Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kompromissleping 24.03.2015. a on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale poolte poolt esitatud alljärgnev kompromissleping: PlusPlus Legal OÜ, registrikood 12273105, asukoht Jõe 3, 10151, Tallinn, (edaspidi nimetatud Hageja), mida esindab lepinguline esindaja Tarvo Ilves ja Kristo Kurisoo isikukoodiga * (edaspidi nimetatud Kostja), elukohaga: *, juhindudes Tsiviilkohtmenetluse seadustiku

paragrahvidest 430 lg 1 ja 2 ning paragrahvist 432, sõlmisid käesoleva kompromissilepingu alljärgnevas:

Makse kokku 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 52,51

Põhisumma 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 52,51

Intress 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Põhisumma jääk 752,51 652,51 552,51 452,51 352,51 252,51 152,51 52,51

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 06.03.2015. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal maksettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromisslepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetluse alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on esitanud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu 24.03.2015. a ja hageja on esitanud kompromisslepingu täpsustuse 01.04.2015. a. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Hageja poolt 01.04.2015. a esitatud kompromisslepingu täpsustus ei kahjusta kostja huve. 24.03.2015. a kohtule esitatud kompromisslepingus oli vaid tehniline viga, mis ei muuda kompromisslepingu sisu. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles ning 01.04.2015. a esitatud kompromisslepingu täpsustuses toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 433 lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja (võlgnik) võtnud kohustuse hagejale (avaldajale) tasuda riigilõiv summas 45 eurot ja õigusabi kulu summas 20 eurot. Kompromisslepingu kohaselt jäävad poolte kokkuleppes kirjeldamata muud menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.