Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Swedbank Liising AS (hageja) ja OÜ Optio Trade (liisinguvõtja) sõlmisid 28.03.2008 liisingulepingu nr 0195293L, mille esemeks oli maastur Jeep Grand Cherokee CRD Limited 3.0 ehitusaasta 2006. Hageja ning liisinguvõtja sõlmisid 28.03.2008 ka kindlustuslepingu, mille järgi oli kindlustusandjaks Swedbank P&C Insurance AS ja kindlustusvõtjaks liisinguvõtja. Hageja ning J. P. (kostja) sõlmisid 28.03.2008 käenduslepingu nr 0195293L, millega kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 28.03.2008 sõlmitud liisingulepingust nr 0195293L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 31 630,20 eurot. 16.05.2008 sõlmisid hageja ning liisinguvõtja liisingulepingu nr 0195293L lisa nr 2, millega muudeti liisingulepingust tulenevate maksete tasumise maksetähtpäeva ning loeti uueks maksetähtpäevaks iga kuu 30. kuupäev. Liisingulepingu uueks kehtivuse tähtajaks loeti 30.03.2013. Kuna liisinguvõtja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tasumata põhiosa- ja intressimaksed ning kaskokindlustusmaksed ning ka kostja ei tasunud käendajana hagejale liisinguvõtja liisingulepingust tulenevat võlgnevust, ütles hageja 12.12.2011 liisingulepingu üles. Liisinguvõtja ei tagastanud vara vabatahtlikult ning hagejal ei õnnestunud vara valdust taastada Credit Expert OÜ abil, sest kostja ei avaldanud vara valduse asukohta. 26.09.2012 kustutati liisinguvõtja OÜ Optio Trade äriregistrist. 27.09.2012 saadetud kirjas palus hagejal kostjal tasuda liisingulepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused, kuid kostja võlgnevusi ei tasunud. Alles 10.12.2013 saatis kostja hageja koostööpartnerile tekstisõnumi, milles avaldas liisingueseme täpse asukoha ning 12.12.2013 saadi liisinguesemeks olnud sõiduk Stockholmist kätte. Pärast pikka müügiprotsessi ja korduvaid hinnaalandusi õnnestus hagejal liisinguesemaks olnud sõiduk müüa hinnaga 6500 eurot (koos käibemaksuga). Liisinguesemeks olnud sõiduki tagastamiseks ja realiseerimiseks tehti hageja kulutusi summas 2771,65 eurot, millest 2587,07 eurot olid sõiduki valduse taastamise ja puuduste kõrvaldamisega seotud kulud ning 189,59 eurot oli osutatud müügiteenuse eest makstud tasu. Liisingulepingust tuleneva võlgnevuse moodustab vara jääkmaksumus 4641,87 eurot, debitoorne võlgnevus 4121,50 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 147,03 eurot, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 2771,65 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja võlgnevuse katteks on laekunud 20,96 eurot. Hageja palub kostjalt liisingulepingust nr 0195293L tuleneva võlgnevuse katteks välja mõista 12 531,11 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile täielikult vastu, paludes hagi jätta rahuldamata. Oma 04.06.2013 esitatud kirjalikus vastuses hagile (I köide tl 98) märgib kostja, et ta pole hageja ning OÜ Optio Trade vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste käendaja, mistõttu ei vastuta liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste eest. Kostja ei ole hageja eest maasturit Jeep Grand Cherokee CRD Limited varjanud. Ta teavitas hageja esindajaid, et auto on sõidukõlbmatus seisukorras remondis Rootsi Kuningriigis. Tal ei olnud võimalik minna autot ära andma hageja nõutud ajal, kuna ta oli siis Ukrainas haiglas ravil. Oma 16.07.2013 täiendavas vastuses (I köide tl 106) on kostja vaidlustanud käenduslepingul oleva tema allkirja õigsuse. Kostja ei mäleta, et ta oleks käendanud liisingulepingut kunagi eraisikuna.

2 (9)

Oma 02.03.2015 täiendavas vastuses (II köide tl 48-49) märgib kostja, et oli OÜ Optio Trade juhatuse liige vaidlustusaluse liisingulepingu sõlmimise ajal, kuid mitte enam liisingulepingu ülesütlemise ajal. Kuna kostja lahkus enne liisingulepingu ülesütlemist OÜ Optio Trade juhatuse liikme kohalt, pole tal mingit osalust ega seost sellega, et OÜ Optio Trade ei täitnud hageja ees liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja elas alates 2008 väljaspool Eesti Vabariiki. Kostja kordab oma varasemat seisukohta, et ei mäleta käenduslepinguga enda poolse käenduse andmist ja selle allkirjastamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses väljendanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on 06.06.2013 kohtule esitatud avalduses (I köide tl 99) kinnitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Edasise menetluse käigus pole kumbki pooltest oma nõusolekut tagasi võtnud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hageja väitel, mida tõendab liisinguleping (I köide tl 12-16) koos maksegraafiku (I köide tl 17) ja üldtingimustega (I köide tl 18-22) ja pole sisuliselt vaidlustanud ka kostja, sõlmisid hageja õiguseellane Hansa Liising Eesti AS ja Optio Trade OÜ ( kelle seaduslik esindaja oli kostja), 28.03.2008 liisingulepingu nr 0195293L (edaspidi liisinguleping). Liisingulepingu esemeks oli maastur Jeep Grand Cherokee CRD Limitted 3.0 maksumusega 30 358,04 eurot (käibemaksuta), mille oli Optio Trade OÜ huvides ostnud AS Hansa Liising Eesti Balti Realiseerimiskeskus OÜga 02.04.2008 sõlmitud müügilepingu nr 0195293L-OM alusel ( edaspidi müügileping, I kd tl 2324). Liisingulepingu kohaselt kohustus Optio Trade OÜ maksma liisinguandjale liisingmakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus liisinguvõtja sõlmima liisinguesemeks oleva vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu hiljemalt järgmisel päeval pärast liisingueseme enda valdusesse saamist ning tasuma kindlustusmaksed ja muud kindlustusega seotud kulud. Samuti leppisid pooled (lepingu punktis 5.1) kokku viivisemääras 0,25% päevas. Kohtu hinnangul vastab Hansa Liising Eesti AS ja Optio Trade OÜ vahel sõlmitud liisinguleping VÕS §-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele. 28.03.2008 liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akt (I köide tl 25) tõendab, et Optio Trade OÜ (keda esindas kostja) võttis Hansa Liising Eesti AS nimel Balti Realiseerimiskeskus OÜ-lt vastu liisinguesemeks oleva maasturi Jeep Grand Cherokee CRD Limited 3.0. Kohtu hinnangul tõendavad müügileping kogumis üleandmise-vastuvõtmise aktiga, et hageja õiguseellane Hansa Liising Eesti AS on täitnud omapoolsed liisingulepingust tulenevad kohustused liisinguese omandada ja see liisinguvõtjale so Optio Trade OÜ-le üle anda. Liisingulepingu p 11.1 kohaselt oli liisinguvõtja kohustatud hiljemalt järgmisel päeval pärast liisingueseme enda valdusesse saamist sõlmima liisingueseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Liisingulepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt kindlustusmakseid ja kindlustusega seotud muid kulutusi tasub täielikult liisinguvõtja. Ning ta on kohustatud tasuma kindlustusmakseid kindlustuslepingus märgitud tähtaegadel ja summas. 28.03.2008 kindlustuslepe nr 0195293L (I köide tl 26-28) tõendab, et AS Hansa Liising kohustus sõlmima Optio Trade OÜ eest liisinguesemeks oleva Jeep Grand Cherokee CRD Limited 3.0. standardkasko kindlustuslepingu AS-ga Hansa Varakindlustus. Kindlustusleppe kohaselt kohustus

3 (9)

Optio Trade OÜ tasuma kindlustusmakseid iga kalendrikuu 15. kuupäeval liisingufirma arveldusarvele. 28.03.2008 liikluskindlustusleppe nr 0195293L ( I kd tl 29) tõendab, et Hansa Liising Eesti AS kohustus sõlmima Optio Trade OÜ eest liisinguesemeks oleva Jeep Grand Cherokee CRD Limited 3.0. liikluskindlustuslepingu Hansa Varakindlustus AS-iga. Kuigi hagile ei ole vastavaid AS-ga Hansa Varakindlustus sõlmitud kindlustuslepinguid lisatud, puudub pooltel vaidlus asjaolu üle, et need tegelikkuses olid sõlmitud ja seega hagejal Optio Trade OÜ-ga sõlmitud kindlustuslepetest tulenevad kohustused täidetud. 16.05.2008 liisingulepingu nr 0195293L lisa nr 2 (I köide tl 30) ja maksegraafik (I köide tl 31) tõendavad, et Hansa Liising Eesti AS ja Optio Trade OÜ ( keda esindas kostja) muutsid liisingulepingust tulenevate maksete tasumise maksetähtpäeva ning loeti uueks maksetähtpäevaks iga kuu 30. kuupäev ( varem 15.kuupäev). Liisingulepingu kehtivuse uueks tähtajaks loeti 30.03.2013 (varem 15.03.2013). 28.03.2008 AS Hansa Liising Eesti ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust nr 0195293L (I köide tl 84-85) nähtuvalt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtja Optio Trade OÜ-ga liisinguandja s.o hageja õiguseellase AS Hansa Liising Eesti ja liisinguvõtja vahel 28.03.2008 sõlmitud liisingulepingust nr 0195293L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käenduslepingul on käendaja ning liisinguandja esindaja allkirjad. VÕS § 11 lg 4 kohaselt kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja on vaidlustanud käenduslepingu sõlmimise, mistõttu kohus on 02.12.2013 määranud käekirjaekspertiisi kindlaks tegemaks seda, kas J. P. ja AS Hansa Liising Eesti vahel 28.03.2008 sõlmitud käenduslepingule nr 0195293L on käendajana alla kirjutanud J. P. . 28.01.2014 ekspertiisiaktis nr 13E-D0190 antud eksperdiarvamuse (I köide tl 154-157) kohaselt on J. P. ja Hansa Liising vahel 28.03.2008 sõlmitud käenduslepingule nr 0195293L tõenäoliselt käendajana alla kirjutanud J. P. . Eksperdid on põhjendanud oma arvamust kokkulangevustega liikumise vormis tähtede ja täheelementide kirjutamisel, liikumise vormis täheelementide sidumisel, seostes, liikumissuuna iseärasustes, liikumiste ulatuses ning paigutuses, mis on püsivad ja isikupärased ning moodustavad ühtse käekirjatunnuste kogumi. Kuna allkirjad on suhteliselt lihtsad ja väheinformatiivsed, ei ole tugevama arvamuse andmine võimalik. Vaatamata asjaolule, et eksperdiarvamus on antud üksnes tõenäolise jaatava arvamusena ( mitte kategooriliselt jaatavana), saab kohtu arvates eksperdiarvamusega lugeda tõendatuks, et käenduslepingule on alla kirjutanud kostja J. P. . Tsiviilkohtupidamise seadustikust ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust. Riigikohtu praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.1997 otsus asjas 3-1-1-121-97). Jaanus Paistu osadest vastuväidest ( ta ei mäleta sellise lepingu sõlmimist, ta ei ole liisingut isiklikult käendanud) võib teha järelduse, et J. P. ei mäleta käenduslepingu sõlmimist või mäletab selle sõlmimise asjaolusid ebatäpselt. Liisingulepingule allakirjutamist liisinguvõtja esindajana ei ole kostja kahtluse alla seadnud. Käendusleping on sõlmitud liisingulepinguga samal päeval. Liisingulepingus (punktis 18.4) on märgitud, et liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitakse J. P. käendusleping. Lepingute sõlmimine samal päeval, liisingulepingus olev viide käenduslepingule ja asjaolu, et liisingulepingule on Optio Trade OÜ

4 (9)

seadusliku esindajana alla kirjutanud kostja, annavad alust arvata, et nii liisinguleping kui käendusleping on sõlmitud samal ajal ja allkirjastatud samade isikute poolt. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et käenduslepingule kirjutas alla keegi teine isik. Kostja poolt rõhutatud asjaolu, et ta ei ole isiklikult liisingut käendanud, on ümber lükatud käenduslepingus tooduga. Nimelt on käenduslepingu kohaselt kändajaks just nimelt füüsiline isik Jaanus Paistu (mitte J. P. mõne teise juriidilise isiku esindajana). Et sõlmitava käenduslepingu kohaselt on käendajaks J. P. , on märgitud ka liisingulepingus endas. Asjaolu, et Jaanus Paistu samal ajal oli ka liisingulepingu pooleks oleva Optio Trade OÜ juhatuse liige, ei välistanud temal füüsilise isikuna oma juhitavale äriühingule antud liisingu käendamist. Kuna kohtu arvates on tõendatud 28.03.2008 AS Hansa Liising Eesti ja kostja vahel käenduslepingu sõlmimine, vastutab kostja AS Hansa Liising Eesti ja liisinguvõtja vahel 28.03.2008 sõlmitud liisingulepingust nr 0195293L tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 ning § 101 lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist või öelda leping üles. Liisingulepingu Üldtingimuste punkti 7.1 sätete kohaselt liisinguandjal on õigus leping üles öelda ennetähtaegselt muuhulgas juhul kui majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva või kui liisinguvõtja jätab kindlustusmakse tasumata. Hageja väitel, mida sisuliselt ei ole kahtluse alla seadnud ka kostja, ei täitnud Optio Trade OÜ liisingulepingust tulenevate maksete tasumise kohustust nõuetekohaselt, mistõttu hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles. Hageja 16.11.2011 teatistest lepingu ülesütlemise kohta (I köide tl 72-81) nähtub, et hageja teatas nii liisinguvõtjale Optio Trade OÜ-le kui ka käendajale s.o kostjale liisingulepingust tuleneva võlgnevuse olemasolust, tehes ettepaneku see tasuda hiljemalt 06.12.2011 ning hoiatades võlgnevuse tasumata jätmise korral lepingu ülesütlemisest. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt (I köide tl 81) on kostjale aadressil Tehnika 21 Kanepi saadetud teatis kätte antud 18.11.2011 kostja emale. Kostja on käesolevas menetluses rõhutanud, et on elanud alates 2008 juba väljaspool Eestit. Käenduslepingu p 6 kohaselt pidi kostja informeerima liisinguandjat 7 päeva jooksul muuhulgas oma elukoha muutumisest. Asjaolude valguses, et Tehnika 21 Kanepi on kostja registrijärgne elukoht käesoleva ajani, kostja hagejat oma elukoha muutumisest ei teavitanud, kostja on aadressil Tehnika 21 Kanepi isiklikult kätte saanud hageja 27.09.2012 kirja ettepanekuga võlg tasuda ( I kd tl 86, väljastusteade I kd tl 87) ning kohtu poolt saadetud hagi (väljastusteade I kd tl 97), on alust pidada aadressi Tehnika 21 Kanepi kostja elukohaks. Seetõttu kohus leiab, et kostja sai 2011 sügisel teada asjaoludest, et liisingulepingust tulenevad kohustused on liisinguvõtjal täitmata ja võla hageja antud tähtajaks mittetasumisel ütleb hageja liisingulepingu üles. Liisinguvõtjale tema aadressidel Raudtee 64 Tallinn ja Kiisa 7-7 saadetud lepingu ülesütlemise kohta teatiste kättetoimetamise kohta andmed puuduvad, kuna hagile lisatud postisaadetise väljastusteadetest (I köide tl 76 ja 78) ei selgu, kas ja millal on liisinguvõtja teatise kätte saanud. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja ei ole Optio Trade OÜ-le liisingulepingu ülesütlemisest teatanud, on käesolevaks ajaks liisingulepingu tähtaeg ammu möödunud (30.03.2013). Seega on liisingulepingust tulenevad hageja nõuded muutunud niikuinii sisse nõutavaks. Kostja väitel ja ka kohtule on äriregistri andmetel teada, et kostja ei ole mitte kogu aeg olnud Optio Trade OÜ juhatuse liige. Uus juhatuse liige on registrisse kantud 21.06.2010. Seega on õige kostja väide, et liisingulepingu lõppemise ajal ta enam liisinguandja juhatuse liikmeks ei olnud. Hageja väitel ning ka kohtule on äriregistri andmetel teada, et Optio Trade OÜ on alates 26.09.2012 registrist kustutatud. Kuid asjaolud, et kostja ei olnud liisingulepingu lõppemise ajal

5 (9)

või liisinguvõtja lõppemise ajal enam viimasega seotud, ei vabasta kostjat käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. VÕS § 142 lg 4 kohaselt ei sõltu käendus põhivõlgniku ja käendaja vahelistest suhetest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. VÕS § 149 lg 2 on sätestatud, et käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ja põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja esitada eelkõige pärija vastutuse piiramise vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet tema likvideerimise- või pankrotimenetluses ja seltsingu lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral. Antud juhul on käenduslepingus ( punktis 29) pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab ka juhul, kui liisinguvõtja esitab liisinguandja nõudele vastuväite, sealhulgas kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite, sealhulgas kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite liisinguvõtja likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või liisingulepingu kehtivuse vastuväite. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud selliseid sisulisi vastuväiteid, mida põhivõlgnik võiks käendusega tagatud nõudele esitada ( näiteks, et põhivõlgnik pole oma kohustust rikkunud või kui kohustust, mille rikkumist põhivõlgnikule ette heidetakse, ei eksisteeri). Käenduslepingus (punktis 1) on kokku lepitud ka käendaja vastutuse piirmäär 31630,20 eurot. Hageja nõue seda summat ei ületa. VÕS § 367 lg 1-4 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja väitel, mida pole sisuliselt vaidlustanud ka kostja ning tõendavad liisingulepingu maksegraafik ( tl 31), hageja arved ja makseteatised (tl 32-73), 05.12.2012 koostatud nõude arvestus ( tl 83 ), oli liisingulepingust ja kindlustusleppest tulenev võlgnevus pärast liisingulepingu ülesütlemist 2012 detsembris kokku 17208,80 eurot sh vara jääkmaksumus 10058,54 eurot (käibemaksuta), käibemaks 2011,71 eurot, debitoorne võlgnevus ( so arvete alusel tasumata liisingu osamaksete põhiosa, intress ja kaskokindlustuse maksed kokku 4121,50 eurot), tasumata põhiosalt arvestatud viivis 870,02 eurot, liikluskindlustusmaksed 147,03 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

6 (9)

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna liisingulepingus olid pooled muuhulgas kokku leppinud ka viivisemääras 0,25 % päevas, on põhjendatud ka hageja nõue maksete hilinemise või tasumata jätmise eest arvestatud viivise osas ( viivisearved I kd tl 69-73). 17208,80 eurot oli hageja esialgse nõude suurus käesolevas menetluses. Seoses kohtumenetluse käigus sõiduki tagasisaamisega ja realiseerimisega on hageja oma nõuet vähendanud 4677,69 euro võrra ning Tartu Maakohtu 19.11.2014 määrusega ( II kd tl 35-36) on menetlus asjas osaliselt lõpetatud. Hageja väitel, mida tõendab ka üleandmise-vastuvõtmise akt ( II kd tl 5), sai hageja Credit Expert OÜ vahendusel 13.12.2013 liisinguesemeks olnud sõiduki Rootsi Kuningriigist Stockholmist tagasi. Hageja väitel, mida tõendavad müügikuulutused ning vara võõrandamisakt ( II kd tl 1224) suunas hageja peale sõiduki tagasisaamist selle müüki ning see õnnestus võõrandada alles 18.08.2014 hinnaga 6500 eurot ( sh käibemaks). Sõiduki müügihinna so 5416,54 eurot ( ilma käibemaksuta) on hageja lugenud liisingueseme väärtuseks, mille ta oma 13.10.2014 nõude arvestuse õiendi ( II kd tl 27) kohaselt on vara lepingulisest jääkmaksumusest maha arvanud. Erinevalt paljudest teistest analoogilistest tsiviilasjadest ei ole käesolevas asjas vaidluse all liisinguesemeks olnud vara väärtus liisinguandjale tagastamise ajal. Kostja ei ole esitanud etteheiteid liisingueseme võõrandamisprotseduurile ega selle müügihinnale. Müügikuulutused ning vara võõrandamisakt tõendavad, et müügiprotsess kestis enam kui pool aastat, mille käigus hinnati sõidukit korduvalt alla. Seega tegemist ei ole olnud kiirmüügiga. Kuna ka kostja pole esitanud ühtegi väidet või tõendit asjaolu kohta, et sõiduki väärtus oleks tagastamise hetkel olnud suurem kui selle hilisem müügihind, puudub kohtul alus kahelda, et vara müügihind vastab selle tegelikule väärtusele. Hageja väitel, mida tõendavad üleandmise-vastuvõtmise akt, Credit Expert OÜ 27.12.2013 arve Balti Realiseerimiskeskuse OÜ 19.12.2013 ja 24.01.2014 arved ning hageja maksekorraldused (II kd tl 5-11), on hageja liisinguesemeks olnud sõiduki tagastamise ja puuduste kõrvaldamisega teinud kulutusi 2587,07 eurot sh sõiduki Rootsist Eestisse tagasitoomine, registreerimistunnistuse dublikaadi saamine, sõidukil esinenud puuduste kõrvaldamine ( starteri ja hooratta vahetus, remonditöö ja sellega kaasnenud tarvikud). Liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08. 11. 2006 otsus asjas 3-2-1-112-06). Kuna käesoleval juhul liisinguesemeks olnud sõidukit liisinguvõtja hagejale ei tagastanud, sõiduk saadi tänu hageja koostööpartneri jõupingutustele kätte Rootsist, on sõiduki tagastamisteenuse osutamise ning Eestisse toimetamise kulud põhjendatud ja vajalikud kulud. Juba üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud, et sõidukil puudub tehniline pass, masinal on starteririke, esiklaasis ja tagastanges mõra, puudub tagumine kojamees, kerel kriimustused ja väiksed mõlgid, seest määrdunud. Kuna sõidukil esines rida puudusi on põhjendatud ja vajalikud sõidukil esinenud puuduste kõrvaldamise kulud. Kostja ise pole sõiduki tagastamise ja puuduste kõrvaldamisega seotud kuludele mingeid vastuväiteid esitanud. Hageja väitel, mida tõendab Balti Realiseerimiskeskuse 19.08.2014 arve ning hageja maksekorraldus ( II kd tl 25-26), on hageja liisinguesemeks olnud sõiduki realiseerimisega teinud kulutusi 189,59 euro ulatuses, mis on müügiteenuse eest makstud tasu. arvates lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses, kuid need peavad olema mõistlikult põhjendatud. Hageja on finantsvahendusega tegelev äriühing, mille puhul on tavaline, et sõidukite müügiks kasutatakse vastaval alal tegutseva äriühingu teenuseid. Käesoleval juhul on hageja kasutanud liisinguesemete võõrandamiseks müügiteenust. Seega on põhjendatud, et kostja hüvitab sõiduki müügikulud. Tegemist ei ole ülemäära suure kuluga. Seetõttu loeb kohus hageja liisinguesemeks olnud sõiduki realiseerimisega seotud kulu 189,59

