2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX`ilt välja XXX kasuks menetluskulud kokku summas 1.250,00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot.
3.Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 200,00 (kahesaja) euro ulatuses.
4.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Kostja nõue ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi 2-13-39593 XXX`i hagi XXX vastu korteriomandi asukohaga XXX väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest ja keeldumise korral tema väljatõstmiseks. Harju Maakohtu 15.04.2014.a. kohtuotsusega jäeti nimetatud hagi rahuldamata, jättes ka kõik menetluskulud, sealhulgas hagejale riigi õigusabi korras määratud esindajakulud, hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014.a. kohtuotsusega muudeti Harju Maakohtu 15.04.2014.a. otsuse põhjendusi, samuti menetluskulude jaotust ning riigile hüvitamisele kuuluva õigusabi tasu ja kulude ning vähemtasutud riigilõivu hagejalt väljamõistmise osa. Muus osas jäeti otsus muutmata. Kostja menetluskulud jäeti hageja kanda, samuti jäeti vastustaja apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Riigikohtu 17.03.2015.a. otsusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014.a. otsus tsiviilasjas 2-13-39593 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Ka kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014.a. otsus jõustus seega 17.03.2015.a. Menetluskulusid kohtulahendiga rahaliselt kindlaksmääratud ei ole.
2.XXX lepinguline esindaja esitas avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks 22.03.2015.a. Taotluse kohaselt olid kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 1.450,00 eurot. Seejuures osutas kostja lepinguline esindaja kostjale teenust tunnihinnaga 100,00 eurot.
3.Kostja esitas kohtule õigusabi osutamise eest talle Vassili Kosteitšuk`i poolt esitatud arved ja menetluskulude nimekirja. Vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale teostas kostja esindaja alljärgnevad toimingud: hagiavalduse ja asjaoludega tutvumine, konsultatsioon (2,0 h, 200,00 eurot), 21.01.2014.a. toimunud kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil esindamine (2,5 h, 250,00 eurot), 04.03.2014.a. toimunud kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil esindamine (2,0 h, 200,00 eurot), teeside koostamine (2,0 h, 200,00 eurot), Harju Maakohtu 15.04.2014.a. kohtuotsuse analüüs, konsultatsioon (1,0 h, 100,00 eurot), apellatsioonkaebuse analüüs ja konsultatsioon (1,0 h, 100,00 eurot), vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (2,0 h, 200,00 eurot) ja Ringkonnakohtu 29.09.2014.a. kohtuotsuse analüüs, konsultatsioon (1,0 h, 100,00 eurot) ning kassatsioonkaebuse analüüs, konsultatsioon (1,0 h, 100,00 eurot). Hageja vastuväited
4.Hageja esitas 30.03.2015.a. kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Hageja palus jätta avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi temale esitatud arvet ega maksmist kinnitavat dokumenti, mistõttu ei ole teada, kas kostja nimetatud kulud kandis või mitte. Samuti ei ole hageja hinnangul piisavalt põhjendatud toimingut “maakohtu otsuse analüüs, konsultatsioon” ning “ringkonnakohtu otsuse analüüs, konsultatsioon”, kuna otsused olid tehtud kostja kasuks ja kostja neid ei vaidlustanud. Lisaks leidis hageja, et kuivõrd kostja ei esitanud Riigikohtu menetluses ühtegi dokumenti, siis ei saa lugeda, et kostja kandis Riigikohtu menetluses menetluskulusid. Kohtumääruse põhjendused
5.Nii hagi esitamise kui ka käesolevas asjas jõustunud lõpplahendi tegemise hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lõike 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014.a. kohtuotsus jõustus 17.03.2015.a. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohtule tähtaegselt 30.03.2015.a.
6.TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse
kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälisteks kuludeks on TsMS § 144 punkti 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
8.Nii hagi esitamise kui ka lõpplahendi tegemise hetkel kehtinud TsMS § 175 lõike 1 kohaselt võis kohus, juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja kui ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-is 218 sätestatu kohaselt. Kuna käesoleval juhul esitas hageja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus kohtule esitatud taotlust sisuliselt, käsitledes ka kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatust.
9.Kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt olid kostja menetluskuludeks õigusabikulud kokku summas 1.450,00 eurot.
