OÜ Keskkonnaekspert hagi Talis Toompere vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • • Kohtuistungi toimumise aeg
hageja: OÜ Keskkonnaekspert (registrikood 10437962, asukoht Nooruse 1-007 Tartu 50411), hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siret Saks (epost: [email protected] ) kostja: Talis Toompere (isikukood 37205082718, elukoht XXXX, e-post XXXX)
11. märts 2015
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Keskkonnaekspert hagi Talis Toompere vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista Talis Toomperelt OÜ Keskonnaekspert kasuks välja töövõtulepingust nr A-44-13 tulenev võlgnevus summas 3240 eurot (kolm tuhat kakssada nelikümmend eurot ja 0 senti), millest 1620 eurot põhivõlgnevus ja 1620 eurot lisanduv viivis.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Määrata kindlaks OÜ Keskkonnaekspert menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-16400 summas 1239,50 eurot (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 50 senti), millest riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 964,50 eurot.
3.Välja mõista Talis Toomperelt OÜ Keskkonnaekspert menetluskulud summas 1239,50 eurot (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 50 senti).
4.Välja mõista Talis Toomperelt OÜ Keskkonnaekspert kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1239,50 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist arvestatakse alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
Tsiviilasi nr 2-14-16400
antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.
1.Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused OÜ Keskkonnaekspert esitas 16.04.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Talis Toompere vastu 2089,06 euro saamiseks. 05.05.2014 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.05.2014 menetlusdokumentide jätmisega postkasti võlgniku poolt kinnitatud aadressil XXXX. Vastuväidet võlgnik tähtaegselt ei esitanud. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja maksekäsukeskuse 11.06.2014. a määrusega tegi kohus maksekäsu, millega kohustas võlgnikku Talis Toomperet tasuma avaldajale OÜ Keskkonnaekspert põhinõudeid summas 1620 eurot ja kõrvalnõudeid summas 374,22 eurot ning hüvitama riigilõivu 74,84 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 05.09.2014 esitas võlgnik kohtule määruskaebuse maksekäsule. Pärnu Maakohus rahuldas 26.09.2014 määruskaebuse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 27.06.2013.a kostjale hinnapakkumise puurkaevu rajamiseks XXXX kinnistul. 11.07.2013.a sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr. A-44-13. Lepingu hinnaks oli märgitud punkti 3.1 kohaselt 4550 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Lepingu punkti 4.3 kohaselt kohustus tellija tasuma viivist 0,1 % päevas. Arve palus kostja väljastada OÜle Proscript. 11.10.2013.a allkirjastasid hageja ja kostja teostatud tööde üleandmise- vastuvõtmise lõppakti. Kostja ei ole tehtud tööde osas pretensioone esitanud. Hageja väljastas 05.09.2013.a arve nr 13-89 Proscript OÜ-le, summas 3860 eurot. Kostja ettevõtte Proscript OÜ tasus arve 15.10.2013.a. Hageja väljastas 16.10.2013.a arve nr 13-109 Proscsipt OÜ-le summas 1620 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 23.10.2013.a. Kostja ega kostjale kuuluv ettevõte ei ole tänase päevani hageja poolt esitatud arvet tehtud tööde eest tasunud. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, mille kohaselt ei ole T. Toompere füüsilise isikuna kohaseks kostjaks. Pooltevahelisest lepingust on samuti nähtav, et leping on sõlmitud kostja ja hageja vahel. Asjakohatud on viited PRIA toetusele ja EMTA deklaratsioonidele, sest nimetatud asjad ei tõenda lepingupooli ega lepingust tulenevaid poolte kohustusi. Kostja vastuväide lepingutingimuste mittevastavusele on põhjendamatu ning tõendamata. Samuti on see esitatud hilinenult.
2.Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema asjas õigeks kostjaks. Kostja esines tehingus kui OÜ Proscript esindaja ja hagejal puudub alus temalt isiklikult tasumist nõuda. 16.01.2013 eraldas PRIA toetuse OÜ-le Talisman Invest XXXX kinnistule puhkemaja rajamiseks. Ehituskonkursi võitnud OÜ Projekt ja Maja sõlmis OÜ-ga Proscript alltöövõtu lepingu puhkemaja ehitamiseks, pakkumus sisaldas ka puurkaevu rajamist. Kostja teatas hagejale, et toetus on eraldatud ja alltöövõtu korras on kompleksi ehitajaks OÜ Proscript, kes soovib sõlmida puurkaevu rajamiseks töövõtulepingut. Hageja saatis lepingu, milles tellijaks on märgitud kostja. 03.07.2013 a. teatas kostja hagejale, et tellijaks ei ole kostja vaid on OÜ Proscript ja palus lepingud ümber teha. Hageja esindaja teatas telefonitsi, et ei näe olukorras mingit probleemi, kuna kostja on ju ka OÜ Proscript seaduslik esindaja ja arved tehakse ikkagi OÜ-le Proscript. 11.07.2013 a. sõlmisid hageja ja kostja OÜ Proscript esindajana töövõtulepingu puurkaevu rajamiseks. 03.09.2013 a. esitas hageja OÜ-le Proscript puurimispäeviku ja 11.10.2013 lõppakti. Mõlemal dokumendil oli tööde vastuvõtjaks märgitud OÜ Proscript. Kostja on tööd vastu võtnud kui OÜ Proscript esindaja, mis on ära märgitud ka aktidel. Hageja ei ole esitanud kostjale veeanalüüse, mistõttu ei saa lugeda töövõtulepingut kohaselt täidetuks. 16.10.2013 a. esitab hageja OÜ-le Proscript lõpparve nr. 13-109 summas 1620 eurot.
Tsiviilasi nr 2-14-16400
OÜ Proscript ei ole arvet tasunud, kuna hageja on lepingut rikkunud, jättes tellijale esitamata veeanalüüsid. Kuna tegu on piirkonnaga, kus vesi on väga rauarohke, siis on veeproovide esitamata jätmine lepingu oluline rikkumne.
3.Poolte seisukohad kohtuistungitel Asjas toimus kohtuistung 11.03.2015. Kohtuistungil hageja selgitas, et ei pidanud OÜ-d Proscript usaldusväärseks lepingupartneriks, mistõttu soovis lepingu sõlmida kostja kui füüsilise isikuga. Kostja jäi kohtuistungil oma seisukohtade juurde ja leidis, et kõik asjas esitatud tõendid tõendavad, et hageja tegutses teadmises, et osutas teenust Proscript OÜ-le.
4.Kohtu seisukoht
4.1.Asjaolud ja kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja rajas töövõtulepingu nr A-44-13 alusel XXXX kinnistule puurkaevu. Lepingujärgselt tasumisele kuuluvast summast on hagiavalduse esitamise ajaks tasumata põhiosa võlgnevus 1620 eurot. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas töövõtulepingu teiseks pooleks (tellijaks) ja seega käesolevas tsiviilasjas kohaseks kostjaks on T. Toompere füüsilise isikuna või T. Toompere juhitav äriühing OÜ Proscript. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas töövõtuleping on kohaselt täidetud, s.t kas hageja on töö üleandmisel esitanud ka veeanalüüsid.
