem asendatud Kalda Kivi OÜ-ga. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja 2 oli teadlik tehingu kahjustavast iseloomust. Hageja märkis samuti, et hageja on huvitatud võlgnevuse tasumisest mõlema võlgniku nii AXX L kui ka OÜ Megonar poolt. Hageja leiab, et OÜ-l Megonar vara olemasolu pole tõendatud ning kui osaühingul oli rahaliselt hinnatav kompost, siis oli tal pooleteistaasta jooksul võimalik hagej anõuet rahuldada, mida OÜ Megonar aga ei teinud ning praegu on OÜ Megonar kohta avaldatud kustutamisteade. Eeltoodud põhjustel palub hageja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 07.11.2013 sõlmitud asja- ja võlaõiguslik võõrandamisleping. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise avalduse, mille kohus rahulda 10.11.2016 määrusega. Hageja esitas järgmised tõendid: -

-

Kohtutäitur Tatjana Afanasieva õiend täitemenetluses oleva nõude rahuldamise võimatusest; Kinnistusraamatust väljavõte, millest nähtub, et JXX LXX sai 07.11.2013 asjaõiguslepingu alusel kinnisasja asukohaga XXX omanikuks; Laenu- ja käendusleping, millest selgub, et hageja andis laenu Megonar OÜ-le summas 18540 eurot, intressiga 20% aastas tagastamise tähtajaga 15.12.2012; Hageja 25.07.2013 kinnituskiri, milles nõuab kostjalt I võlgnevuse tasumist; Tartu Maakohtu 09.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-6390, millega mõisteti Megonar OÜ-lt ja AXX LXX solidaarselt Eksar-Transoil AS-i kasuks 23 677,18 eurot; otsus jõustus Riigikohtu 29.07.2015 määrusega; Megonar OÜ äriregistrist väljavõte, millest nähtub, et osaühing Megonar on äriregistrist kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu.

Kostja I AXX JXX seisukohad Kostja I leiab, et tehingu tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud. Kostja I selgitas, et OÜ-le Megonar kuulub 30 000 tonni komposti, mille turuhind on 12-15 eurot ehk komposti müügist saadud rahast on võimalik hageja nõudeid rahuldada. Kompost asub vaidlusalusel kinnistul ning seda oli võimalik realiseerida. Asjaolu, et hageja ja kohtutäitur ei kasutanud kõiki võimalusi hageja nõude rahuldamiseks, ei saa olla aluseks tehingu tagasivõitmiseks. Hageja nõude rahuldamine on võimalik muu vara arvel, kui tehingu tagasivõitmisega. Kostja I leiab ka, et sõlmitud võõrandamistehing ei ole võlausaldajat kahjustav ja seda asjaolu pole hageja hagiavalduses tõendanud, kuna hagejale hagi esitamisel ei olnud teada ka tehingu tingimusi.

2-16-16723 Samuti ei tähenda võlausaldajate huvide kahjustamist asjaolu, et kostja 1 võõrandas kinnistu pärast hagejalt kinnituskirja saamist. Hageja pidi tõendama, et tema huvid oli selle konkreetse tehinguga kahjustatud, hageja aga, hagi esitades, ei teadnud isegi, millise tehinguga oli tegemist. Kostja 1 müüs kinnistu kallima hinnaga kui turuhind ja seega kostja 1 vara väärtus võõrandamistehinguga ei vähenenud, seega ei saanud ka võlausaldajate huve kahjustada. Kui kostja 1 likvideeris võlgnevuse ühe võlausaldaja ees, ei tähenda automaatselt seda, et tehinguga oli hageja huvid kahjustatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja 2 teadis sissenõudja huvide kahjustamisest. Kostja 1 on veendunud ka vaatamata Tartu Maakohtu jõustunud otsusele, et hagejal puudub nõue tema vastu, mistõttu ei saanud tema teha hagejat kahjustavat tehingut – tehingu tegemise ajal oli kostja 1 veendunud, et hagejal pole ühtegi nõuet tema vastu. Kostja 1 märkis ka, et kuna tegemist ei olnud võlausaldaja huve kahjustava tehinguga, ei saanud ka ükski lepingu pool teada tehingu kahjustavast iseloomust. Kostja 1 esitas tõendina Keskkonnaameti e-kirja komposti ladustamise kohta Kalda kinnistul.

Kostja II JXX JXX seisukohad Kostja II on seisukohal, et hagi ese ja alus ei ole selged, hageja esitatud hagiavaldus on põhjendamata ja seetõttu tuleks jätta rahuldamata. Kostja II on seisukohal, et tehinguga ei olnud võlausaldaja huvid kahjustatud. Samuti on hageja nõude rahuldamine võimalik teise solidaarvõlgniku vara arvel ja seega puudub eeldus hagi esitamiseks. Hagi esitamiseks tehingu tagasivõitmiseks oli vaja hagejal täpselt kirjeldada tehingu sisu ja tingimusi, mida hageja aga ei teinud, kuna hagejale ei olnud teada tehingu sisu, mh ka seda kas tehing oli tasuta või tasu eest. Kostja II selgitas, et kinnistu oli võõrandatud turuhinnast kallima hinnaga – 85000 euro eest. Tehingu tagajärjel kostja I vara väärtus suurenes ja seega ei saanud tehing mitte kuidagi hageja huve kahjustada. Kuna hageja huvid ei olnud tehinguga kahjustatud, ei saanud ka tehingu pooled olla teadlikud tehingu kahjustavast iseloomust. Tartu Maakohtu otsus jõustus 29.07.2015 ehk 1,5 aastat pärast tehingu tegemist, seega ei saanud kostja II mitte kuidagi olla teadlik sellest, et tehinguga võib kaasneda kahju hagejale. Kostja II leidis, et hagi rahuldamise eeldused ei ole täidetud ka selle tõttu, et kohtuotsusega oli võlgnevus välja mõistetud solidaarselt kostjalt I ja OÜ-lt Megonar. OÜ-l Megonar on aga vara, mille arvel oleks võimalik nõude rahuldamine, osaühingule kuulub kompost, mille turuhind kataks hageja nõude täies ulatuses. Eeltoodud põhjustel palus kostja II jätta hagi rahuldamata. Kostja II esitas tõenditena: -

-

Kinnistu müügilepingu, millest nähtub, et kostjate ja Swedbank AS-i kui hüpoteegipidaja vahel oli 07.11.2013 sõlmitud kinnistu XXX asjaõigus- ja müügileping ning hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise leping, ostuhinnaks oli 85 000 eurot, millest 68 200 eurot läks hüpoteekidega tagatud nõuete kustutamisele, 10 000 eurot - kostjale II tema nõude tasaarvestamiseks ja 6800 eurot – notarile. Eksperthinnang, mille kohaselt oli seisuga 07.11.2013 kinnistu turuväärtuseks 77 000 eurot.

2-16-16723

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Kõigepealt märgib kohus, et ei nõustu kostjate väidetega, et hagi ese ja alus pole piisavalt selged. Kohus leiab, et esitatud hagiavalduses on selgelt piiritletud, millise tehingu kehtetuks tunnistamist hageja soovib ja millistel alustel. Asjaolu, et hagejale polnud teada tehingu sisu, ei oma, kohtu arvates, hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumil tähtsust. Tõendamine ja eelduste olemasolu väljatoomine on kohtumenetluse eesmärgiks, seda pole alati võimalik hagi esitamisel hagile lisada või hagis kirjeldada. Kui kohtumenetluse käigus osutub, et tehingu tagasivõitmiseks eeldused ei esine või hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata, siis on alust jätta hagi rahuldamata, kuid mitte menetlusse võtmata. Seega leiab kohus, et hagi oli õigesti menetlusse võetud ja puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
3.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 alusel kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-111-16 p-s 17, et TMS §-de 187 ja 188 järgi on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused:  sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2);  sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2);  võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1);  võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene lause, § 188 lg 1);  teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (TMS § 188 lg 1).
4.Pooled ei vaidle antud asjas selle üle, et hagejal on kostja I vastu sissenõutavaks muutunud nõue ning kehtiv täitedokument, samuti selle üle, et tehing kostjate vahel oli tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja nõude rahuldamine on võimalik OÜ Megonar vara arvelt ja kas esinevad viimast kaks eeldust – kas kostja I tegi tehingu teadlikult hageja huve kahjustamiseks ning kas kostja II oli sellest teadlik või mitte.
5.Kohus leiab, et antud juhul ei ole asJXXhased kostja I väited komposti olemasolu kohta, samuti ei oma tähtsust, kas selle arvel on võimalik nõude rahuldamine või mitte.

2-16-16723 Tartu Maakohtu otsusega oli võlgnevus välja mõistetud solidaarselt kostjalt I ja OÜ-lt Megonar. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 alusel kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna tegemist oli solidaarkohustusega, oli hagejal võimalus valida, kelle vastu tema nõudega pöördub ja kelle vara arvel nõude rahuldamine toimub. Hageja on valinud esitada tagasivõitmise hagi kostja I suhtes toimuvas täitemenetluses, mille käigus on tuvastamist leidnud kohtutäituri esitatud õiendiga, et kostja I vara arvel nõude täitmine võimatu, kostjal I ei ole vara nõude rahuldamiseks. Siinkohal ei oma tähtsust, et OÜ-l Megonar oli või on ka praegu vara. TMS § 188 lg 1 nimetatud eeldus, et võlgniku vara arvel ei õnnestunud nõuet täielikult rahuldada, hõlmab, kohtu arvates, ainult konkreetses täitemenetluses oleva võlgniku vara, mitte kolmandate isikute, kes ei ole ka konkreetses täitemenetluses osaliseks, vara. Kostja I pole menetluse käigus väitnud, et temal on vara, et kompost nt kuuluks tegelikult talle või esitanud tõendeid, mis lükkaks kohtutäituri esitatud õiendit ümber. Teise solidaarvõlgniku või temal vara olemasolu ei välista võlgniku vastu tagasivõitmise hagi esitamist. TMS § 188 lg 1 seisukohalt pole tähtis, kui palju vara kuulus teisele solidaarvõlgnikule, kas tema vara arvelt oli nõude rahuldamine võimalik või mitte. Seega ei hakka kohus ka analüüsima, kas komposti müügilt saadud raha kataks hageja nõuet või mitte, samuti seda, kas tegemist oli kompostiga või jäätmetega ja kohus jätab kostja I esitatud Keskkonnaameti tõendi tähelepanuta, kuna see ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Seega leiab kohus, et eeldus - sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni – on täidetud.

6.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas tehinguga kahjustati hageja huve ja kas kostja I oli kahjustamisest teadlik. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-111-16 p-s 20, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huve siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine täielikult või osaliselt võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele. Kolleegiumi arvates ei ole tehingu võlausaldajate huve kahjustavaks lugemiseks vaja, et tehingule saaks tugineda ka täitedokumendina, samuti ei ole oluline, kas tehing täideti vabatahtlikult või täitemenetluse kaudu. Lisaks ei ole tagasivõitmise nõude lahendamisel oluline, millise vara arvel tehingut täideti. Oluline on see, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses. See sõltub aga eelkõige sellest, kas ja milliseid kohustusi on tehinguga loodud. Kohus ei nõustu kostjatega selles, et kuna kinnistu oli võõrandatud turuhinnast kallima hinnaga, siis ei saanud tehing hageja huve kahjustada. Kohus leiab, et kinnistu müügilepingu sõlmimisel ei oma tähtsust ainult ostuhind. Turuhinnast odavama hinna puhul võib eeldada, et selline tehing kahjustab võlausaldajate huve, kuna võlgniku vara väärtus väheneb. Turuhinnast kallima müügihinna puhul tuleb aga kontrollida, kas võlgnik on ostuhinna saanud või tegemist on nö varjatud kinkelepinguga ja mis ostuhinnast edasi sai ehk miks ostuhinna arvelt ei õnnestunud võlausaldaja nõuet katta, kas nt on võlgnik raha varjanud vms. Seega ka antud juhul kinnistu müük turuhinnast kallima hinnaga ei

2-16-16723 välista automaatselt hageja huve kahjustamise võimalust, vaid tuleb vaadata, miks müügist saadud raha ei läinud hageja nõude rahuldamiseks. Kohus leiab, et kinnistu olemasolu kostja I omandis aitaks hageja nõudeid kasvõi mingis ulatuses rahuldada, kuna kinnistu väärtus on hageja nõudest oluliselt suurem. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas kostja I on kinnistu müügist tegelikult kasu saanud. Selliseks kasuks on kostjate väidetel saadud ostuhind 85 000 eurot, mis on turuhinnast suurem. Kohus on seisukohal, et hageja huvide kahjustamist ei välista asjaolu, et kinnistu müügist saadud rahaga olid kaetud teiste võlausaldajate nõuded, kuna ühe võlausaldaja teisele eelistamine on võlausaldajaid kahjustav. Kuid antud juhul leiab kohus, et hageja huvide kahjustamise jaatamiseks, tuleb analüüsida sõlmitud lepingu sisu ja asjaolusid ning kostja I tehingust saadud kasu. Turuhinnast suurem hind ja teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine ei kinnita ega välista hageja huvide kahjustamist.

7.Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-39-08 p-s 12, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise.
8.Lahendi nr 3-2-1-149-13 p 45 kohaselt oluline ei ole, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks, võlausaldajate huvid on teadlikult kahjustatud ka siis, kui tehingust tulenev negatiivne mõju võlausaldajate huvidele pidi olema võlgnikule tehingu sõlmimise ajal äratuntav (vt Riigikohtu 21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-162-12, p 10). Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega (vt Riigikohtu 21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6212, p 10).
9.Müügilepingu p-des 2.1-2.4 on lepingupooled kokku leppinud, et suurem osa müügihinnast s.o 68 200 eurot läheb hüpoteekidega tagatud nõuete katmiseks. Müügilepingu p-de 3.3 ja 1.2.3 kohaselt ei saanud tegelikult pank raha hüpoteekide kustutamiseks, vaid olemasolevad hüpoteegid läksid üle ostjale ning lepingu allkirjastamisest alates tagasid hüpoteegid panga nõuded ostja ehk kostja II vastu. Sisuliselt tehtud tehinguga ei saanud ei hüpoteegipidaja kui ka kostja I raha kinnistu müügist, vaid muutus kinnistu omanik ja hüpoteegipidaja eest sai võlgnikuks kostja II. Müügilepingu p 1.2.3 järgi jäid ennem olnud hüpoteegid kehtima üldsummas ca 112 485 eurot. TMS § 174 lg-te 1-3 kohaselt kohtutäitur jaotab kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistus7

2-16-16723 raamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. (2) Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. (3) Nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt; 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses; 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–21 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. Eeltoodu sisuliselt tähendab seda, et kinnistu realiseerimisel ka täitemenetluses oleks pidanud kohtutäitur katma kõigepealt hüpoteekidega tagatud nõuded ning alles seejärel hageja nõude. Kuna hüpoteekide summa on oluliselt suurem kui kinnistu väärtus, siis võib eeldada, et ka kinnistu müügi korral täitemenetluse käigus, ei oleks hageja nõue rahuldatud. Esitatud eksperthinnangus on märgitud, et kinnistu hindamisel ja selle väärtuses ei ole arvestatud hüpoteekidega ning hüpoteegid ei ole hinnas kajastatud. Hüpoteekide arvestamisel oleks turuhind eeldatavasti väiksem ning kinnistu müümisel täitemenetluses oleks ostuhind veel madalam, mis välistaks hageja nõude rahuldamist. Seega on kohus seisukohal, et kostjate vahel sõlmitud müügileping ei kahjustanud hageja kui võlausaldaja huve. Kuna tehing ei kahjustanud hageja huve, siis ei saanud ka kostja I olla teadlik tehingu kahjustavast iseloomust.

10.TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Kuna ostja puhul on tegemist võlgniku lähikondsega, ei pidanud hageja tõendama, et kostja II teadis, et tehinguga kahjustatakse hageja huve. Sel juhul on tõendamiskoormis vastupidine ja kostja II pidi tõendama, et tema sellest asjaolust teadlik ei olnud. Kostja II ei ole selliseid tõendeid esitanud. Kuid kuna tehingul ei olnud kahjustavat iseloomu, siis ei saa öelda, et ka kostja II oleks sellest teadlik olnud. Seega jätab kohus tähelepanuta ka hageja esitatud tõendid.
11.Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

12.Hagiavalduses märkis hageja hagihinnaks 3500 eurot ning maakohus on hagiavalduse menetlusse võtnud.

2-16-16723 TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 137 lg 11 kohaselt kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Ringkonnakohus märkis 11.01.2017 määruses, et tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude hinda ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Tegemist on tuvastusnõudega, mille korral TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse hagihind hüve väärtuse järgi, mida hageja on eeldatavasti õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse haginõue TsMS § 125 teise lause alusel mittevaraliseks. Kuivõrd hagi esitamise ajal ei olnud hagejale vaidlusaluse tehingu väärtus teada, siis sai hageja võimalikuks hagi rahuldamise puhul saadavaks maksimaalseks hüveks hageja täitemenetluses sundtäidetava nõude kostja I vastu täielik rahuldamine. Hageja nõudeks kostja I vastu on tsiviilasjas nr 2-14-6390 väljamõistetud võlgnevus 23 677 eurot 18 senti ning menetluskulu 2200 eurot, kokku 25 877 eurot 18 senti. Sellest tulenevalt saab ka käesoleva tsiviilasja hinnaks olla maksimaalselt 25 877 eurot 18 senti. Riigilõiv hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot on 1000 eurot. TsMS § 147 lg 3 alusel kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamise riigilõivu summas 300 eurot, tuleb hagejalt nõuda 700 eurot riigilõivu juurde.

13.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse hageja kahjuks, seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium