Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti Filiaali kaudu) hagi OÜ XXX, XXXja XXX(XXX) vastu solidaarselt võlgnevuse 15 175,43 euro, intressi 55,81 euro ja viivise 3 262,53 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
18 493,77 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti Filiaali kaudu, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja esindaja: Krista Arraste (e-post: [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
esindajad
Menetlusliik
Kohtuistung 12.03.2015, istungil osalesid hageja esindaja ja kostja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX`alt Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti Filiaali kaudu) kasuks kapitalirendilepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 4886,52 eurot (sh põhivõlg 2629,99 eurot ja viivised 2256,53 eurot) ning võla tasumise kokkuleppest nr XXX võlgnevuse (13 591, 25 euro) katteks 1245,18 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Välja mõista XXX’alt menetluskulu summas 2 351,87 eurot Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti Filiaali kaudu) kasuks.
3.Välja mõista XXX’alt Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti Filiaali kaudu) kasuks viivis menetluskuludelt (2 351,87 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 20.03.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX, XXXja XXX(XXX) vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks. 10.11.2014 esitas hageja ümberkujundatud nõude lähtudes ekspertiisiaktist ja kostja poolt esitatud aegumise vastuväitest.
2.Hageja lõplikuks nõudeks on mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks kapitalirendilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus summas 2 639,99 EUR ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 2 262,53 EUR, kokku 4 902,52 EUR ning võla tasumise kokkuleppe nr XXX alusel tasumata põhivõlgnevus summas 12 535,44 EUR, tasumata intressid summas 55,81 EUR, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 000,00 EUR, kokku 13 591,25 EUR, kuid kostjatelt XXX ja XXX ́alt mitte rohkem kuid käendaja vastutuse maksimummäär summas 1 245,18 EUR (II kd, tl 6-13).
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja liisinguvõtja OÜ XXX 11.08.2006. a kapitalirendilepingu nr XXX2 (edaspidi Leping 1). Lepingu 1 põhitingimuste kohaselt liisinguvõtja võttis liisingusse roomikekskavaatori Takeuchi TB 175 ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, so kuni 25.08.2011. Lepingu 1 põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Lepingu 1 üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt liisingfirma annab vara lepingu tähtaja lõppemiseni rentniku valdusesse ja kasutusse. Punkti 1.3 kohaselt rentnik kohustub tähtaegselt tasuma liisingfirmale lepingu 1 tähtaja jooksul rendimakseid vastavalt lepingu 1 lisaks olevale maksegraafikule.
4.02.02.2009. a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja OÜ XXX kokkuleppe lepingu muutmiseks, milles pooled leppisid kokku, et lepingu 1 vara väljaostumaksete osas võimaldatakse kostjale I maksepuhkust 25.02.2009. a – 25.04.2009. a, lisaks kehtestati uus intressimäär ja uues redaktsioonis maksegraafik. 22.01.2010. a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja OÜ XXX kokkuleppe lepingu muutmiseks,
milles pooled leppisid kokku, et hageja võimaldab liisinguvõtja poolt esitatud taotluse alusel vara väljaostumaksete osas maksepuhkust15.01.2010 – 15.06.2010 ning pikendati makseperioodi 6 kuu võrra, kehtestati uus intressimäär , muudeti lepingu baasvaluutat, milles tulenevalt oli vara jääkväärtus perioodi lõpuks 14 400,00 EUR, millele lisandub käibemaks vastavalt käibemaksuseadusele. 03.12.2010. a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja OÜ XXX kokkuleppe lepingu muutmiseks, milles pooled leppisid kokku, et hageja võimaldab liisinguvõtja poolt esitatud taotluse alusel vara väljaostumaksete osas maksepuhkust 25.12.2010 – 25.05.2011 ning pikendati makseperioodi 12 kuu võrra, kehtestati uues redaktsioonis maksegraafik.
5.Hageja ja kostja XXX sõlmisid 22.01.2010. a käenduslepingu nr XXX(edaspidi Käendusleping 1). Käenduslepingu 1 kohaselt käenduslepingu sõlmimisega võttis käendaja enesele täies ulatuses vastutuse liisinguandja ja kostja I vahel 11.08.2006. a sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, s.h. liisingumaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 762 541,00 EEK, s.o 48 735,25 EUR.
6.Hageja ja kostja XXX sõlmisid 22.01.2010. a käenduslepingu nr XXX(edaspidi Käendusleping 2). Käenduslepingu 2 kohaselt käenduslepingu sõlmimisega võttis käendaja enesele täies ulatuses vastutuse liisinguandja ja kostja I vahel 11.08.2006. a sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, s.h. liisingumaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 762 541,00 EEK, s.o 48 735,25 EUR.
7.Hageja ja kostja sõlmisid 02.12.2010. a võla tasumise kokkuleppe nr XXX8 (edaspidi Leping 2). Lepingu 2 kohaselt tunnistas kostja I hageja ees lepingust 1 tulenevat tähtajaks tasumata võlgnevust summas 14 986,82 EUR. Lepingu 2 punkti 1 kohaselt kinnitasid pooled, et liisinguvõtjal on tähtajaks tasumata võlgnevus ja liisinguvõtja kohustub selle lepingus 2 toodud tingimustel ja korras hagejale tasuma. Pooled leppisid kokku, et hageja arvestab tasumata võlgnevuselt intressi ja juhul, kui liisinguvõtja ei tasu maksegraafikujärgseid makseid tähtaegselt on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist. Lisaks leppisid pooled kokku, et lepingu 2 mittetäitmine liisinguvõtja poolt annab liisinguandjale õiguse lõpetada ennetähtaegselt kõik liisinguvõtjaga sõlmitud lepingud. Lepingus 2 leppisid pooled kokku, et lepinguga 2 reguleerimata küsimustele kohaldatakse lepingu 1 tingimusi.
8.Hageja ja kostja XXX sõlmisid 02.12.2010. a käenduslepingu nr XXX(edaspidi Käendusleping 3). Käenduslepingu 3 kohaselt käenduslepingu sõlmimisega võttis käendaja enesele täies ulatuses vastutuse liisinguandja ja kostja I vahel 02.12.2010. a sõlmitud võla tasumise kokkuleppe nr XXX nõuetekohase täitmise tagamiseks, millega käendaja võtab endale täies ulatuses vastutuse võla tasumise kokkuleppest tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, s.h. liisingumaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 1 245,18 EUR.
9.Hageja ja kostja XXX sõlmisid 02.12.2010. a käenduslepingu nr XXX(edaspidi Käendusleping 4). Käenduslepingu 4 kohaselt käenduslepingu sõlmimisega võttis käendaja enesele täies ulatuses vastutuse liisinguandja ja kostja I vahel 02.12.2010. a sõlmitud võla tasumise kokkuleppe nr XXX nõuetekohase täitmise tagamiseks, millega käendaja võtab
endale täies ulatuses vastutuse võla tasumise kokkuleppest tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, s.h. liisingumaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 1 245,18 EUR.
10.Kostja I ei täitnud lepinguga 1 ja lepinguga 2 võetud kohustusi ja jättis tasumata vara rendimaksed, intressimaksed vastavalt lepingu 1 maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ja lepinguga 2 kokkulepitud osamakse ja intressimakse, vastavalt liisinguvõtjale esitatud arvetele. Hageja esitas 31.03.2011. a liisinguvõtjale vara tagastamise nõude ning palus tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara XXXOÜ müügiplatsile, aadressile XXX. Kostja I hagejale vara mõistliku aja jooksul ei tagastanud, mistõttu tuli hagejal pöörduda vara tagastusteenuse saamiseks oma koostööpartneri poole, kelle töö tulemusel hagejale vara 19.01.2012. a tagastati. 15.02.2012 edastas hageja kostjale I, kostjale II ja kostjale III teatise, milles märkis, et hageja on alustanud liisinglepingu esemeks olnud sõiduki müüki alghinnaga 38 400,00 EUR. Lisaks märkis hageja, et juhul kui vara ei õnnestu määratud hinnaga müüa ühe kuu jooksul, siis on hageja sunnitud müügihinda alandama ning samuti võib hind alaneda konkreetsete ostjatega peetavate läbirääkimiste käigus. Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et vara müügiga kaasnevad müügikulud, samuti sisaldub vara müügihinnas käibemaks, mis tuleb vastavalt käibemaksuseadusele tasuda riigile, mida ei saa arvestada liisinglepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Lisaks märkis hageja nimetatud teatisel info vara müügiinfo jälgimise kohta. Hageja lepinguline koostööpartner ja liisingueseme müügi vahendaja leidis roomikekskavaatorile ostja ning hageja realiseeris roomikekskavaatori hinnaga 25 500,00 EUR (ilma käibemaksuta). Peale vara müüki esitas hageja kostjale I, kostjale II ja kostjale III 28.05.2013. a nõudekirja vara müügi arvelt rahuldamata jäänud nõuete tasumiseks hiljemalt 10 päeva jooksul.
11.Lepingu 1 ülesütlemisest tulenevad nõuded- vara maksumuse saldo, so vara jääkmaksumus ehk vara tasumata osamaksed ülesütlemise seisuga 25.04.2011 olid koos käibemaksuga 31 950,62 EUR, ilma käibemaksuta 27 076,80 EUR; tasumata kindlustusmaksed summas 299, 49 eurot (liisinguvõtjal on tasumata kindlustuspoliisi eest lepingu ülesütlemise seisuga 61, 82 eurot ja peale lepingu ülesütlemist 230, 67 eurot); lisakulud summas 2510 eurot. Hageja nõue peale lepingu 1 objektiks olnud vara realiseerimist kujunes järgnevalttasumata jääkmaksumus 27 076,80 EUR (ilma käibemaksuta) miinus turuväärtus 26 000,00 EUR (ekspertiisi alusel), seega sai vara müügist laekunud raha arvelt rahuldatud hageja nõue – vara maksumuse saldo: 27 076,80 EUR – 26 000,00 EUR = 1 076,80 EUR. 11.06.2012. a tasus kostja I hagejale lepingu 1 võlgnevuse katteks 1 249,30 EUR, millega on tasutud lepingu 1 vara maksumuse saldo ja osaliselt tasumata kindlustusmaksete nõue (1 076,80 EUR – 1 249,30 EUR = 172,50 EUR) 172,50 EUR ulatuses. Lähtudes eeltoodust on hagejal kostjate vastu lepingust 1 tulenev põhinõue kokku summas 2 639,99 EUR, mis koosneb tasumata kindlustusmaksete nõudest summas 126,99 EUR ja tasumata lisakulude nõudest summas 2
13.Hageja arvestab lepingu 1 järgi viiviseid põhisummalt alates 06.06.2013. a, s.o hageja poolt kostjatele 28.05.2013. a edastatud tasumise nõude tasumise tähtpäevast, kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni lepingujärgse viivise määraga 0,3 %: 2 639,99 EUR x 0,3 % x 286 tasumisega viivitatud päeva = 2 262,53 EUR. Lepingu 2 järgi arvestab viiviseid põhisummalt alates 26.05.2011. a, s.o alates hetkest, mil hageja lepingu 2 tulenev nõue muutus
sissenõutavaks täies ulatuses, kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni lepingujärgse viivise määraga: 12 535,44 EUR x 0,3 % x 1028 tasumisega viivitatud päeva = 38 659,30. Lähtudes Riigikohtu praktikast, hea usu põhimõttest vähendab hageja lepingust 2 tulenevat viivise nõuet 1 000,00 euroni. Kostja vastuväited
14.Kostja palub jätta hagi esitatud kujul rahuldamata (I kd, tl 84-87). Kostja leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud, so tasumata arvete nr 20101222072, mille tasumise tähtaeg oli 25.12.2010, nr 20110121427, mille tasumise tähtajaks oli 25.01.2011, nr 20110221184, mille tasumise tähtajaks oli 25.02. 2011, osas ning tasumata kindlustusmakse osas summas 61.41 eurot.
15.Hagiavalduse nähtuvalt ei ole hinnatud liisingueseme väärtust selle tagastamise hetke seisuga. Kostja arvates ei ole õiglane, et olukorras, kus tal puudub võimalus kaasa rääkida ja mõjutada müügiprotsessis, peab ta kandma hinnariski. Kostjal puudus informatsioon varale hinna määramisest, mistõttu on ebamõistlik seada liisinguvõtja kohustuseks hüvitada liisinguandjale kahjud/puudujääv osa sõltuvusse ainult eseme võõrandamisest tekkinud kahjust/saadavast summast, sõltumata sellest, millise hinnaga vara võõrandati ning kuidas võõrandamisprotsess oli kujundatud ja kaua see kestab. Põhjendatud ei ole ka nõudelt viivise küsimine.
16.Kostja on seisukohal, et roomikekskavaatori Takeuchi TB 175 on müüdud tunduvalt alla turuhinna. Kostja leiab, et traktori hind jääb 45 000 ja 50 000 vahele. Seega, kui võtta kõige madalam hind, on antud vaidluses hinnaerinevus kordades suurem, kui 10 %, mille sissenõudmine kostjalt ei ole põhjendatud.
17.Kostja peab põhjendamatult suureks ka vara tagastamise teenuse ja müügiteenuse eest makstavaid arveid. XXXOÜ arvest nähtub vaid „müügiteenus“. XXX OÜ arvest nähtub vaid „vara tagastamisteenus“ ja“ transporditeenus“. Kostjale ei ole selge, mida arvetel kajastuvad summad täpselt sisaldavad, ka ei ole teada, kas teenuse ostmiseks võeti ka teisi pakkumisi, et kulusid minimaliseerida.
18.Ekspertiisi tulemuse järgselt, leiab kostja, et ekspert on valesti aru saanud keskmise turuhinna mõistest TsÜS § 65 kohaselt ning kostja ei nõustu eksperdi järeldusega, et vaidlusaluse ekskavaatori hind selle tagastamise hetkel, so 19.01.2012 oli 26 000 eurot (II kd, tl 2-4). Menetlus ja kohtuistung
19.Harju Maakohtu 09.02.2015 otsustega (tagaseljaotsus) on käesolevas tsiviilasjas rahuldatud hageja hagi kostjate OÜ XXX ja XXX vastu.
20.Kohtuistungil on selgitatud, et hagi lahendamisel lähtutakse hageja nõudest, mida hageja on täpsustanud peale ekspertiisiakti ja milles on hageja osaliselt arvestanud ka kostja XXX poolt esitatud aegumise vastuväidetega.
21.Kohtuistungil on kostja avaldanud, et aegumisele kostja enam ei tugine, ekspertiisi osas jääb esitatud vastuväite juurde, kuid taotlust eksperdi ärakuulamiseks ei ole esitanud (II kd, tl 67).
Kohtu otsustus ja põhjendused
22.Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja võttes arvesse poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
24.Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel liisingulepingust tulenev õigussuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Lõige 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
25.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
26.VÕS § 142 lg 1-3 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
27.Tsiviilasjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et 11.08.2006 sõlmisid hageja ja OÜ XXX kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks oli roomikekskavaator Takeuchi TB 175 (I kd, tl 18-23), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd, tl 24,25-26). Vaidlus puudub ka selles, et hageja ja XXX sõlmisid 3-l korral kokkulepped lepingu muutmiseks kokkulepetes sätestatud tingimustel (I kd, tl 27-33). Vaidlust ei ole ka selle üle, et 22.01.2010 sõlmisid hageja ja kostja XXX käenduslepingu nr XXX(I kd, tl 35), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevalt liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti kokku 762 541 krooni ehk 48 735, 25 eurot.
28.Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ja OÜ XXX sõlmisid 02.12.2010 võla tasumise kokkuleppe nr XXX, mille alusel tunnistas OÜ XXX kapitalirendilepingust tulenevat tähtajaks tasumata võlgnevust summas 14 986, 82 eurot (I kd, tl 36) ja mille alus liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd, tl 37). Kostja ei ole esitanud vastuväidet ka sellele, et 02.12.2010 sõlmiti hagejaga käendusleping nr XXX(I kd, tl 38), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada liisinguvõtjaga võla tasumise kokkuleppest tulenevalt liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti kokku 1245, 18 eurot.
29.Kuna kostja ei eita käenduslepingute sõlmimist ega sellest tulenevat vastutust, vaid vaidleb hagile vastu konkreetsete nõuete põhjendatust silmas pidades, siis analüüsib kohus alljärgnevalt tuvastatud asjaolude alusel hageja nõude põhjendatust.
30.Kohtus on tuvastamist leidnud, et liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning kuna liisinguvõtja ei täitnud oma kohustusi edastas hageja liisinguvõtjale 31.03.2011 vara tagastamise nõude (kohustusega vara viia XXXOÜ müügiplatsile), milles sisaldus ka lepingu ülesütlemise avaldus vastavalt lepingu p-le 10.1 (I kd, tl 40). Teade on liisinguvõtjale saadetud kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 16.1 liisinguvõtja poolt lepingus teatavaks tehtud aadressile, so Suur-Sõjamäe põik 10. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemise fakti ega aega. Seega on lepingu ülesütlemise kuupäevaks 31.03.2011. Tuvastatud on, et vara on tagastatud 19.01.2012 hageja koostööpartneri XXX OÜ poolt (I kd, tl 41, 109). Liisinguvõtjal oli lepingu alusel kohustus vara tagastamiseks, kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, pöördus hageja koostööpartneri poole, kelle kaasabil õnnestus vara tagasi saada Soomest (I kd, tl 109), millega on seletatav ka lepingu tavapärasest pikem ülesütlemise aja ja vara tagastamise aja vaheline periood, so 31.03.2011 kuni 19.01.2012. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et vara asus tagastamise kohustuse tekkimise ajal Soomes. Vara on müüki suunatud 24.01.2012 hinnaga 32 000 eurot (lisandub käibemaks) (I kd, tl 110) ning teatised vara müügiprotsessi kohta on 15.02.2012 edastatud liisinguvõtjale (I kd, tl 42) ja käendajatele (I kd, tl 43, 44). Vara müüdi 22.04.2013 hinnaga 23 500 eurot (lisandus käibemaks) (I kd, tl 61, 46). Teatised vara müügist laekunud summa, võlgnevuse summa ja tasumise tähtaja osas edastati 28.05.2013 liisinguvõtjale (I kd, tl 45) ja käendajatele (I kd, tl 46, 47). Teatised on kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 16.1 liisinguvõtjale saadetud liisinguvõtja poolt lepingus teatavaks tehtud aadressile, so XXXning käendajale XXX aadressile XXX.
31.Hageja nõude aluseks on lepingu 1 ülesütlemisest tulenevalt põhinõue summas 2639, 99 eurot (sh kindlustusmaksete nõue 126, 99 eurot ja lisakulude nõue 2510 eurot) ning sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 2262, 53 eurot (vt kohtuotsuse p 11 ja 13) ning lepingust 2 ehk võla kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus summas 12 535, 44 eurot, intressid summas 55, 81 eurot ja viivised summas 1000 eurot (vt kohtuotsuse p 12 ja 13).
32.Kostja on esitanud vastuväited vara väärtusele ning leidnud, et ka ekspert ei ole vara väärtust õigesti hinnanud. Kostja ei ole esitanud taotlust eksperdi ärakuulamiseks (II kd, tl 67). Tsiviilasjas läbi viidud ekspertiisi alusel on ekspert jõudnud järeldusele, et vara, so roomikekskavaatori Takeuchi TB175 turuhind 19.01.2012 seisuga oli 26 000 eurot (lisandub käibemaks) (I kd, tl 141-148, akti lisad tl 148-206). Hageja on enda nõude ümber kujundanud vastavalt eksperdi poolt määratud vara turuhinnale (II kd tl 6-13), seega ei ole vaja käesoleval juhul analüüsida vara tagastamise aja väärtust võrrelduna selle müüki suunamise hinna ja müügist saadu alusel, so hinnaerinevuse % alusel. Kostja on esitanud enda väite, so vara väärtuse osas, mis kostja hinnangul peaks olema 45 000 ja 50 000 vahel, tõenditena väljavõtte firma XXX OÜ kodulehelt (I kd, tl 89) ja 2012 tehtud hinnapakkumise Takeuchi TB175 roomikekskavaatorile (I kd, tl 90). Kohtu hinnangul on kostja poolt esitatud tõendid käesolevas vaidluses asjakohased ning lubatavad, kuid võrreldes kostja tõendeid ekspertiisiaktiga, on kohus seisukohal, et ekspertiisiaktis on antud objektiivsem hinnang vara tagastamisaegsele väärtusele ehk turuhinnale. Ekspert on arvestanud kohtutoimikus olevaid tõendeid, eksperdi enda poolt kasutatud tõendeid ning leidnud, et müügihindade põhjal koostatud graafikutest selgub, et masina hinda ei mõjuta selle valmistamisaasta ning hinda ei mõjuta ka töötatud tundide arv, vaid hinda mõjutavaks teguriks on masina tegelik seisukord ja varustustase. Eesti turul on hinnatav masin vähelevinud, mistõttu ei kajasta Eestis olevate masinate müügikuulutused vaidlusaluse masina tegelikku turuhinda. Vaidlusaluse masina müügihind tuleb määrata hetkeseisuga, mil klimaatiliste tingimuste tõttu oli ehitusturg madalseisus ning masinad aktiivselt kasutust ei leia. Vaidlusaluse masina hinda tõstvateks teguriteks on- mastil paiknevad lisaliinid hüdrovasarale ja planetaarkopale, propo sujuv hüdraulika juhtimine, liigendid ja veorattad normaalse kulumiga, samas hinda langetavateks teguriteks on veoelementideks 500 mm laiusega metallroomikud, mis annavad pehmel maastikul eelise kummiroomikute ees kuid seavad olulisi piiranguid masina transpordile ja kasutamisele viimistletud kivipindadel. Kohus on seisukohal, et kuna vaidlusaluse vara puhul on tegemist mittelevinud masinaga ehk roomikekskavaatoriga, siis tuleb eelkõige arvestada konkreetse masina eripäraga ning kuna ekspert on hinnangu andmisel sellega arvestanud, siis tuleb lähtuda eksperdi arvamusest ning lugeda vara, so roomikekskavaatori Takeuchi TB175 turuhinnaks 19.01.2012 seisuga 26 000 eurot (ilma käibemaksuta).
33.Kohus leiab ka, et hageja on liisingueseme müügil tegutsenud vastutustundlikult ja kiirustamata. Ebaõiged on kostja väited, et tal puudus võimalus kaasa rääkida ja mõjutada müügiprotsessi. Toimiku I köites tl 43 esitatud teatise kohaselt on hageja teavitanud kostjat liisingueseme müügiprotsessi alustamisest, samuti sellest, et kui vara ei õnnestu esialgselt määratud hinnaga müüa, on hageja sunnitud müügihinda alandama. Nimetatud teatis on saadetud kostja poolt käenduslepingus näidatud postiaadressile kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 16.1. Lisaks on kohus käesoleval juhul seisukohal, et masina müük ei kahjustanud kostja huve sõltumata sellest, kas kostja osales müügiprotsessis või mitte, sest nõude ümberkujundamisel on hageja arvestanud vara turuhinnana 26 000 eurot, mida ka kohus peab liisingueseme väärtuseks selle hagejale tagastamise ajal ning mida kinnitab kohtule esitatud eksperdiarvamus (I kd, tl 141-147).
34.Hageja on esitanud lepingu 1 alusel nõude põhivõlgnevuse osas summas 2639, 99 euro, mis koosneb tasumata kindlustusmaksete summast 126, 99 eurot (arvestatuna ka kostja esialgset vastuväidet aegumise osas) ja lisakulude nõude summast 2510 eurot. Nõude arvestuse on hageja esitanud toimiku II köites tl 10. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kindlustusnõude summale. Kohus kontrollinud hageja nõude arvestuskäiku, märgib, et kohtutoimikus olevate
tõendite (I kd, tl 48-58) alusel on võimalik tuvastada, et tasumata kindlustusmakseid on summas 292, 49 eurot, so lepingu 1 ülesütlemise seisuga 61, 82 eurot ja peale lepingu 1 ülesütlemist summas 230, 67 eurot. Kuna tasumata kindlustussummast loeti tasutuks osaliselt 172, 50 eurot, siis jääb tasumata kindlustussumma suuruseks 119, 99 eurot, mitte hageja poolt märgitud 126, 99 eurot. Lisakulude nõue summas 2510 tuleneb OÜ XXX 26.01.2012 arvest nr 2012/01/34 summas 1570 eurot (ilma käibemaksuta) ja selle tasumisest hageja poolt (I kd, tl 59, 60) ja OÜ XXX22.04.2013 arvest nr 0015430 summas 940 eurot (ilma käibemaksuta) ja selle tasumisest hageja poolt (I kd, tl 61, 62). Kostja on lisakulude nõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja lisakulude nõue on põhjendatud. XXX OÜ arvest nähtub, et vara tagastusteenus on summas 670 eurot ning transport on 900 eurot. Kuivõrd vara asus Soomes, siis saab pidada vara tagastusteenust ja transporditeenust eelnimetatud suuruses põhjendatuks. XXX arvest nähtub, et müügiteenus on summas 940 eurot. XXXOÜ selgitusest (II kd, tl 14-15) nähtub kuidas on nimetatud summa kujunenud, st, et summa suurus on võrdeline osutatud müügiteenusega. Kohtu hinnangul on ka eelnimetatud summa põhjendatud. Seega, leiab kohus, et hageja lisakulude nõue summas 2510 eurot on mõistlik ja põhjendatud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Seega, on hageja nõue lepingu 1 alusel põhjendatud kokku summas 2629, 99 eurot. Lepingu 2 ehk võla kokkuleppe alusel on hageja arvestanud nõudeks (arvestatuna kostja esialgset vastuväidet aegumise osas) maksegraafikujärgseid maksed summas 12 535, 44 eurot ja intressimaksed summas 55, 81 eurot (I kd, tl 37, 48-51). Kostja nõude arvestamisele ja suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul on hageja nõue eelnimetatud osas ja suuruses põhjendatud.
35.Hageja on arvestanud nõude tasumisega viivitamisel viivist. Kostja on leidnud, et viivise nõue ei ole põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli viivise tasumise kohustus kokku lepitud kapitalirendilepingus ning kostja käendajana pidi ette nägema, et võlgnevuse tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Kohus on ka seisukohal, et hageja on aegumistähtaja piires kasutanud VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt oma õigust nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ning hageja käitumine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Erandlikke asjaolusid, mis välistaksid viivise nõude, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks oma õigusi kuritarvitanud või tegutsenud eesmärgiga tekitada kostjale kahju. Vastupidi, hageja on viivise arvestamisel lähtunud Riigikohtu praktikast, hea usu põhimõttest ning vähendanud sissenõutavaks muutunud viivist ning loobunud täiendavast viivise nõudest. Viivisenõue ei ole ka ülemäära suur. Kapitalirendilepingu kohaselt oli viivisemääraks 0,3% päevas (I kd, 18). Hageja arvestab lepingu 1 järgi viiviseid põhisummalt alates 06.06.2013, s.o hageja poolt kostjatele 28.05.2013. a edastatud tasumise nõude tasumise tähtpäevast, kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni lepingujärgse viivise määraga 0,3 %: 2 639,99 EUR x 0,3 % x 286 tasumisega viivitatud päeva = 2 262,53 EUR. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude summas 2629,99, siis tuleb ka viiviseid arvestada nimetatult summalt ning hageja kasuks tuleb välja mõista viivised summas 2256,53 eurot (2629,99 x 0,3%x 286). Lepingu 2 ehk võla kokkuleppe järgi arvestab hageja viiviseid põhisummalt alates 26.05.2011. a, s.o alates hetkest, mil hageja lepingu 2 tulenev nõue muutus sissenõutavaks täies ulatuses, kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni lepingujärgse viivise määraga: 12 535,44 EUR x 0,3 % x 1028 tasumisega viivitatud päeva = 38 659,30. Hageja on lepingust 2 tulenevat viivise nõuet vähendanud 1 000,00 euroni, milline summa on põhjendatud hageja kasuks välja mõista.
36.Eeltoodu alusel, tuleb välja mõista kostjalt XXX`alt hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti Filiaali kaudu) kasuks kapitalirendilepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 4886, 52 eurot (sh põhivõlg 2629,99 eurot ja viivised 2256,53 eurot) ning võla tasumise kokkuleppest nr XXX tuleneva võlgnevuse (13 591,25 euro) katteks 1245,18 eurot, so käendaja vastutuse maksimummäär. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas 07.01.2015, 08.01.2015 ja 12.03.2015 kohtule hageja menetluskulude nimekirja koos teostatud tööde aruandega, millede kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot, ekspertiisitasu summas 400 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1 308 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas 19.03.2015 hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited. Kostja enda menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud.
38.TsMS § 63 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
39.Kohus analüüsib järgnevalt hageja menetluskulusid. Hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, kuid kohus ei nõustu kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluva riigilõivu suurusega. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli peale nõude muutmist 18 493,77 eurot, millelt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks on 650 eurot. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riiglõivu summas 750 eurot (I kd, tl 63). Kohus selgitab, et kostjalt väljamõistmisele ei saa kuuluda hageja poolt enamtasutud riigilõiv. Hageja on 10.11.2014 esitanud kohtule taotluse enamasutud riigilõivu summas 100 eurot tagastamiseks, millise summa tagastab kohus eraldi määrusega. Seega saab põhjendatud ja vajalikuks kuluks lugeda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot. Hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud ekspertiisitasu (summas 400 eurot) (I kd, tl 134) puhul on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, kuivõrd käesolevas asjas viidi ekspertiis läbi. Seega saab põhjendatud ja vajalikuks kuluks lugeda ekspertiisitasu summas 400 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulu puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ning kohus nõustub ka nimetatud kulu suurusega (so 1 308 eurot, käibemaksuta). Kostja vastuväite kohaselt on hageja esindaja kulud ilmselgelt üle paisutatud ja ebaproportsionaalsed tehtud tööga, kuivõrd antud vaidlus on oma sisult üks lihtsamaid vaidlusi ja selle maht väike, samuti omab hageja kogemusi samalaadsete vaidluste lahendamisel. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisuga ja mahuga, leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt koostatud dokumentide ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagi koostamine kohtusse ei võtnud rohkem aega kui
4 tundi. Kohtutoimikust nähtuvalt on hagiavaldus 13 lk pikk, koos lisadega on hagiavaldus 63 lk pikk. Isegi arvestades asjaolu, et hageja esindaja on varem sarnaseid hagiavaldusi koostanud, siis ikkagi tuleb hagejal enne hagiavalduse koostamist tutvuda esitatud dokumentidega, teostada nende suhtes analüüsi, koostada hagiavaldus ja kontrollida hagiavaldus enne kohtusse esitamist üle, arvutada hagiavalduses sätestatud nõuete suurust, komplekteerida lisad ning esitada kohtule. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu määrasid (64-75 eurot) kujuneb eelnimetatud toimingute läbiviimiseks ja hagiavalduse kohtusse esitamise ajakuluks kokku 6,4 tundi- 7,5 tundi, milline ajakulu on arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu kohtu hinnangul igati mõistlik ja põhjendatud. Kohus, tutvunud hageja lepingulise esindaja poolt dokumentide sisu ja mahuga, leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt erinevate menetlusdokumentide tutvumisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud ka hageja lepingulise esindaja poolt tehtud ettevalmistused kohtuistungitel osalemiseks ning kohtuistungitel osalemise ajakulu. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnitasu määrade 64-75 eurot, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1115-13 p 25 ja 3-2-1-93-13). Hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 10 ja tuginedes hageja vastavasisulisele kinnitusele kuulub hageja lepingulise esindaja tasu hüvitamisele käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja kuluks kujuneb kokku 1 308 eurot (1 095,50 + 75 + 137,50). Hageja menetluskuluks kokku kujuneb seega 2 358 eurot (650 + 400 + 1308).
40.Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 6 147,70 eurot, kohus mõistab kostjalt välja 6 131,70 eurot (ehk 99,74%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 351,87 eurot (99,74% 2 358-st eurost).
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (2 351,87 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
42.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.