Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

1(4)

2-14-62045 Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas 05. detsembril 2014 Viru Maakohtule avalduse I K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. I K suri 18.08.2012. Narva notar Sergei Nikonovi poolt on 27. septembril 2013 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. I K pärandvara pärijaks on Narva linn. Kohus 30. detsembri 2014 määrusega algatas hagita menetluse ja nimetas I K pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villmani. Ajutise pankrotihalduri 15. jaanuari 2015 aruandest nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Võlgnikul pärandvara puudub (summa 0 eurot) ning võlgniku pärandvaral lasuvaid kohustusi summas 1727,55 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning vara puudub, siis puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Võlgniku pärandavara on vastu võtnud Narva linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles maksejõuetust, seega tuleb eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Menetluse läbiviimise finantseerimiseks on vajalik deposiidi 1000 eurot tasumine. Ajutine pankrotihaldur taotles mõista välja ajutise halduri tasu 558,60 eurot (420 eurot ja 138,60 eurot sotsiaalmaks) ning hüvitatavad kulutused 70,80 eurot. Pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamise korral taotles ajutine haldur määrata tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot (sh maksud, va sotsiaalmaks) ja kanda see ajutise halduri pangakontole. Kohtuistungil 19.01.2015 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti. Taotleb menetluse jätkamiseks 1000 eurot deposiiti tasumise määramist. Deposiiti mitte tasumisel 2(4)

2-14-62045 tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri seisukohaga. Kohus avaldas 03. veebruaril 2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1000 eurot hiljemalt 20.02.2015. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, tuginedes ajutise halduri aruandele, loeb tõendatuks, et võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused summas 1727,55 eurot ja võlgnikul vara ei ole. Kohus leiab, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Ajutise halduri tasu ja kulud 3(4)

2-14-62045

Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks osaliselt. Vastavalt PankrS § 193 lg 4, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 558,60 eurot, s.o 420 eurot millele lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 70,80 eurot. Nimetatud summa sisaldab kõiki makse ja koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Seega kokku tasu ja kulud on summas 629,40 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgniku pärandvaras puuduvad raha ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, seega ei ole põhjendatud määrata ajutise halduri tasu ja kulud suuremas summas, kui ajutisel halduril on võimalik reaalselt saada. Kohus leiab, et tuleb määrata ajutise pankrotihalduri tasuks PankrS § 23 lg 4 nimetatud summa 387 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis tuleb hüvitada riigi vahenditest. /digitaalselt allkirjastatud/ Pille Aver kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.