Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-21552
Tsiviilasi
Harjaks Inkasso OÜ hagi Jelena Antonova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
698,09 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. märtsi 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harjaks Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Harjaks Inkasso OÜ (registrikood: 12341373; asukoht: Ida-Viru maakond Jõhvi Rakvere 14), esindaja Svetlana Harjaks Vastustaja (kostja): Jelena Antonova (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Paul Paas
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Muuta Viru Maakohtu 28. märtsi 2014. a otsuse resolutsiooni p-i 1 ning lugeda õigeks hagi rahuldamata jätmine, samuti täiendada otsuse põhjendusi
käesolevas
otsuses
toodud
põhjendustega. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Lugeda Viru Maakohtu 28. märtsi 2014. a otsuse resolutsiooni p 1 sõnastatuks järgmiselt: „Jätta Harjaks Inkasso OÜ hagi Jelena
Antonova
vastu
võlgnevuse
nõudes
rahuldamata.“
Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Harjaks Inkasso OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Harjaks Inkasso OÜ esitas 08.05.2013. a hagi Jelena Antonova vastu põhivõlgnevuse 550,66 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 6,75 euro ja alates 01.04.2013. a kuni võlgnevuse tasumiseni viivise 0,07% tagastamata põhivõlgnevuselt päevas väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt kuulub Jelena Antonovale korteriomand asukohaga X-XX, XXX. Kostjal tekkis KÜ Ahtme mnt 73 ees võlgnevus 2012. a oktoobrist. Seisuga 31.03.2013 on kostja võlgnevus 637,54 eurot. KÜ Ahtme mnt 73 loovutas 15.04.2013 kõik oma nõuded hagejale. Hageja esitas kohtule nõude loovutamise tõendamiseks kinnituse nõude loovutamise kohta, mille oli allkirjastanud KÜ Ahtme mnt 73 juhatuse liige Svetlana Harjaks.
2.Jelena Antonova vaidles hagile vastu. Kostjale jäi arusaamatuks, mille eest on ta hagejale võlgu (I kd, tl 29). Kostja täiendavas vastuses esitas kostja vastuväite, mille kohaselt on nõude loovutamine tühine, sest nõude loovutanud korteriühistu juhatuse liige Svetlana Harjaks oli ühtlasi Harjaks Inkasso OÜ juhatuse liige. MTÜS § 19 lg 1 p-i 4 alusel on tehingu jaoks vajalik korteriühistu üldkoosoleku otsus (I kd, tl 44).
3.28.08.2013. a kohtuistungil selgitas hageja, et kostjal on tekkinud küttekulude võlgnevus. Kostja märkis, et ta on juba ammu läinud üle alternatiivküttele ning seetõttu on arvestatud tema küttekulusid väiksemalt köetavalt pinnalt. Põhjendamatu on arvestada küttekulusid 100% kostja korteriomandi pinnast.
4.Viru Maakohus jättis 20.09.2013. a määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 20.09.2013. a määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuna maakohus on vaidlustatud määrust tehes hinnanud poolte esitatud tõendeid ja seisukohti, siis tuleb maakohtul lahendada pooltevaheline vaidlus sisuliselt ning muuhulgas hinnata, kas hageja on nõude kostja vastu saanud loovutamise teel ja kas ta on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus jättis 28.03.2014. a otsusega Harjaks Inkasso OÜ hagi Jelena Antonova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud Harjaks Inkasso OÜ kanda. Kohus leidis, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas nõude alusena nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 2 lisa nr 1, kus korteriühistus juhatuse liige Svetlana Harjaks kinnitas loovutajana, et korteriühistu nõue on üle läinud OÜ-le Harjaks Inkasso. KÜ Ahtme mnt 73 vastusest kostjale (I kd, tl 92) tuleneb, et korteriühistu 06.03.2013 üldkoosolekul ei arutatud ega otsustatud korteriühistu nõudeõiguse üleandmist hagejale ega kellelegi teisele. Korteriühistu üldkoosolekul ei ole arutatud ega otsustatud esitada hagi kostja vastu. Korteriühistu raamatupidamises ei ole kajastatud korteriühistu nõudeõiguse üleandmist ega loovutamist, korteriühistu ei kiida tagantjärele heaks mingeid nõuete loovutamisi ega üleandmisi, mis on teostatud Svetlana Harjaksi poolt, vahendusel või esindamisel. Korteriühistu on teadlik kostja alternatiivkütte olemasolust. Korteriühistu arvestas kostja puhul köetava pinna suuruseks 2,4 m2 ega ole võtnud vastu otsust kaugküttega köetava pinna suurendamiseks. Korteriühistule teadaolevalt on Svetlana Harjaks 2012-2013 kütteperioodil ainuisikuliselt ilma korteriühistu otsuseta muutnud kostja korteri köetava pinna suurust.
Korteriühistu 19.05.2013 üldkoosoleku otsusega otsustati tühistada Svetlana Harjaksi poolt kostja korterile tehtud kaugkütte arvestus ja korteriühistu tegi ümberarvestuse (I kd, tl 93). Kohus ei arvestanud tõendina hageja esitatud L. Vershi teadet (I kd, tl 60, 105-106), sest hageja ei ole tõendanud nimetatud isiku seost korteriühistu või käesoleva vaidlusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et L. Vershi puhul oleks tegemist korteriühistu liikme või mõne liikme esindajaga, kes osales nimetatud koosolekul. Kostja nimetatud isikut ei tunne. Kohus ei pidanud usaldusväärseks 15.03.2014 koostatud kinnitust nõude loovutamise kohta, mille on allkirjastanud 9 päeva enne oma volituste lõppu korteriühistu juhatuse liikmena Svetlana Harjaks. Nõude olemasolu ja loovutamine tuleb kahtlemata kajastada juriidilise isiku raamatupidamises. 06.03.2013 toimunud korteriühistu üldkoosoleku protokolli väljavõttest, mille kohaselt otsustas üldkoosolek loovutada hagejale nõudeõigused ja mille on allkirjastanud Svetlana Harjaks (I kd, tl 59), ei nähtu, millised nõuded hagejale loovutati. Puudub vaidlus selle üle, et korteriühistu raamatupidamises puudub märge nõude loovutamisest hagejale ning korteriühistu 19.05.2013 üldkoosoleku otsusest saab järeldada, et nimetatud nõue kostja vastu oli jätkuvalt korteriühistul (tehti nõude ümberarvestus). Põhjendatud on kostja vastuväide, et KÜ Ahtme mnt 72 ei ole oma nõuet kostja vastu hagejale loovutanud. Kohus leidis, et kostja on piisavalt tõendanud, et temale kuuluv korter ehitati ümber alternatiivküttele, selleks olid teiste kaasomanike nõusolekud, ümberehitus on kooskõlastatud kohalikus omavalitsuses ja kantud ehitusregistrisse ning korteriühistu aktsepteeris alternatiivkütte paigaldamisest tulenevat küttepinna suurust 2,4 m2 ja aktsepteerib seda ka käesoleval ajal. Seega oli põhjendamatu nõuda kostjalt küttekulude tasumist kostjale kuuluva korteriomandi suuruse alusel (I kd, tl 54-56, 62, 68-95). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Harjaks Inkasso OÜ esitas 14.05.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus vääralt hinnanud KÜ Ahtme mnt 73 juhatuse liikmete vastust järelepärimisele, mille kohaselt 06.03.2013 korteriühistu üldkoosolekul ei arutatud ega otsustatud korteriühistu nõudeõiguse üleandmist hagejale. 28.08.2013 toimunud kohtuistungil väitis kostja ja kostja esindaja, et 06.08.2013. a toimunud KÜ Ahtme mnt 73 koosolekul otsustati nõudeõiguse loovutamine. Lisaks esitas hageja koosolekul osalenud KÜ liikme kinnituse, et nimetatud koosolekul otsustati nõudeõiguse üleminek ja lepingu sõlmimine OÜ-ga Harjaks Inkasso. Korteriühistutes on kujunenud tavaks, et KÜ juhatus juhatab koosolekut ja ka protokollib (TsÜS § 2 lg 2). Kostja ei ole vaielnud vastu, et Svetlana Harjaks on juhatanud ja protokollinud KÜ Ahtme mnt 73 liikmete koosolekuid juhatuse liikmeks oleku ajal. Isik, kes on protokollinud koosolekud, võib allkirjastada ka väljavõtte; 2) oli KÜ Ahtme mnt 73 ainsaks juhatuse liikmeks Svetlana Harjaks, kes oma tegevuses nõudeõiguse loovutamisel lähtus korteriühistu huvidest. Seadus ei sätesta juhatuse liikmele toimingupiiranguid enne volituste lõppemist. Toimunud koosolekust ja tema tagasikutsumisest kuulis Svetlana Harjaks alles peale koosolekut. Kuna Svetlana Harjaks oli KÜ-l Ahtme mnt 73 ainukene juhatuse liige, siis ei saanud keegi teine nõudeõigust loovutada. KÜ Ahtme mnt 73 ja apellandi vahelist lepingut ei ole kohtu poolt tühiseks tunnistatud, samuti ei ole kostja esitanud kohtusse tuvastushagi, mistõttu on nõude loovutamine jõus;
3) andis nõude loovutaja omandajale üle kõik nõude aluseks olevad arved, mis on ka kohtule esitatud. Väär on kohtu seisukoht, et nõude loovutamise kinnituses ei ole selge, millist nõuet loovutati. Kinnituse ja lisadega anti omandajale (Harjaks Inkasso) üle kõik vajalikud dokumendid; 4) on 19.05.2013. a üldkoosoleku otsus, mille kohaselt tehti kostja suhtes ümberarvestus, vastuvõtmise hetkest tühine; 5) on kohus jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendi, millega 06.03.2013 koosolekul osalenud KÜ liige kinnitas, et KÜ Ahtme mnt 73 korteriühistu 06.08.2013. koosolekul otsustati korterite 11 ja 25 võlgade nõudeõigused anda üle Harjaks Inkasso OÜ-le. Ainuüksi väide, et kostja ei tunne nimetatud isikut, ei ole kohane tõendi arvestamata jätmiseks; 6) läheb korteriühistu ja hageja vahel sõlmitud lepingu (lisa 1) punkti 2.1 kohaselt nõue loovutajalt (KÜ Ahtme mnt 73 Kohtla-Järve) omandajale (hagejale) üle lepingu sõlmimise hetkest. Alates lepingu sõlmimisest on nõudeõiguse omanik hageja ja KÜ-l puudub seaduslik alus talle mitte kuuluva nõudeõiguse ümberarvestuse tegemiseks; 7) on väär kohtu seisukoht, et korter on ümber ehitatud ja selleks oli olemas kaasomanike nõusolek. Kostja ei ole vastavat tõendit esitanud. Niisugust tõendit kostja menetluse käigus esitanud ei ole. Samuti on seadustega ja Riigikohtu otsustega vastuolus väited küttekulude jaotamise suhtes.
8.Jelena Antonova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Kuna maakohus ei ole teinud sisulist otsust, siis ei saa ringkonnakohus hagi ise rahuldada. Kuna käesolevas asjas on esitatud apellatsioonkaebus olematule kohtuotsusele, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib samas, et maakohtu lahend on oluliste sisuliste ja vormiliste puudustega. Maakohtu lahendis puuduvad viited, millist materiaalõiguse normi kohus lahendi tegemisel kohaldas. Maakohus on 31.03.2014 määrusega muutunud lahendi kuupäeva ja edasikaebamise korda, kuid samas on kohtuotsuse resolutsiooniga jäetud hagi läbi vaatamata ning kohtuotsuse põhjenduste asemel on märgitud, et maakohus esitab määruse põhjendused. Ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga maakohtu lahendi resolutsiooni ja õigeks tuleb lugeda: „Jätta Harjaks Inkasso OÜ hagi Jelena Antonova vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.“. Muus osas tuleb maakohtu 28.03.2014 otsus jätta muutmata, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
10.Hagiavalduse kohaselt põhineb hageja nõue 15.04.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingul. Kostja vaidles maakohtus hagile vastu märkides, et talle ei ole selge loovutamise kehtivus ega sisu. Nõude loovutamisest kostjale teatatud ei ole. Asja materjalides puudub nõude loovutamise dokument. Ringkonnakohus leiab, et seda ei asenda hageja poolt esitatud järgmised dokumendid: 1) nõude loovutamise lepingu lisa 1 (kuupäev puudub) (I kd lk 10); 2) Kohtla-Järve Ahtme mnt 73 korteriühistu juhatuse liikme S. Harjaksi poolt allkirjastatud tõend kostja võlgnevuse suuruse kohta (kuupäev puudub) (I kd lk 47);
3) üldkoosoleku protokolli väljavõte (kuupäev puudub) (I kd lk 69); 4) 11.09.2013. Versh Ljubovi poolt koostatud teade.
11.Maakohtus oli vaidlus selle üle, kas KÜ nõude loovutamise otsustas üldkoosolek või juhatuse liige. Asja materjalide juures on KÜ Kohtla-Järve Ahtme mnt 73 vastus päringule 10.09.2013, milles kinnitatakse, et korteriühistu 06.03.2013 üldkoosolekul ei arutatud ega otsustatud korteriühistu nõudeõiguse üleandmist inkassofirmale Harjaks Inkasso OÜ ega kellelegi teisele (I kd lk 92). Asja materjalide juures ei ole KÜ 06.03.2013 üldkoosoleku materjale, pooled ei vaidle selle üle, et eelmine juhatus ei andnud korteriühistule materjale üle, vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja võlg ei ole praegu ega olnud ka väidetavalt toimunud nõude loovutamise ajal kajastatud korteriühistu raamatupidamises (I kd lk 149). Apellandi väide, et 28.08.2013 toimunud kohtuistungil väitis kostja ja kostja esindaja, et 06.08.2013. a toimunud KÜ Ahtme mnt 73 koosolekul otsustati nõudeõiguse loovutamine, ei ole õige. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja viitas, et üldkoosolekul arutati kahe teise korteriomanikuga seonduvaid küsimusi ning kostja jäi vastuväite juurde, et nõude loovutamist üldkoosolekul ei otsustatud (I kd lk 51). Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga saab lugeda tuvastatuks asjaolu, et KÜ üldkoosoleku otsusega kostja vastu nõudeõiguse loovutamist ei toimunud.
12.Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas puudub kirjalik nõude loovutamise dokument ning kostja ei ole kinnitanud, et ta oleks nõude loovutamise teate kätte saanud, siis oli kostjal õigus keelduda VÕS § 172 alusel hageja esitatud nõude täitmisest. Hageja väitel loovutati talle nõudeõigus kostja vastu võlgnevuse osas, mis tekkis küttekulude tasumata jätmisest perioodil oktoober 2012 – 2013 märts (I kd lk 51). Kostja esitas vastuväite, et tal puudub võlgnevus korteriühistu ees ning esitas vastuväite kinnituseks arve nr 05,13/25, mille järgi pidi kostja 31.05.2013 tasuma 57.43 eurot (I kd lk 62). Arvestades asjas esitatud asjaolusid ja nende kohta esitatud tõendeid, tuleb kostja käitumine võlgnevuse tasumisel lugeda kooskõlas VÕS § 172 ning VÕS § 169 lg-ga 1 lubatavaks ning nõue täidetuks õigele isikule, mis VÕS § 76 lg 3 kohaselt lõpetab kohustuse. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Ringkonnakohus leiab, et ka eeldusel, et nõue on kehtivalt loovutatud, on kostjal õigus esitada vastuväide, et nõue on täitmise tõttu lõppenud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu hagiavalduses märgitud täitmata nõue ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste kulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise
lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.