esindaja Ferenc Koso Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Aleksandra XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
11. märts 2015. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt hageja XXXOÜ kasuks välja põhivõlgnevus 5 599,36 eurot (viis tuhat viissada üheksakümmend üheksa eurot ja 36 senti) ja viivis 5 599, 36 eurot ( viis tuhat viissada üheksakümmend üheksa eurot ja 36 senti).
3.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt hageja XXXOÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuse tasumata summalt alates 14.01.2015 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
2.Rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus summas 950 eurot (üheksasada viiskümmend eurot). Mõista XXXOÜ-lt välja XXXOÜ kasuks menetluskulud summas 950 eurot (üheksasada viiskümmend eurot).
2-15-494
3.Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 300 eurot (kolmsada eurot). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.03.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXXOÜ (hageja) esitas 13.01.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXOÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.01.2011 müügilepingu nr B33. Hageja müüs kostjale kaupa. Kostjale esitati kauba eest arve summas 14 139,55 eurot. Kostja kohustus vastavalt sõlmitud müügilepingule kauba eest tasuma 30 päeva jooksul. Kostja on talle esitatud arvet tasunud osaliselt ja hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata arvest tulenev võlgnevus summas 5599,36 eurot. Hageja ei ole osaliselt nõudest kostja vastu loobunud. Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi arve tasumise osas. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et kui kostja tasub kokkulepitud tähtajaks arve osaliselt, saab ta hagejalt uuesti kaupa krediiti. Hageja ei ole kunagi väitnud, et loobub ülejäänud arvest summas 5599,36 eurot. Hageja leiab, et viivise määr tuleneb lepingust, on põhjendatud ja puudub alus viivise vähendamiseks. Hageja nõuab kostjalt põhivõla summas 5 599,36 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 5 599,36 eurot ja alates 14.01.2015 tasumata põhivõla summalt viivise tasumist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt ei vaidle kostja asjaolude üle, et hageja müüs kostjale kaupa ja kostjale väljastati arve summas 14 139,55 eurot, mida kostja tasus osaliselt.
2-15-494 Kostja leiab, et tal oli õiguslik alus arve osaliseks tasumiseks, kuna tal oli vastav kokkulepe hagejaga. Kostja ei saanud arvet õigeaegselt täies ulatuses tasuda ning ta palus hagejalt maksetähtaja pikendamist, millega hageja nõustus. Kostja vastuse kohaselt pidasid pooled alates 26.03.2014 läbirääkimisi, mille käigus hageja nõustus võlgnevuse osalise vähendamisega kuni 9000 euroni. Kostja teatas 02.04.2014 hagejale, et on nõus tasuma arvet kohe summas 8200 eurot, millega hageja oli nõus. Kostja palus hagejal saata summa muudatuseks kreeditarve, mida hageja ei teinud kostjale teadmata põhjustel. Kostja tasus hagejale kokkuleppe kohaselt 8200 eurot. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et kuivõrd hageja nõustus põhivõlgnevuse vähendamisega, siis kostja tellib edaspidi oma järgmisteks ehitusobjektideks materjale hagejalt. Kostja leiab, et hageja võttis VÕS § 76 lg 1 ja 4 alusel kohustuse täitmisena kostja poolt pakutu vastu ja seega tuleb lugeda, et täitmine oli täielik ja antud kohustust täideti kohaselt. Seega leiab kostja, et tal ei ole hageja ees võlgnevust. Hageja ei nõudnud kostjalt kohtuväliselt võlgnevuse tasumist. Kostja hinnangul ei ole hagejal õigust nõuda viiviste väljamõistmist, kuivõrd hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda ka põhivõlgnevust. Kostja taotleb viiviste mõistlikku vähendamist juhul, kui kohtu hinnangul on hagejal õigus põhivõlgnevuse väljamõistmiseks, kuivõrd viivise määr on ebaproportsionaalselt kõrge.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatud ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • •
• •
Hageja XXXOÜ ja kostja XXXOÜ vahel sõlmiti 24.01.2011 müügileping nr B33, mille alusel hageja müüs kostjale kaupa (tl 5-9); XXXOÜ esitas XXXOÜ-le 27.01.2014 kauba eest arve-saatelehe nr 140325 summas 14 139,55 eurot (tl 10-11). Märgitud arve-saateleht oli väljastatud 24.01.2011 müügilepingu alusel; XXXOÜ andis arves nr 140325 märgitud kauba XXXOÜ-le üle; XXXOÜ jättis arve nr 140325 osaliselt tasumata.
Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled muutsid lepingut selliselt, et hageja võttis kostja poolt pakutu vastu selliselt, et hageja luges sellega kohustuse täielikult täidetuks. Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja tasub arve osaliselt. Kostja hinnangul ei ole temal võlgnevust seoses sellega, et 26.03.2014 – 02.04.2014 pidasid pooled e-kirjade teel läbirääkimisi, mille käigus hageja nõustus võlgnevuse vähendamisega kuni 9000 euroni. Kostja lisab, et 02.04.2014 vastas kostja hagejale, et on nõus tasuma arvet kohe vaid summas 8200 eurot, millega hageja oli kostja sõnul nõus. Kostja vastuväide tugineb VÕS § 76 lg-le 4 ja kostja leiab, et tema täitis kohustuse täielikult ja kohaselt, kuivõrd vaidlusaluse arvega seonduva müügilepingu osas on e-kirjadega poolte kokkuleppel tehtud lepingumuudatus, milles hageja
2-15-494 nõustus arve osalise tasumisega ja loobus osaliselt vaidlusaluses arves kajastuva nõudest summas 5599,36 eurot. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ja leiab, et kostja on ekslikult tõlgendanud pooltevahelist kirjavahetust selliselt, et hageja on osaliselt nõudest kostja vastu loobunud. Hageja on seisukohal, et poolte vahel olid 26.03.2014-02.04.2014 kirjavahetusest (tl 41-43) nähtuvad läbirääkimised, milles lepiti kokku, et kui kostja tasub arve osaliselt kokkulepitud tähtajaks saab ta uuesti hagejalt kaupa tellida.
4.Kuivõrd pooled on eri meelt poolte vahel 26.03.2014 – 02.04.2014 peetud kirjavahetusega kaasnenud õiguslike tagajärgede osas, tuleb kohtul märgitud kirjavahetust tõlgendada seaduses sätestatud reeglitest tulenevalt. Kohus kohaldab poolte vahel kirjavahetuse teel kokkulepitu tõlgendamiseks VÕS § 29 lg 4, millest tulenevalt tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 sätestatut. Kohtu hinnangul ei nähtu pooltevahelisest kirjavahetusest, et hageja loeb arve nr 140325 alusel kostja poolt osaliselt tasutud summat täielikuks kohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul saab kirjavahetusest järeldada, et hageja ja kostja vahel toimusid läbirääkimised, mille tulemusel lepiti kokku kostja osalise kohustuse täitmises koheselt, kuid kohtu hinnangul ei saa poolte kirjavahetusest nähtuvalt jõuda arusaamani, et hageja loeb kostja poolt osalist arve tasumist kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks või loobub ülejäänud tasumata summa nõudmisest või nõustub tasumisele kuuluva summa vähendamisega. Hageja käitumine (VÕS § 29 lg 5 p 3) pärast 26.03.2014 – 02.04.2014 kirjavahetust ei anna alust järeldada, et tema nõustuks kostjale väljastatud arve alusel tasumisele kuuluva summa vähendamisega, nt ei väljastanud hageja kostjale kreeditarvet. Kostja väide, et hageja ei nõudnud kohtuväliselt kostjalt arve alusel kohustuse täitmist, mis tunnistab kostja hinnangul seda, et hageja aktsepteeris kostjapoolse kohustuse täitmist, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Isikul on õigus maksma panna oma nõue võlgniku vastu seaduses sätestatud kohustusest tuleneva nõude aegumise tähtaja jooksul ja võlausaldaja otsustab, kas nõuda võlgnikult kohustuse täitmist kohtuväliselt või kohtu kaudu. Seega leiab kohus, et kostja vastuväited lepingust tuleneva kohustuse täieliku ja kohase täitmise kohta VÕS § 76 lg 4 kohaselt ei ole tõendatud ja põhjendatud ning hageja lepingust tulenevat rahalise kohustuse nõuet ei ole täielikult täidetud. VÕS § 8 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt VÕS §-s 76 sätestatule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise kohustuse rikkumise nõude, mis tuleneb kostjale 27.01.2014 väljastatud arvest nr 140325. Hageja palub kostjalt välja mõista müüdud kauba eest müügilepingu ja väljastatud arve nr 140325 alusel osaliselt tasumata summa 5599,36 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel puudus kokkulepe arvest nr 140325 tuleneva rahalise kohustuse vähendamiseks. Kostja ei ole vaielnud vastu, et on arve tasunud osaliselt. Kostja ei ole poolte vahelisest müügilepingust tulenevat rahalist kohustust täitnud, seega leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud summas 5599,36 eurot.
2-15-494
5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 24.01.2011 sõlmitud müügilepingu nr B33 punktist 5.2 tulenevalt on lepingust tulenevate kohustuste täitmise viivitamise korral õigus nõuda viivist 0,5% kalendripäevas tähtaegselt tasumata summast. Hagiavaldusest nähtuvalt arvestas hageja viiviseid perioodil 27.02.2014 - 31.12.2014 ja kostja võlgneb 31.12.2014 seisuga hagejale viiviseid summas 8595,01 eurot (tl 12). Hageja on vähendanud viiviste summat võlgnevuse põhisummani ja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 5599,36 eurot. Kostja on esitanud alternatiivselt taotluse, et juhul kui kohus leiab, et hagejal on õigus põhivõlgnevuse väljamõistmiseks, siis viiviseid summas 5599,36 eurot kostja ei tunnista ja taotleb viivise mõistlikku vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Pooled leppisid 24.01.2011 müügilepingu nr B33 punktis 5.2 kokku, et lepingust tulenevate kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% kalendripäevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on lepingust tulenevat viivisemäära arvestades vähendanud viiviste summat, seega viivisenõue ei ületa põhivõlgnevust. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel kokkulepitud viivise määr ebamõistlikult kõrge. Riigikohtu praktika kohaselt (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-12 p 20) võib viivise vähendamiseks anda alust asjaolu, et viivis ületab kordades põhinõuet. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist põhinõude suuruses. Olles sõlminud müügilepingu, pidi kostja ette nägema, et arve tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras. Kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, seega leiab kohus, et kostjalt viivise väljamõistmine summas, mis ei ületa põhinõuet, on põhjendatud. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingujärgse viivise tasumist arve nr 140325 tasumise tähtajale s.o 27.02.2014 järgnevast päevast, ja seega on hageja nõue sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis võlgnetavalt põhisummalt alates 14.01.2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses (0,022% päevas) iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kuivõrd kostja ei ole hagejale vaidlusaluse arve alusel tekkinud põhivõlgnevust tasunud leiab kohus, et hageja nõudel tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata
2-15-494 summalt alates 14.01.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui 5 599,36 eurot.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kuulub hagi rahuldamisele, seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid ning kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalistele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kohus andis 11.03.2015 kohtuistungil pooltele tähtajad menetluskulude nimekirja ja vastuväidete esitamiseks (tl 75 pöördel). Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 600 eurot ja lepingulise esindaja kulust summas 650 eurot. Kokku moodustavad hagejate menetluskulud 1250 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust summas 400 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas kohtu määratud tähtaja jooksul hageja menetluskulude osas vastuväite. Kostja on seisukohal, et arvestades hageja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu, asja iseloomu, keerukust ja tsiviilasja hinda tuleb hageja esindaja menetlustoimingute ajakulu vähendada ja põhjendatuks tuleb lugeda 9,3 h asemel 3,5 h (tl 83). Kohus analüüsib hageja menetluskulude põhjendatust. Kohus leiab, et hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus ei analüüsi ega hinda kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust, kuivõrd kohus jätab menetluskulude jaotuse kohaselt kostja menetluskulud kostja enda kanda. Esmalt käsitleb kohus riigilõivuga seonduvat. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Hageja riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust (tl 17). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas kostjalt välja mõista. Edasi käsitleb kohus hagejate lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2-15-494
Kohus, analüüsides hageja esindaja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust, leiab, et hagejate lepingulise esindaja ajakulu ei ole osaliselt menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja taotlenud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist tunnihinnaga 70 eurot (ilma käibemaksuta), kostja ei ole vastuväites vaidlustanud hageja esindaja tunnihinda. Seega leiab kohus, et hageja esindaja tunnihind on käesolevas vaidluses lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus ei nõustu osaliselt hageja esindaja arves nr 2141293 (tl 13) märgitud õigusabi kuluga summas 300 eurot. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt (tl 60, 79) on hageja esindaja tunnihind 70 eurot/h, millest tulenevalt kulus hageja esindajal hagivalduse koostamiseks 4,3 h (300/70) ja milline ajakulu ei ole täielikult põhjendatud. Kohus arvestab 13.01.2015 esitatud hagiavalduse (tl 1-3) ja selle lisade (tl 5-18) sisu ja mahtu ning leiab, et ca 2 leheküljelise hagiavalduse koostamiseks ja selle lisade komplekteerimiseks õiguslikult mitte keerulises vaidluses võib põhjendatuks ja vajalikuks pidada ajakulu 2 h. Arvestades hageja esindaja toimikust nähtuvat tunnihinda peab kohus põhjendatud ja vajalikuks arvega nr 2141293 (tl 13) seotud hageja esinduskulu summas 140 eurot. Kohus leiab, et arves nr 2150147 (tl 60) märgitud õigusabi osutamisega kantud ajakulu ei ole täielikult põhjendatud. Kohus ei nõustu hageja esindaja ajakuluga 3 h, mis hageja esindajal kulus kostja vastusega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja vastuse koostamiseks. Kohus, hinnates kostja vastuse (tl 36-38) koos lisadega ning hageja 20.02.2015 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab et arves nr 2150147 märgitud toimingute eest on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 h. Samuti leiab kohus, et arves nr 2150262 (tl 79) märgitud õigusabi osutamisega kantud ajakulu ei ole täielikult põhjendatud. Kohus leiab, et täielik põhjendamatu on arves märgitud hageja õigusabikulu seoses menetluskulude nimekirja koostamisega ja edastamisega. Kohus viitab Riigikohtu 11.11.2014 lahendile nr 3-2-1-77-14 punktile 12 ja leiab, et hageja esindaja menetluskulude taotluse koostamiseks kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kohtuistungi protokolli (tl 75) kohaselt algas 11.03.2015 kohtuistung kell 11.00 ja lõppes kell 11.50. Kohus arvestab istungi ettevalmistamiseks kulunud aega ning leiab, et arves nr 2150262 märgitud toimingute eest on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 h. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja esindaja kulu summas 350 eurot (arve nr 214129 summas 140 eurot (2 h x 70 eurot) + arve nr 2150147 summas 105 eurot (1,5 h x 70 eurot) + arve nr 2150262 summas 105 eurot (1,5 h x 70 eurot). Hageja on palunud menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, seega leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on summas 950 eurot (riigilõiv 600 eurot + õigusabikulud 350 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 300 eurot (taotletud summa 1250 eurot – taotluse rahuldatud osa 950 eurot).
TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
2-15-494 Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.