10.Kohus võtab esiteks seisukoha kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumäära osas. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 100,00 eurot. Hageja nimetatud tunnitasumäärale vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades käesoleva asja keerukust ja töömahukust ning ka asjaoluga, et õigusabiteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100120 eurot/tund, seda kusjuures ka näiteks hagita menetluses, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013.a. kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-145-13 punkt 14, s.t eelnimetatud tunnihind ei ole kõrgem keskmisest turuhinnast, peab kohus tunnitasumäära 100,00 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, mõistlikuks ja käesoleva asja keerukusega tasakaalus olevaks.
11.Alljärgnevalt analüüsib kohus iga kostja esindaja poolt teostatud toimingu peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi, selgitades seejuures hagejale, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud ka tegelikkuses kandnud. Nimetatud seisukohta on kinnitanud mitmeid kordi ka Riigikohus, muuhulgas oma 13.11.2013.a. lahendi 3-21-115-13 punktis 26.
12.Vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale tutvus kostja esindaja käesoleva asja asjaoludega ja hagiavaldusega, samuti konsulteeris kliendiga kokku 2,0 h (200,00 eurot). Kohus, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (I t/l 5-7, lisad 9-27) ning käesoleva hagi rahuldamata jätmise põhjuseid, samuti asjaolu, et pooled vaidlesid eelnevalt ka Tallinna Üürikomisjonis, leiab, et nimetatud toimingute ajakulu 2,0 h on käesoleval juhul põhjendatud, mistõttu kuulub nimetatud toimingu eest hageja poolt kostjale hüvitamisele 200,00 eurot. Järgmisena valmistas kostja lepinguline esindaja end ette Harju Maakohtus 21.01.2014.a. toimunud kohtuistungiks ja esindas seal kostjat kokku 2,5 h (250,00 eurot). Kohus leiab, et kohtuistungil osalemise ajakulu kuulub igal juhul hüvitamisele. Samuti kuulub hüvitamisele mõtlik ajakulu istungiks ettevalmistamiseks. Kuivõrd kohtutoimikust nähtuvalt toimus 21.01.2014.a. kohtuistung
(protokoll I t/l 80-86) käesolevas asjas 21.01.2014.a. kell 10.00-12.00, s.o 2,0 h, ja ka esimeseks kohtuistungiks ettevalmistamise aega kestvusega 0,5 h võib pidada vajalikuks, kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja esindaja poolt kohtuistungil osalemine ja selleks ettevalmistamine kestvusega kokku 2,5 h, mille eest on tasu 250,00 eurot. Seejärel valmistas kostja lepinguline esindaja end ette ka Harju Maakohtus 04.03.2014.a. toimunud kohtuistungiks ja esindas kostjat istungil kokku 2,0 h (200,00 eurot). Kohus, arvestades, et kohtutoimikust nähtuvalt toimus 04.03.2014.a. kohtuistung (protokoll I t/l 100-104) käesolevas asjas 04.03.2014.a. kell 14.30-16.00, s.o 1,5 h, ja ka kohtuistungiks ettevalmistamise aega 0,5 h võib pidada igal juhul põhjendatuks, kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja esindaja poolt kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamise ajakulu 2,0 h, mille eest on tasu 200,00 eurot. Kostja lepinguline esindaja koostas ka kohtuteese 2,0 h (200,00 eurot). Kohus, arvestades kohtuteeside sisu ja mahtu (I t/l 109-110), leiab, et teeside koostamise põhjendatud ajakuluks saab käesoleval juhul pidada maksimaalselt 1,0 h, mille tõttu kuulub nimetatud toimingu teostamise eest hageja poolt kostjale ka hüvitamisele 100,00 eurot. Seejärel analüüsis kostja esindaja Harju Maakohtu 15.04.2014.a. kohtuotsust ja konsulteeris kliendiga kokku 1,0 h (100,00 eurot). Hageja hinnangul ei ole nimetatud ajakulu hüvitamine hageja poolt kostjale põhjendatud, kuna eelnimetatud otsus tehti kostja kasuks ja kostja seda ei vaidlustanud. Kohus, arvestades Harju Maakohtu 15.04.2014.a. otsuse mahtu (I t/l 119-124, kahepoolne), ja leides, et vaatamata sellele, et kostja ei vaidlustanud nimetatud otsust, mis on ka põhjendatud, kuivõrd kohtuotsus oli tehtud kostja kasuks, saab