Kohtulahend

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.09.2014 määrusega Harju Maakohtu 02.06.2014 otsuse, jättis hagi läbi vaatamata ning nii esimese kui ka teise kohtuastme menetluskulud OÜ Sillen Konsultatsioonid kanda. 22.10.2014 jättis Riigikohus OÜ Sillen Konsultatsioonid määruskaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2014 määrus jõustus 22.10.2014. 21.11.2014 esitas OÜ Vangent Assets Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 2830 eurot, sealhulgas lepingulise esindaja kulu summas 2530 eurot ning riigilõiv apellatsioonkaebuselt 300 eurot. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 02.12.2014 esitas hageja vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning palus vähendada kostjale väljamõistetavat lepingulise esindaja menetluskulu vähemalt 8 tunni ja 35 minuti ehk 1265 euro võrra. Esimese astme kohtu määrus 09.12.2014 määrusega maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt, mõistes hagejalt välja menetluskulud summas 2532,78 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna hageja on esitanud vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, siis tuleb kohtul kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 alusel kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kostja on nimetatud kulu reaalselt kandnud. Kostja palub hagejalt välja mõista esindaja kulud summas 2530 eurot (arvestatuna koos käibemaksuga 421,67 eurot). Avalduses on kostja kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane. Nimetatud asjaolu kinnitab ka E-maksuameti päring. Seega on esindajakulude väljamõistmine koos käibemaksuga põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostjale esitatud arve nr 1401116, summas 2530 eurot (koos käibemaksuga), mille spetsifikatsiooni kohaselt on kostja esindaja osutanud alljärgnevaid teenuseid: - 02.09.2013 tutvumine hagiavalduse ning selle lisadega ning suhtlus kliendi esindajaga, menetlusliku situatsiooni selgitamine, 40 minutit; - 23.09.2013 hageja nõude analüüs, seadusandluse ja kohtupraktika läbitöötamine, õigusliku küsimuse analüüs (käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamine pankrotimenetluses samaaegselt käendatava põhinõudega), kostja vastuse koostamine hagiavaldusele, 5 tundi ja 50 minutit; - 07.11.2013 tutvumine OÜ Sillen Konsultatsioonid määruskaebusega Harju Maakohtu 21.10.2013. määrusele, Harju Maakohtu 21.10.2013 määruse analüüs, 40 minutit; - 15.11.2013 vastuse koostamine määruskaebusele, suhtlus kliendi esindajaga ning vastuse projekti kooskõlastamine, menetlusliku situatsiooni selgitamine kliendi esindajale 4 tundi ja 20 mintuti; - 23.05.2014 kostja seisukoha koostamine Harju Maakohtule 50 minutit; - 26.06.2014 Harju Maakohtu 02.06.2014 analüüs, nõupidamiseks ettevalmistumine, nõupidamine kliendi esindajaga, edasise tegevusplaani ning edasikaebe võimaluste ja perspektiivide analüüs, 1 tund; 2(5)

- 02.07.2014 apellatsioonkaebuse koostamine Harju Maakohtu 02.06.2014 otsuse tühistamiseks 5 tundi 10 minutit; - 15.08.2014 OÜ Sillen Konsultatsioonid vastuse apellatsioonkaebusele läbitöötamine, kliendi esindajale menetlusliku situatsiooni selgitamine, 20 minutit; - 24.09.2014 tutvumine OÜ Sillen Konsultatsioonid määruskaebusega Riigikohtule, kliendi esindajale menetlusliku olukorra selgitamine 20 minutit. Tulenevalt menetluskulude nimekirjast on kostja esindajal kulunud hagiavaldusega tutvumisele, analüüsile, suhtlusele kliendiga ning vastuse koostamisele kokku 6 tundi ja 30 minutit. Enne hagiavaldusele vastamist on vajalik materjalidega tutvuda, neid analüüsida ning kliendiga suhelda. Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud hagiavalduse sisu ning mahtu ning samuti esitatud vastuse sisu ning mahtu, tuleb menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu kokku 6 tunni ja 30 minuti ulatuses lugeda põhjendatuks. Hageja on esitanud 06.11.2013 määruskaebuse kohtu 21.10.2013 määrusele. Arvestades kohtumääruse ning määruskaebuse sisu ning mahtu on dokumendiga tutvumise ja kohtumääruse analüüsimise põhjendatud ajakuluks kokku 30 minutit. Kostja on 15.11.2013 esitanud vastuse määruskaebusele. Ka määruskaebuse vastuse koostamisel on vajalik suhelda kliendiga, et selgitada menetluslikku olukorda ning et lõppdokument saaks koostatud vastavalt kliendi soovile. Arvestades esitatud määruskaebuse sisu ning mahtu ning kliendiga suhtlemise vajadust, tuleb põhjendatud ajakuluks nimetatud tegevustele lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud 4 tundi ja 20 minutit. 23.05.2014 on kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koostanud seisukohta Harju Maakohtule 50 minuti ulatuses. Arvestades nimetatud dokumendi sisu ning mahtu (kostja seisukohad umbes pool lehekülge) on nimetatud seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Põhjendatud ajakuluks Harju Maakohtu otsuse analüüsile, nõupidamiseks kliendi esindajaga, edasise tegevusplaani ning edasikaebe võimaluste ja perspektiivide analüüsile kokku on 45 minuti. Tegemist ei ole mahuka ega keerulise otsusega ning samuti peaks esindajal ja kliendil olema selleks hetkeks ka menetluslikult välja kujunenud seisukoht, millise tulemuseni soovitakse jõuda. Samuti ei ole ettevalmistamine nõupidamiseks sedavõrd ajakulukas tegevus. Kostja on 02.07.2014 esitanud apellatsioonkaebuse. Arvestades nimetatud kaebuse sisu ja mahtu ning asja keerukust, tuleb põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamiseks lugeda 4 tundi. Hageja poolt esitatud apellatsioonkaebuse vastuse läbitöötamise ning kliendi esindajale menetlusliku situatsiooni selgitamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 10 minutit. Tutvumine hageja määruskaebusega Riigikohtule ning kliendi esindajale menetlusliku olukorra selgitamine on samuti põhjendatud 10 minuti ulatuses. Esindajal on kohustus tutvuda vastaspoole dokumentidega ning suhelda ja anda menetluse jooksul selgitusi oma esindatavale. Samas ei ole nimetatud tegevused kuigi ajakulukad. Seega on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 16 tunni ja 55 minuti ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli menetluskulu nimekirja alusel 110 eurot tund. Nimetatud tunnihind on mõistlik ja põhjendatud. Seega on kokku põhjendatud menetluskulu (esindaja tasu) suuruseks 2232,78 eurot (1860,65 eurot + käibemaks). Tulenevalt eeltoodust kuulub menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2532,78 eurot (riigilõiv 300 + esindaja tasu 3(5)

2232,78). Kostja on kohtule esitanud TsMS § 177 lg 2 alusel taotluse viivise väljamõistmiseks. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2532,78 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada osaliselt välja mõistetud esindaja tasu summa suuruse osas ning vähendada hagejalt väljamõistetava menetluskulu suurust põhjendatud ja mõistliku suuruseni, mis on kokku kuni 1971,96 eurot (millest 300 eurot on riigilõiv ja 1671,96 eurot õigusabikulud). Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et arve nr 1401116 spetsifikatsioonis märgitud hagiavaldusega tutvumisele, selle analüüsimisele, suhtlusele kliendiga ja vastuse koostamisele kulunud aeg 6 tundi ja 30 minutit on põhjendatud. Hageja hinnangul on eelviidatud toimingute tegemise ja dokumentide koostamisega seonduv põhjendatud ajakulu maksimaalselt 3 tundi ja 30 minutit. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et arve spetsifikatsioonis märgitud ajakulu määruskaebusele vastuse esitamiseks 4 tundi ja 20 minutit on põhjendatud. Võttes arvesse vastuse mahtu on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 3 tundi. Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg 4 tundi on põhjendatud. Võttes arvesse kostja poolt koostatud apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured ning mittevajalikud. Maakohtu määruse koostamisel ei ole juhindutud TsMS § 175 lg-st 1, mistõttu on määrus õigusvastane. Kõigis kohtuastmetes kulunud mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on 12 tundi ja 40 minutit. Vastus määruskaebusele Kostja määruskaebusele vastust ei esitanud. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja väiteid, et maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aega teatud toimingute osas põhjendamatult suureks, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse 4(5)

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 32-1-132-10, p 10). Praegusel juhul on maakohus kostjale osutatud õigusabi ajakulu hinnanud ja kostja kasuks välja mõistetud esindaja kulude suurust põhjendanud, arvestades seejuures vaidluse asjaoludega, asja keerukuse, esitatud menetlusdokumentide ja asja kahes kohtuastmes arutamisega. Maakohus on kostja poolt taotletud menetluskulusid ka vähendanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-11 (p 12) väljendanud seisukohta, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise ajakulu hindamisel ei saa aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.