4.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: (1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; (2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; (3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; (4) lepingu olemust ja eesmärki; (5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; (6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Töövõtulepingu päisest nähtub, et vastastikkuseid tahteavaldusi on vahetanud OÜ Keskkonnaekspert ühelt poolt ja T. Toompere füüsilise isikuna teiselt poolt. Lepingus ei ole viidet, et T. Toompere esindaks OÜ-d Proscript. T. Toompere on töövõtulepingu nr A-44-13 (tlk 70 -75) päises nimetatud tellijaks. Samuti on ta lepingu allkirjastanud oma nimel (TELLIJA: Talis Toompere 37205082718), puudub igasugune viide Proscript OÜ-le. Töövõtulepingust nr A-44-13 ei nähtu, et poolte tegelik tahe oleks olnud suunatud sellele, et T. Toompere sõlmib OÜ Proscript juhatuse liikmena lepingu OÜ Proscript nimel. Lepingu teise poolena on nii päises kui ka allkirjade osas selgelt märgitud juriidiline isik OÜ Keskonnaekspert, kelle esindajana on märgitud juhatuse liige. Seetõttu ei saa järeldada, et mõlemad pooled oleksid lepingut sõlmides lähtunud veendumusest, et juhatuse liikme enda nimel sõlmitud leping kohustab mitte juhatuse liiget füüsilise isikuna, vaid äriühingut juriidilise isikuna. Ka lepingueelsetest läbirääkimistest ei nähtu, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe selles, et T. Toompere sõlmib lepingu OÜ Proscript nimel. Kohtule esitatud e-kiri tõendab, et T. Toompere teatas hagejale 03.07.14, et tellijaks on Proscript OÜ, mitte T. Toompere (tlk 108). Viidatud e-kiri tõendab aga üksnes T. Toompere tahteavaldust lepingu poole muutmiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks tellija muutmisega nõustunud. Vastupidi, poolte kohtuistungil antud selgitustest (tlk 156 pöördel ja 158 pöördel A. Lemberpuu ütlused ja tlk 157 pöördel T. Toompere ütlused) nähtub, et OÜ-l Keskkonnakespert puudus tahe ja valmisolek lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Proscript ning hageja oli nõus lepingu sõlmima üksnes T. Toompere kui
Tsiviilasi nr 2-14-16400
füüsilise isikuga. Seega ei olnud poolte ühine tegelik tahe suunatud lepingu sõlmimisele OÜ-ga Proscript ning pooled ei saavutanud läbirääkimistel VÕS § 9 lg 1 kohast kokkulepet selles, et töövõtulepingus oleks tellijaks T. Toompere asemel OÜ Proscript. 11.07.2013 on lepingu OÜ Kekskonnaekspert nimel allkirjastanud A. Lemberpuu. 16.07.2013 on T. Toompere lepingu allkirjastanud ilma, et lepingus sisalduks viidet asjaolule, et T. Toompere on Proscript OÜ esindaja. Läbirääkimiste toimumine näitab, et T. Toompere oli teadlik sellest, et sõlmib lepingu enda nimel. Töövõtulepingut sellisel kujul allkirjastades kinnitas T. Toompere oma tahet ja valmisolekut olla lepinguga seotud füüsilise isikuna. Kui T. Toompere ei oleks nõustunud lepingu pooleks olema, oleks tal olnud õigus keelduda lepingu sõlmimisest (allkirjastamisest) kuni lepingus tellija isikus vastavate paranduste sisseviimiseni. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis annaksid alust kahelda selles, et T. Toompere kirjutas töövõtulepingule alla vabatahtlikult, s.t ilma ähvarduse või sunnita. Seega on käesoleval juhul lepingu sõlmimiseks vajalikke tahteavaldusi vahetanud T. Toompere füüsilise isikuna ja OÜ Keskkonnaekspert, mistõttu on töövõtulepingus nr A-44-13 tellijaks T. Toompere füüsilise isikuna, mitte Proscript OÜ. T. Toompere saab OÜ-le Proscript kohustusi võtta üksnes siis, kui tegutseb selgelt ja äratuntavalt OÜ Proscript nimel, mitte aga siis, kui allkirjastab lepinguid enda nimel ilma viiteta OÜ-le Proscript. Üksnes asjaolu, et üleandmise-vastuvõtmise aktis (tlk 117) on tellijana märgitud Proscript ja arved on esitatud Proscript OÜ-le ning viimane on need ka vähemalt osaliselt tasunud, ei muuda kohtu veendumust selles, et lepingu pooleks oli T. Toompere füüsilise isikuna. Töövõtja võib arved esitada tellija asemel kolmandale isikule tellija korraldusel nt tellija ja kolmanda isiku vahelise õigussuhte alusel. Samuti võis OÜ Proscript, keda esindas juhatuse liige T. Toompere, olla