nimetatud otsusega tutvumist pidada hädavajalikuks, samuti on igal juhul põhjendatud menetluse kulgemise kohta informatsiooni edastamine kliendile. Tulenevalt eeltoodust kuulub eelnimetatud toimingute eest hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja poolt soovitud ajakulu 1,0 h, mille eest on tasu 100,00 eurot. Kostja lepinguline esindaja analüüsis ka apellatsioonkaebust ja konsulteeris selle üle kliendiga kokku 1,0 h (100,00 eurot). Kohus, arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (I t/l 140-144) ja asjaolu, et kostja lepinguline esindaja konsulteeris kliendiga ka eelmise toimingu raames, leiab, et käesoleval juhul on eelnimetatud toimingute teostamise eest põhjendatud hüvitada hageja poolt kostjale üksnes ajakulu 0,5 h, mille eest on tasu 50,00 eurot. Järgmise toiminguna koostas kostja lepinguline esindaja vastust apellatsioonkaebusele kokku 2,0 h (200,00 eurot). Kohus, arvestades, et vastuse koostamise ajakulu pidi hõlmama endas ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2014.a. kohtumäärusega (II t/l 16-17) tutvumist, leiab, vastuse mahtu (II t/l 21-22) hinnates, et nimetatud toimingu maksimaalseks ajakuluks, mis kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele, saab lugeda 1,5 h, mille eest on tasu 150,00 eurot. Kostja lepinguline esindaja analüüsis ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014.a. kohtuotsust ja konsulteeris kliendiga kokku 1,0 h (100,00 eurot). Hageja hinnangul ei ole ka nimetatud ajakulu hüvitamine hageja poolt kostjale põhjendatud, kuna ka eelnimetatud otsus tehti kostja kasuks ja kostja ei vaidlustanud ka seda otsust. Kohus, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014.a. kohtuotsuse mahtu (II t/l 29-41) ja leides, et vaatamata sellele, et kostja ei vaidlustanud ka nimetatud kohtuotsust, mis on ka põhjendatud, kuivõrd kohtuotsus oli taaskord tehtud kostja kasuks, saab ka nimetatud kohtuotsusega tutvumist pidada hädavajalikuks, samuti on põhjendatud sellises menetluse staadiumis menetluse kulgemise kohta informatsiooni edastamine kliendile. Tulenevalt eeltoodust kuulub eelnimetatud toimingute eest hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja poolt soovitud ajakulu 1,0 h, mille eest on tasu 100,00 eurot. Viimase toiminguna analüüsis kostja lepinguline esindaja kassatsioonkaebust ja konsulteeris kliendiga kokku 1,0 h (100,00 eurot). Kohus, arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu (II t/l 624
68) ja vajadust teavitada klienti menetluse lõpptulemusest, samuti asjaolu, et nimetatud toiming hõlmas endas kindlasti ka tutvumist Riigikohtu 18.12.2914.a. kirjaga (II t/l 71), Riigikohtu 17.12.2014.a. kohtumäärusega (II t/l 72) ja ka Riigikohtu 17.03.2015.a. kohtuotsusega (II t/l 81-83, kahepoolne), millega menetlus käesolevas asjas lõppes, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada 1,0 h, mille eest on tasu 100,00 eurot, vaatamata sellele, et hageja hinnangul ei peaks nimetatud ajakulu kostjale hüvitama, kuivõrd kostja ei esitanud Riigikohtu menetluses ühtegi dokumenti.
13.Tulenevalt kõigest eeltoodust mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1.250,00 eurot (200,00 + 250,00 + 200,00 + 100,00 + 100,00 + 50,00 + 150,00 + 100,00 + 100,00). Kohus jätab seega rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 200,00 (1.450,00 - 1.250,00) euro ulatuses.
14.Kohus on seisukohal, et muud hageja poolt esiletoodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks hagejalt väljamõistetava menetluskulu vähendamiseks.
15.TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kostja ega kostja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane. Ka kostjale esitatud arved ei sisaldanud endas käibemaksu. Seega ei sisalda nõudesumma käibemaksu.
16.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostja taotlenud viivise väljamõistmist, ei mõista kohus ka hagejalt kostja kasuks viivist välja.
17.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik