Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-509

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on XXX(kostja) ja PLACET GROUP OÜ (hageja) vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus. Hageja on palunud kohtul välja mõista põhivõlgnevus 50 eurot, intress 3,87 eurot, lepingutasu 1 euro, tasu meeldetuletuskirjade eest 24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3,12 eurot ja edasiulatuva viivise. Hagiavaldus on menetlusse võetud 15.01.2015 kohtumäärusega. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 327 lg 2 sätestatule. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

2-15-509 Kohus peab põhjendatuks selgitada võla sissenõudmisega soetud kulude nõude rahuldamata jätmist. Poolte vahel 12.03.2014 sõlmitud laenulepingu nr XXX üldtingimuste punkt 9.3 sätestab, et kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi tähtaegselt ja laenuandja saadab laenusaajale vastava teatise võlgnevuse kohta, on laenusaaja kohustatud laenuandjale hüvitama võla menetlemisega seotud kulud vastavalt kehtestatud teenustasude hinnakirjale, mis on laenulepingu lahutamatuks osaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtu hinnangul on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude summas 24 eurot väljamõistmiseks. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 135 eurot, millest 75 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 60 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on käesolevas asjas TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud summas (75 + 60) 135 eurot. Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu (71% x 135) 95,85 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.