volitatud T. Toompere kui füüsilise isiku asemel töid vastu võtma. Tlk 109 asuvast puurimispäevikust nähtuvalt on tellijana märgitud T. Toompere OÜ Proscript esindajana. Nimetatud puurimispäeviku väljavõte ei ole usaldusväärne tõend, kuna kostja on ise kohtuistungil kinnitanud, et ta on puurimispäevikut muutnud (tlk 156 pöördel). Tlk 124 asuvalt puurimispäeviku väljavõttelt nähtub, et esialgselt on tellijaks olnud märgitud üksnes T. Toompere. Kahe puurimispäeviku väljavõtte kõrvutamisel ja lisaks kostja ütlusi arvesse võttes leiab kohus, et tlk 109 asuvas puurimispäeviku väljavõttes on viide Proscript OÜ-le hilisem lisandus. Eelnev kinnitab kohtu veendumust, et töövõtuleping nr A-44-13 sõlmiti OÜ Keskkonnaekspert kui töövõtja ja T. Toompere kui tellija vahel ning et just T. Toomperet käsitleti ka hilisemalt pooltevahelistes suhetes tellijana. Kostja väited, et hageja oleks pidanud aru saama et kostjal füüsilise isikuna puudus huvi teise isiku omandis olevale kinnistule puurkaevu rajamiseks, ei ole asjakohased. Kinnistu omanik on T. Toomperega seotud äriühing. Töövõtulepingulepingu päises nimetatakse tellijaks T. Toomperet ja lepingu p-s 2.1.nähtub, et töövõtja kohustub rajama puurkaevu tellija kinnistule. Lepingule alla kirjutades tekitas T. Toompere hagejas veendumuse, et ta on õigustatud kinnistule puurkaevu rajamist tellima. T. Toompere poolt kohtule esitatud e-kirjavahetuse väljavõte (tlk 111-112) ei tõenda, et OÜ Proscript oleks olnud lepingu pooleks. Tegemist on T. Toompere enda poolt Maksu- ja Tolliameti töötajale antud selgitusega, mis kajastab T. Toompere ühepoolset nägemust, mitte poolte ühist tegelikku tahet.
4.3.T. Toompere väitis, et kuna veeanalüüsid on esitamata, ei ole leping täidetud nõuetekohaselt ja töö eest tasumise kohustus puudub. Kostja saaks kasutada õiguskaitsevahendeid, sh keelduda hinna tasumisest ja nõuda töö puuduste kõrvaldamist, kui töö ei vastaks lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 mõistes ja kostja oleks VÕS § 644 lg 1 kohaselt lepingutingimustele mittevastavusele tuginenud mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. T. Toompere on OÜ Proscript esindajana üleandmis-vastuvõtuaktile alla kirjutanud (tlk 77), seega on ta tööd 11.10.2013 vastu võtnud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-80-08 p 21 kohaselt „töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine
Tsiviilasi nr 2-14-16400
VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.“ Seega peaks T. Toompere õiguskaitsevahendite kasutamiseks, s.h tasumisest keeldumiseks või hinna alandamiseks tõendama, et töö ei vastanud lepingutingimustele, anti üle puudustega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. T. Toompere on ise kinnitanud, et ta kasutab kaevu (tlk 158 pöördel), samuti on veeanalüüside tulemused leitavad ka internetist (tlk 158 pöördel). Seega ei ole T. Toompere kohtule tõendanud, et ta ei ole veeanalüüse saanud ning et veeanalüüside esitamata jätmine oleks oluline töövõtulepingu rikkumine. Isegi juhul, kui T. Toompere ei ole veeanalüüse saanud ja analüüside puudumine on oluline töövõtulepingu rikkumine, on T. Toompere kaotanud õiguse õiguskaitsevahendite kasutamiseks. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on võimalikust lepingutingimustele mittevastavusest (veeanalüüside puudumisest) teatanud vastaspoolele esimesel mõistlikul võimalusel. T. Toompere on kohtuistungil kinnitanud, et kasutab kaevu (tlk 158 pöördel). Samuti ei ole T. Toompere enda või Proscript OÜ nimel varasemalt esitanud vastuväiteid ega juhtinud töövõtja tähelepanu asjaolule, et veeanalüüsid on esitamata. Hageja on saatnud T. Toomperele kirja, milles tuletab meelde kohustust tasuda lepingust tulenev arve (tlk 82). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et T. Toompere on nii kirja kui ka arved lõppastmes kätte saanud. T. Toompere on kohtuistungil kinnitanud, et on kirja kätte saanud, kuid jättis selle tähelepanuta, kuna kiri oli adresseeritud temale kui eraisikule (tlk 158 pöördel). Kohtu hinnangul on kostja väide kirja valest adressaadist asjakohatu. Aadress XXXX on ka töövõtulepingu p-s 11.1 esitatud tellija kontaktaadressina. Kostja on kinnitanud, et tegemist on nii tema isikliku e-maili aadressiga kui ka äriregistrist nähtuva aadressiga (tlk 158 pöördel). Seega võis kostja eelnevast tulenevalt mõistlikult oodata, et töövõtulepingut nr A-44-13 puudutavas suhtluses võidakse temaga selle aadressi kaudu kontakti võtta. Isegi kui T. Toompere arvas, et töövõtulepingu pooleks on Proscript OÜ, mitte tema ise füüsilise isikuna, oleks ta pidanud Proscript OÜ ainsa juhatuse liikmena reageerima Proscript OÜ kohustusi puudutavale kirjale sõltumata sellest, kas see oli adresseeritud talle endale või Proscript OÜ-le. T. Toomperel olnuks võimalik veeanalüüside puudumise tõttu arve tasumisest keelduda kas enda või Proscript OÜ nimel ning nõuda veeanalüüside esitamist. Kohtule ei ole aga tõendatud, et kostja seda oleks teinud. ning T. Toompere ei ole tõendanud, et ta oleks veeanalüüside puudumisele kostja tähelepanu juhtinud. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Seega on T. Toomperel töö vastuvõtmisel tekkinud kohustus töövõtjale lepingust tulenev tasu maksta. Eelneva põhjal leiab kohus, et isegi kui T. Toomperele veeanalüüse ei esitatud, on ta mõistliku aja möödumise tõttu kaotanud õiguse sellele tugineda ja nimetatud puuduse alusel tasumisest keelduda. Seetõttu ei olnud kostjal õigust ka viimase osamakse tasumisest keelduda.
Tsiviilasi nr 2-14-16400
4.4.Võlgnevuse ja viivise suuruse osas kostja matemaatilisi vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult.
4.5.Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. 26. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 p-des 75 ja 76 on Riigikohus tunnistanud lepingulisele esindajale tehtud kulutuste piirmäära kindlaks määravad Vabariigi Valitsuse määrused põhiseadusevastaseks ja kehtetuks. Seega kontrollib kohus menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg-le 1 tuginedes üksnes menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on oma menetluskuludena märkinud
1.Riigilõiv
1.1.Maksekäsu kiirmenetluses 74,84 eurot
1.2.Hagiavalduselt 275 eurot
2.Õigusabikulud esimese astme kohtus – 784,50 eurot (90 eurot/tund)
2.6.Tutvumine kostja 21.01.2015 vastusega, vastuse analüüs – 45 min
2.7.Kliendi edastatud tõendite täiendav analüüs – 45 min
2.8.Vastuse koostamine ja edastamine kohtule – 1h 15 min
2.9.Ettevalmistus kohtuistungiks – 1h 3 min
2.10.Kohtumine kliendiga 1 h
3.Esindaja osalemine 11.03.2015 kohtuistungil – 2h – 180 eurot Kostja hageja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kulutused õigusabile on mõistlikud ja põhjendatud ning vastavuses käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi sisu ja kvaliteedi ning kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvestatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Seetõttu on põhjendatud ka maksekäsu peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulude jätmine kostja kanda. TsMS § 4842 tulenev piirang menetluskulude hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluses kehtib üksnes juhul kui maksekäsu kiirmenetlus lõppeb maksekäsuga või kui menetlus lõpetatakse määrusega võla tasumise tõttu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kulutused õigusabile kogusummas 964,50 eurot. Kuna riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on riigilõivu kulu mõistlik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 275 eurot. TsMS § 486 lg 2 tulenevalt kohaldab kohus riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel riigilõivuseadust maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal (16.04.2014) kehtinud redaktsioonis. Viidatud riigilõivuseaduse redaktsiooni § 57 lg 1, lisa 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-20-13 kohaselt tuli
Tsiviilasi nr 2-14-16400
tasuda riigilõivu 275 eurot. Kuna asja hagimenetluses jätkumisel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv arvestatakse hagiavalduselt tasutud riigilõivu katteks, on hageja tasunud riigilõivu 74,84 eurot rohkem. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Seega on hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kokku 1239,50 eurot (964,50 + 275 = 1239,50). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.