Täitmine › Muud täitmisasjad

2-16-16723 Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hageja Eksar-Transoil AS esitas 07.11.2016 Viru Maakohtule hagiavalduse JXX JXX ja AXX LXXXvastu tehingu tagasivõitmiseks täitemenetluses. Hagiavalduse kohaselt oli Tartu Maakohtu 09.10.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-6390 välja mõistetud solidaarselt AXX LXXja Megonar OÜ-lt hageja Eksar-Transoil AS-i kasuks 23 677,18 eurot, otsus jõustus Riigikohtu 29.07.2015 määrusega. Tartu Maakohtu 10.11.2015 määrusega olid hageja kasuks AXX LXX ja Megonar OÜlt välja mõistetud menetluskulud summas 2200 eurot. Võlgnikud ei ole vabatahtlikult võlgnevust tasunud ning hageja pöördus kohtutäituri poole võlgnevuse sissenõudmiseks, kuid täitemenetluste nr 140/2015/1027 ja 140/2015/1028 raames ei õnnestunud nõude rahuldamine. Ühe aasta jooksul alates täitemenetluste algatamisest ei õnnestunud seega nõuete rahuldamine. Kostja I on sisuliselt varatu, kuna olemasoleva vara arvel pole võimalik nõuet rahuldada, kostja I ei tööta. Hageja on seisukohal, et nõuete rahuldamine ei ole ka tulevikus võimalik. Seetõttu on põhjendatud nõuda võlgniku vara tagasivõitmist täitemenetluses. Kostjale 1 kuulus enne täitemenetluste alustamist kolm kinnisasja. Kostja 1 võõrandas kostjale 2 07.11.2013 sõlmitud lepinguga kinnisasja XXX. Võõrandamisleping oli sõlmitud kolme aasta jooksul enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Hageja leiab, et nimetatud tehinguga kahjustas kostja I hageja kui täitemenetluses võlausaldaja huve ning tegi seda tahtlikult. Nimelt tulenes hageja nõue kostja I vastu poolte vahel sõlmitud laenulepingust, laenu tagastamise tähtajaks oli 15.12.2012. Tähtajaks kostja I laenu ei tagastanud, hageja nõudis 25.07.2013 kinnituskirjas võlgnevuse tasumist, kuid tulemuseta. Mõned kuud pärast kirja saatmist ja enne hageja kohtusse pöördumist võla nõudmiseks võõrandas kostja I oma kinnisasjad. Kostjale I jäi ainult üks kinnisasi, mis oli hüpoteekidega koormatud, mille arvel ei oleks nõuete rahuldamine võimalik. Samuti oli võõrandamistehing sõlmitud isa AXX LX ja poja JXX LX vahel, kes on seaduse mõttes lähikondsed. Sellest võib ka eeldada, et kostja 2 oli teadlik hageja huvide kahjustamisest. Kostja II on esitanud 07.11.2013 sõlmitud müügilepingu, mille kohaselt oli Kinnistu müügihind 85 000 eurot. Müügihind tasuti selliselt, et 10 000 euro ulatuses tasaarvestati kostja II laenulepingust tulenev nõue kostja I vastu, 68 200 euro ulatuses tasuti kostja I võlgnevust Swedbank AS ees ning 6800 eurot tasuti kostjale I. Tehingust said seega raha kaks kostja I võlausaldajat - kostja II ja

2-16-16723 Swedbank ning osaliselt ka kostja I. Hageja arvates, tema kui võlausaldaja huve antud tehinguga kahjustati, kuna talle ei makstud midagi. Kostja I ei täitnud oma kohustusi hageja ees, vaid asus hoopis oma vara võõrandama ning likvideeris oma võlgnevusi teiste võlausaldajate ees. Hageja leiab, et võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt, kuid kostja I ei pidanud seda vajalikuks. Hageja on veendunud, et kostja 1 oli teadlik sellest, et tehinguga kahjustatakse hageja kui võlausaldaja huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Hageja leiab, et kostjale 2 oli teada vähemalt Megonar OÜ majandustegevusest, sellele viitavad Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-37-15 toodud asjaolud, kust mh selgub, et esialgu kostjaga 1 ja hiljem kostjaga 2 seotud äriühing on soovinud saada geoloogilise uuringu luba. Riigikohtus on olnud menetlusosaliseks Kalda Kivi OÜ (Megonar OÜ eriõigusjärglane) ja Kalda Kivi OÜ ainuke juhatuse liige on äriregistri andmetel Kostja II. Kohtuotsusest tuleneb, et esialgu on haldusasjas olnud kaebajaks 2013. aastal Megonar OÜ, kes on hiljem asendatud Kalda Kivi OÜ-ga. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja 2 oli teadlik tehingu kahjustavast iseloomust. Hageja märkis samuti, et hageja on huvitatud võlgnevuse tasumisest mõlema võlgniku nii AXX L kui ka OÜ Megonar poolt. Hageja leiab, et OÜ-l Megonar vara olemasolu pole tõendatud ning kui osaühingul oli rahaliselt hinnatav kompost, siis oli tal pooleteistaasta jooksul võimalik hagej anõuet rahuldada, mida OÜ Megonar aga ei teinud ning praegu on OÜ Megonar kohta avaldatud kustutamisteade. Eeltoodud põhjustel palub hageja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 07.11.2013 sõlmitud asja- ja võlaõiguslik võõrandamisleping. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise avalduse, mille kohus rahulda 10.11.2016 määrusega. Hageja esitas järgmised tõendid: -

-

Kohtutäitur Tatjana Afanasieva õiend täitemenetluses oleva nõude rahuldamise võimatusest; Kinnistusraamatust väljavõte, millest nähtub, et JXX LXX sai 07.11.2013 asjaõiguslepingu alusel kinnisasja asukohaga XXX omanikuks; Laenu- ja käendusleping, millest selgub, et hageja andis laenu Megonar OÜ-le summas 18540 eurot, intressiga 20% aastas tagastamise tähtajaga 15.12.2012; Hageja 25.07.2013 kinnituskiri, milles nõuab kostjalt I võlgnevuse tasumist; Tartu Maakohtu 09.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-6390, millega mõisteti Megonar OÜ-lt ja AXX LXX solidaarselt Eksar-Transoil AS-i kasuks 23 677,18 eurot; otsus jõustus Riigikohtu 29.07.2015 määrusega; Megonar OÜ äriregistrist väljavõte, millest nähtub, et osaühing Megonar on äriregistrist kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu.

Kostja I AXX JXX seisukohad Kostja I leiab, et tehingu tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud. Kostja I selgitas, et OÜ-le Megonar kuulub 30 000 tonni komposti, mille turuhind on 12-15 eurot ehk komposti müügist saadud rahast on võimalik hageja nõudeid rahuldada. Kompost asub vaidlusalusel kinnistul ning seda oli võimalik realiseerida. Asjaolu, et hageja ja kohtutäitur ei kasutanud kõiki võimalusi hageja nõude rahuldamiseks, ei saa olla aluseks tehingu tagasivõitmiseks. Hageja nõude rahuldamine on võimalik muu vara arvel, kui tehingu tagasivõitmisega. Kostja I leiab ka, et sõlmitud võõrandamistehing ei ole võlausaldajat kahjustav ja seda asjaolu pole hageja hagiavalduses tõendanud, kuna hagejale hagi esitamisel ei olnud teada ka tehingu tingimusi.

2-16-16723 Samuti ei tähenda võlausaldajate huvide kahjustamist asjaolu, et kostja 1 võõrandas kinnistu pärast hagejalt kinnituskirja saamist. Hageja pidi tõendama, et tema huvid oli selle konkreetse tehinguga kahjustatud, hageja aga, hagi esitades, ei teadnud isegi, millise tehinguga oli tegemist. Kostja 1 müüs kinnistu kallima hinnaga kui turuhind ja seega kostja 1 vara väärtus võõrandamistehinguga ei vähenenud, seega ei saanud ka võlausaldajate huve kahjustada. Kui kostja 1 likvideeris võlgnevuse ühe võlausaldaja ees, ei tähenda automaatselt seda, et tehinguga oli hageja huvid kahjustatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja 2 teadis sissenõudja huvide kahjustamisest. Kostja 1 on veendunud ka vaatamata Tartu Maakohtu jõustunud otsusele, et hagejal puudub nõue tema vastu, mistõttu ei saanud tema teha hagejat kahjustavat tehingut – tehingu tegemise ajal oli kostja 1 veendunud, et hagejal pole ühtegi nõuet tema vastu. Kostja 1 märkis ka, et kuna tegemist ei olnud võlausaldaja huve kahjustava tehinguga, ei saanud ka ükski lepingu pool teada tehingu kahjustavast iseloomust. Kostja 1 esitas tõendina Keskkonnaameti e-kirja komposti ladustamise kohta Kalda kinnistul.

Kostja II JXX JXX seisukohad Kostja II on seisukohal, et hagi ese ja alus ei ole selged, hageja esitatud hagiavaldus on põhjendamata ja seetõttu tuleks jätta rahuldamata. Kostja II on seisukohal, et tehinguga ei olnud võlausaldaja huvid kahjustatud. Samuti on hageja nõude rahuldamine võimalik teise solidaarvõlgniku vara arvel ja seega puudub eeldus hagi esitamiseks. Hagi esitamiseks tehingu tagasivõitmiseks oli vaja hagejal täpselt kirjeldada tehingu sisu ja tingimusi, mida hageja aga ei teinud, kuna hagejale ei olnud teada tehingu sisu, mh ka seda kas tehing oli tasuta või tasu eest. Kostja II selgitas, et kinnistu oli võõrandatud turuhinnast kallima hinnaga – 85000 euro eest. Tehingu tagajärjel kostja I vara väärtus suurenes ja seega ei saanud tehing mitte kuidagi hageja huve kahjustada. Kuna hageja huvid ei olnud tehinguga kahjustatud, ei saanud ka tehingu pooled olla teadlikud tehingu kahjustavast iseloomust. Tartu Maakohtu otsus jõustus 29.07.2015 ehk 1,5 aastat pärast tehingu tegemist, seega ei saanud kostja II mitte kuidagi olla teadlik sellest, et tehinguga võib kaasneda kahju hagejale. Kostja II leidis, et hagi rahuldamise eeldused ei ole täidetud ka selle tõttu, et kohtuotsusega oli võlgnevus välja mõistetud solidaarselt kostjalt I ja OÜ-lt Megonar. OÜ-l Megonar on aga vara, mille arvel oleks võimalik nõude rahuldamine, osaühingule kuulub kompost, mille turuhind kataks hageja nõude täies ulatuses. Eeltoodud põhjustel palus kostja II jätta hagi rahuldamata. Kostja II esitas tõenditena: -

-

Kinnistu müügilepingu, millest nähtub, et kostjate ja Swedbank AS-i kui hüpoteegipidaja vahel oli 07.11.2013 sõlmitud kinnistu XXX asjaõigus- ja müügileping ning hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise leping, ostuhinnaks oli 85 000 eurot, millest 68 200 eurot läks hüpoteekidega tagatud nõuete kustutamisele, 10 000 eurot - kostjale II tema nõude tasaarvestamiseks ja 6800 eurot – notarile. Eksperthinnang, mille kohaselt oli seisuga 07.11.2013 kinnistu turuväärtuseks 77 000 eurot.

2-16-16723

KOHTU PÕHJENDUSED

2-16-16723 Tartu Maakohtu otsusega oli võlgnevus välja mõistetud solidaarselt kostjalt I ja OÜ-lt Megonar. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 alusel kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna tegemist oli solidaarkohustusega, oli hagejal võimalus valida, kelle vastu tema nõudega pöördub ja kelle vara arvel nõude rahuldamine toimub. Hageja on valinud esitada tagasivõitmise hagi kostja I suhtes toimuvas täitemenetluses, mille käigus on tuvastamist leidnud kohtutäituri esitatud õiendiga, et kostja I vara arvel nõude täitmine võimatu, kostjal I ei ole vara nõude rahuldamiseks. Siinkohal ei oma tähtsust, et OÜ-l Megonar oli või on ka praegu vara. TMS § 188 lg 1 nimetatud eeldus, et võlgniku vara arvel ei õnnestunud nõuet täielikult rahuldada, hõlmab, kohtu arvates, ainult konkreetses täitemenetluses oleva võlgniku vara, mitte kolmandate isikute, kes ei ole ka konkreetses täitemenetluses osaliseks, vara. Kostja I pole menetluse käigus väitnud, et temal on vara, et kompost nt kuuluks tegelikult talle või esitanud tõendeid, mis lükkaks kohtutäituri esitatud õiendit ümber. Teise solidaarvõlgniku või temal vara olemasolu ei välista võlgniku vastu tagasivõitmise hagi esitamist. TMS § 188 lg 1 seisukohalt pole tähtis, kui palju vara kuulus teisele solidaarvõlgnikule, kas tema vara arvelt oli nõude rahuldamine võimalik või mitte. Seega ei hakka kohus ka analüüsima, kas komposti müügilt saadud raha kataks hageja nõuet või mitte, samuti seda, kas tegemist oli kompostiga või jäätmetega ja kohus jätab kostja I esitatud Keskkonnaameti tõendi tähelepanuta, kuna see ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Seega leiab kohus, et eeldus - sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni – on täidetud.

2-16-16723 välista automaatselt hageja huve kahjustamise võimalust, vaid tuleb vaadata, miks müügist saadud raha ei läinud hageja nõude rahuldamiseks. Kohus leiab, et kinnistu olemasolu kostja I omandis aitaks hageja nõudeid kasvõi mingis ulatuses rahuldada, kuna kinnistu väärtus on hageja nõudest oluliselt suurem. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas kostja I on kinnistu müügist tegelikult kasu saanud. Selliseks kasuks on kostjate väidetel saadud ostuhind 85 000 eurot, mis on turuhinnast suurem. Kohus on seisukohal, et hageja huvide kahjustamist ei välista asjaolu, et kinnistu müügist saadud rahaga olid kaetud teiste võlausaldajate nõuded, kuna ühe võlausaldaja teisele eelistamine on võlausaldajaid kahjustav. Kuid antud juhul leiab kohus, et hageja huvide kahjustamise jaatamiseks, tuleb analüüsida sõlmitud lepingu sisu ja asjaolusid ning kostja I tehingust saadud kasu. Turuhinnast suurem hind ja teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine ei kinnita ega välista hageja huvide kahjustamist.

2-16-16723 raamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. (2) Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. (3) Nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt; 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses; 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–21 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. Eeltoodu sisuliselt tähendab seda, et kinnistu realiseerimisel ka täitemenetluses oleks pidanud kohtutäitur katma kõigepealt hüpoteekidega tagatud nõuded ning alles seejärel hageja nõude. Kuna hüpoteekide summa on oluliselt suurem kui kinnistu väärtus, siis võib eeldada, et ka kinnistu müügi korral täitemenetluse käigus, ei oleks hageja nõue rahuldatud. Esitatud eksperthinnangus on märgitud, et kinnistu hindamisel ja selle väärtuses ei ole arvestatud hüpoteekidega ning hüpoteegid ei ole hinnas kajastatud. Hüpoteekide arvestamisel oleks turuhind eeldatavasti väiksem ning kinnistu müümisel täitemenetluses oleks ostuhind veel madalam, mis välistaks hageja nõude rahuldamist. Seega on kohus seisukohal, et kostjate vahel sõlmitud müügileping ei kahjustanud hageja kui võlausaldaja huve. Kuna tehing ei kahjustanud hageja huve, siis ei saanud ka kostja I olla teadlik tehingu kahjustavast iseloomust.

Menetluskulude jaotus

2-16-16723 TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 137 lg 11 kohaselt kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Ringkonnakohus märkis 11.01.2017 määruses, et tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude hinda ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Tegemist on tuvastusnõudega, mille korral TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse hagihind hüve väärtuse järgi, mida hageja on eeldatavasti õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse haginõue TsMS § 125 teise lause alusel mittevaraliseks. Kuivõrd hagi esitamise ajal ei olnud hagejale vaidlusaluse tehingu väärtus teada, siis sai hageja võimalikuks hagi rahuldamise puhul saadavaks maksimaalseks hüveks hageja täitemenetluses sundtäidetava nõude kostja I vastu täielik rahuldamine. Hageja nõudeks kostja I vastu on tsiviilasjas nr 2-14-6390 väljamõistetud võlgnevus 23 677 eurot 18 senti ning menetluskulu 2200 eurot, kokku 25 877 eurot 18 senti. Sellest tulenevalt saab ka käesoleva tsiviilasja hinnaks olla maksimaalselt 25 877 eurot 18 senti. Riigilõiv hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot on 1000 eurot. TsMS § 147 lg 3 alusel kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamise riigilõivu summas 300 eurot, tuleb hagejalt nõuda 700 eurot riigilõivu juurde.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.