Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 21.12.2010. a toimus kostja osalusel Venemaal liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit BMW reg-nr XXX, ei andnud teed peateel liikunud autole ning riivas I K kuuluvat sõidukit. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt väljastatud liikluskindlustuse lepinguga, siis vastavalt liikluskindlustuse seadusele (edaspidi LKindlS) käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju kindlustusandja. LKindlS § 38 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust, teatama oma kindlustusandjale või Garantiifondile liiklusõnnetusest, esitama kirjaliku seletuse toimunu kohta ning ülevaatuseks sõiduki, mis osales liiklusõnnetuses. Hageja selgituse järgi on seadusest tuleneva teatamistähtaja järgimine vajalik, kuna liiklusõnnetuses on üldjuhul vähemalt kaks osapoolt (kannatanu ja põhjustaja). Kui üks osapool ei pöördu kindlustusseltsi ega esita vajalikke andmeid, võib see mõjuda kahjulikult nii osapooltele kui ka kindlustusseltsile, sest kõiki liiklusõnnetuse asjaolusid ei ole võimalik sel juhul tuvastada. Kahju olemus, tehiolud ja suurus tehakse kindlaks poolte varale tekkinud vigastuste, poolte ütluste ja muu võimaliku informatsiooni toel ning selle puudumisel jääb kahju käsitlemine puudulikuks. Selle tagajärjena võib kannatanule tasutav hüvitis olla tegelikust põhjendamatult väiksem või suurem, mis seab osapooled ebamõistlikku olukorda. 03.10.2011 saabus hageja kahjukäsitluse osakonnale teade liiklusõnnetusest Venemaal kostja osavõtul. Kostja ise hagejaga peale liiklusõnnetust ühendust ei võtnud. 15.02.2012. a kinnitatud otsuse kohaselt hüvitas hageja Limited Company Rosgosstrakh-le kannatanu sõiduki taastusremondi kulud 1369.56 euro ulatuses. Samuti kandis hageja kindlustusjuhtumi käsitlemisega kulusid summas 487 eurot. Hageja tegi katse 03.10.2011. kostjaga telefoni teel ühendust võtta, kuid telefoninumber, mis oli märgitud liiklusõnnetuse tõendile, osutus valeks. Samuti saatis 04.10.2011 hageja kostjale XXX, Narva aadressile teatise, milles palus kostjal tulla viivitamatult AS-i Inges Kindlustus kahjukäsitluse osakonda ning teavitas kostjat, et juhul, kui kostja osutub liikluskahju põhjustajaks ega tule kahjukäsitluse osakonda selgitusi andma, on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi 30% kannatanule hüvitatud summast. Lisaks on hageja ka 20.01.2012. a püüdnud kostjat kirja teel informeerida kohustusest kindlustusandjale seletuskiri, vajalikud dokumendid ja sõiduk ülevaatuseks esitada. 04.10.2011. a ja 20.01.2012. a kirjad on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu. Vastavalt LKindlS § 48 lg 2 p-le 8 ja 9 on hagejal kui kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju põhjustanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest (kuid mitte rohkem kui 450 eurot), kui kahju põhjustanud sõiduki valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale ega esitanud kirjalikku seletust, dokumente ning sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale. Kuna kostja hagejat liiklusõnnetusest ei teavitanud, nõutud dokumente ega seletust ei esitanud ning hageja hüvitas liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki kindlustusandjale tema poolt kannatanule hüvitisena makstud 1369.56 eurot, tekkis hagejal nõudeõigus kahju tekitanu vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte üle 450 euro. Antud juhul kuulub hüvitamisele 410.87 eurot. 2(5)

LKindlS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Antud juhul kandis hageja liiklusõnnetuse käsitlemisel kulusid summas 487 eurot. Seega on hagejal tagasinõudeõigus kostja vastu summas 897.87 eurot, millele lisandub Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 tulenev viivis põhinõudelt 897,87 eurot alates 22.11.2014., so hagiavalduse esitamisest. Kostja hageja nõuetega ei nõustu, sest kohe teisel päeval pärast liiklusõnnetust saatis kostja kindlustusandjale teate kindlustusjuhtumi toimumisest. Samuti pole kostja saanud hagejalt kätte teateid rikkumisest või kahju hüvitamisest. Hageja on need saatnud aadressil, kus kostja tegelikult ei ela. Hagi on esitatud kohtule aegumistähtaega ületades, mistõttu tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest aegumise tõttu. Aegumise nõude lahendamine VÕS § 149 järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub sissenõutavaks hetkest, kui õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagejal on seadusest, so LKindlS § 48 lg 2 p 8 ja 9, tulenev tagasinõudeõigus kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest. Kuna tagasinõude eelduseks on, et sellele on eelnenud nõude tasumine, siis saab tagasinõude esitada hetkest, kui selle eelduseks olev nõue on täidetud ehk kindlustushüvitis on välja makstud. Hageja on tõendanud, et kindlustusandja maksis hüvitise kannatanu kindlustusandjale välja 15.02.2012 ning esitas regressinõude kostjale kirjalikult summas 897,87 eurot 09.03.2012 kohustuse täitmise tähtajaga 23.03.2012. Kostja oma 05.01.2015 vastuses hagile ei nõustunud hagejaga selles osas, et hageja on suunanud oma tahteavaldused kostjale viisil, mis võimaldanuks kostjal nendega tutvuda. Kostja väitel polnud tal võimalik hageja postisaadetistega tutvuda põhjusel, et ta ei ela tähitud kirjadel märgitud saaja aadressil. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Riigikohtu lahendis 3-2-1-8-09 on leitud, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja kohta, mistõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvumiseks ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Järelikult ei ole kostja tagatisnõuet kätte saanud ja tema teavitamist pole toimunud. Hoolimata eelöeldust saab hageja tahteavalduse kostjale kättetoimetatuks lugeda hiljemalt hagiavalduse kostjani jõudmisega 05.12.2014 (t.l 39). Seega VÕS § 82 lõigete 3 ja 7 kohaselt võib pidada hageja nõude täitmist, s.o hüvitise maksmist, mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast kostjal hagiavaldusega tutvumise võimalikuks saamist. Käesolevas asjas on hageja ja kostja vahel toimunud läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks tulemuseta ning hageja on jäänud oma esialgse nõude juurde (t.l 56). Käesolevas asjas algas hagi aegumistähtaeg seega mitte liiklusõnnetuse toimumisest, nagu leiab kostja, vaid 16.02.2012, s.t nõude sissenõutavaks muutumisega hüvitise kannatanu kindlustusandjale väljamaksmisele järgnevast päevast ning hagi aegumistähtaeg peatus hageja jaoks TsÜS § 160 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kohtule. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 23.10.2014, s.t õigeaegselt, pole nõude aegumistähtaeg saabunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus tuvastas, et 22.12.2010 (tl. 17-19) toimus kostja juhitud sõiduki osalusel Venemaal liiklusõnnetus, mille käigus sai kannatada õnnetuses osalenud teine sõiduk.

3(5)

LKindlS (edaspidi seaduse kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) § 38 lg 1 ja 2 kohaselt peab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust, teatama oma kindlustusandjale või Garantiifondile liiklusõnnetusest, esitama kirjaliku seletuse toimunu kohta ning ülevaatuseks sõiduki, mis osales liiklusõnnetuses. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuleb seda kindlustusandjale või Garantiifondile teatada. LKindlS § 38 lg 3 kohaselt juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud isik ei tea, kas ta on liikluskahju tekitanu või kannatanu, peab ta käituma seaduse § 38 lg-s 2 sätestatud viisil. LKindlS § 39 lg 1 kohaselt kannatanu ja liikluskahju tekitanud isik on kohustatud säilitama liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja muu kahjustatud asja võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis ning esitama kindlustusandjale ülevaatuseks. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud sätete eesmärgiks on vältida olukorda, kus kannatanule tasutav hüvitis võib olla tegelikust põhjendamatult väiksem või suurem, sest kõiki liiklusõnnetuse asjaolusid polnud kahju tekitaja seadusest tuleneva teatamiskohustuse rikkumise tõttu võimalik tuvastada. Kohus tuvastas, et kostja on liiklusõnnetuse materjalide kohaselt liikluskahju põhjustaja (t.l. 1719), hageja poolt on välja makstud liikluskahju ja mõistliku hüvitisena 1369,56 eurot 15.02.2012 tehtud välismaksekorraldusega (t.l 25 ) liikluskahju asjas nr 100112441 (t.l 20) tehtud otsuse ja nõude (t.l 26) alusel kannatanu kindlustusandjale. Kostja väide, et ta on oma kindlustusandjat toimunud õnnetusest teavitanud õnnetusejärgsel päeval on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtuvalt saabus AS Inges Kindlustuse kahjukäsitluse osakonnale teade liiklusõnnetusest 03.10.2011 ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt avati kõnealuse kindlustusjuhtumi kohta käsitlustoimik 03.10.2011 (tl. 20, 22), so oluliselt hiljem kui väidab kostja. Ka pole kosja ümber lükanud hageja väidet LKindlS § 39 lg 1 järgse kohustuse täitmata jätmisest ega ole esitanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit liiklusõnnetuse järgses seisundis kindlustusandjale ülevaatuseks. LKindlS § 48 lg 2 p 8 ja 9 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte rohkem kui 7000 krooni (450 eurot Euro kasutusele võtmise seaduse § 98 p 4 järgi), kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest või ei esitanud sõidukit kindlustusandjale ülevaatuseks kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kuna kostja kohtu tuvastatu kohaselt hagejat liiklusõnnetusest ei teavitanud, nõutud dokumente ega seletust ei esitanud ning hageja hüvitas 1369,56 eurot, tekkis hagejal nõudeõigus 30% ulatuses hüvitatud summalt, kuid mitte üle 450 euro. 30 % 1369,56-st on 410,868 ehk 410,87 eurot, millele lisandub LKindlS § 48 lg 3 järgse käsitluskuluna 487 eurot (tl.. 21). Kokku kuulub rahuldamisele põhinõue 897,87 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõue on viivise väljamõistmiseks alates hagi Viru Maakohtule esitamisest ehk 22.11.2014 (tl.22), mis on nõude sissenõutavaks muutumist arvestades kostjat soodustav ning kuulub rahuldamisele.

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 07.aprillil 2015, kell 16:00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Menetluskulud 4(5)

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja täiendavat riigilõivu 130 eurot, kokku 175 eurot riigilõivu. Kohus määrab menetluskuludena hageja kasuks kostjalt väljamõistetaks rahaliseks suuruseks seega 175 eurot.

Pille Aver Kohtunik

/digiallkiri/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.