7 (9)

eurot vajalikuks ja põhjendatuks. Ka kostja ise selle kulu olemasolule või suurusele mingeid vastuväiteid esitanud. Seega liisingulepingust nr 0195293L tulenev võlgnevus peale liisinguesemeks olnud sõiduki realiseerimist on olnud kokku 12552,07 eurot, sh 4641,87 eurot vara jääkmaksumus ( vara lepinguline jääkmaksumus 10058,54 eurot - vara müügist saadud 5416,67 eurot), 4121,50 eurot debitoorne võlgnevus, 147,03 eurot liikluskindlustusmaksete võlgnevus, 2771,65 eurot vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud ning 870,02 eurot sisse nõutavaks muutunud viivis. Hageja väitel on võlgnevuse katteks laekunud 20,96 eurot. Hageja ei ole täpsustanud, mil viisil või milliste vahendite arvelt see 20,96 eurot on laekunud. Kohus eeldab, et see on laekunud liisingueseme võõrandamisest. Liisingulepingu üldtingimuste p 7.4 kohaselt liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud. Seetõttu peab kohus põhjendatud 20,96 eurot maha arvata vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 142 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ning käenduslepingu nr 0195293L alusel liisingulepingust nr 0195293L tuleneva võlgnevuse katteks välja 12 531,11 eurot sh vara jääkmaksumus 4641,87 eurot, debitoorne võlgnevus 4121,50 eurot, liikluskindlustusmaksete võlgnevus 147,03 eurot, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 2750,69 eurot ning viivis 870,02 eurot. Otsuse põhjendused menetluskulude osas TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, tuleb menetluskulud kanda.

TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja

TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS §-s 176 lg 2 on sätestatud, et kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Samas TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja 26.02.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt ( tl 52) on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot, millest pärast hagist osalist loobumist on hagejale tagastatud 25 eurot. Hageja palub kostja kanda jätta 575 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

8 (9)

Hageja on hagi esitamisel tasunud 01.01.2013 riigilõivu 600 eurot (I kd tl 9). ) Hagi hind oli hagi esitamise ajal vastavalt TsMS §-s 133 lg 1 sätestatule 17 208,80 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli hagi hinnalt 17 208,80 eurot hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasuda riigilõivu 600 eurot. Seega on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu õiges määras. Seoses hagist osalise loobumisega on Tartu Maakohtu 19.11.2014 määrusega ( I kd tl 35-36) osa riigilõivust so 25 eurot hagejale tagastatud. Hageja loobus osaliselt hagist seoses asjaoluga, et kohtumenetluse käigus sai ta liisinguesemeks olnud sõiduki tagasi ja osa tema nõudest sai rahuldatud sõiduki realiseerimise tulemusena. Seetõttu on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hageja riigilõiv selle tagastamata osas so 575 eurot. Hageja nõudel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb kohtuotsuses märkida, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja pole kohtu poolt antud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Samas on kohtule tsiviilasja materjalide alusel teada, et kostja menetluskuluks on kostja poolt tasutud ekspertiisikulu 282 eurot ( I kd tl 139, 147). Kuna menetluskulude jaotuse kohaselt kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub alus kostja kantud menetluskulu vastaspoolelt väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.