1.Rahuldada K.P. hagi V.A.a vastu kinnisasja ebaseadulikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Nõuda välja korteriomand asukohaga XXXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr XXXX, V.A. ebaseaduslikust valdusest K.P. valdusesse.
3.Kohustada V.A. vabastama nimetatud korteriomand temale kuuluvast vallasvarast 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Korteriomandi vabatahtlikult vabastamisest keeldumise korral tõsta V.A. ja temale kuuluv vallasvara nimetatud korteriomandilt välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.Rahuldada K.P. nõue V.A. vastu kasutuseelise hüvitamiseks.
5.Välja mõista V.A. K.P. kasuks kasutuseelise hüvitis summas 1631,67 eurot (üks tuhat kuussada kolmkümmend üks eurot ja 67 eurosenti).
6.Otsus toimetada kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud V.A. kanda.
Tsiviilasi nr 2-14-58046
8.Välja mõista V.A. K.P. kasuks menetluskulud summas 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue (tl 1-3)
1.K.P. esitas hagi V.A. vastu kinnisasja (korteriomand XXXX) väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. K.P. omandas 20.09.2012 kinkelepinguga XXXX asuva korteriomandi ning samal päeval kanti ta ka omanikuna kinnistusregistrisse. Hagi kohaselt ei ole kostja käesoleva ajani korteriomandit asukohaga XXXX vabastanud ega võimaldanud hagejal nimetatud korterit kasutama asuda. K.P. on sunnitud maksma kommunaalmakseid ning tasuma kõiki korteriühistu liikmelisusest tulenevad koormatisi, kusjuures tal puudub reaalne võimalus oma vara kasutamiseks. Kostja ei ole pidanud vajalikuks hüvitada ühtegi tema eest kantud kulutust ning tema tegevus põhjustab jätkuvalt hagejale otsest materiaalset kahju. Hageja on püüdnud mitmel korral kostjaga kokkuleppele saada korteriomandi valduse vabastamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Seega on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole hagiga välja nõuda korteriomand asukohaga XXXX kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse. Hageja on esitanud ka asja kasutamisest tuleneva kasutuseelise hüvitamise nõude summas 1669,37 eurot, mis koosneb kommunaalteenuste võlgnevusest korteriühistu ees. Samuti on tasumata tarbitud elektrienergia eest. Hagist nähtub asjaolu, et 19.11.2013 sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, mille kohaselt hageja lubab kostjal nimetatud korteris elada alates novembrist 2013 - maini 2014 ja sellel ajal kohustub kostja maksma kommunaalteenuste eest. Kostja on nimetatud aja eest kommunaalteenuste eest tasunud. Kostja vastuväited (tl 31-32)
2.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hagejale kuuluv korteriomand on tema ainuvalduses. Küll ei nõustu ta seisukohaga, et ta valdab seda ebaseaduslikult, kuna on selles korteris elanud alates 1992. a-st ning korter on tema ja hageja ema poolt erastatud ning kostja poolt sisustatud. Kostja on nõus korteri vabastama siis, kui ta on saanud endale üürikorteri, kuid rahaliste vahendite piiratuse tõttu ei ole tal siiani olnud võimalust elamispinna üürimiseks. Kostja on nõus, et kohtuotsusega määratakse tema kohustus vabastada eluruum kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kommunaalteenuste ja elektrienergia võlgnevuse väljamõistmise osas kostja hagi ei tunnista. Ta selgitab, et on hagejale eluruumi kasutamisest tulenevaid kommunaalmakseid tasunud (sh elektrienergia eest), kuid hageja on jätnud ise korteriühistule tasumata. Seega on võlgnevus tekkinud hageja süül.
3.13. jaanuaril 2015 toimunud eelistungil selgitas kohus nõude aluseks olevaid asjaolusid ning tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid väljamõistetava hüvitise perioodi ja suuruse osas (tl 82).
4.Hageja esitas 24.01.2015. a täiendava arvestuse hüvitamisele kuuluva kasutuseelise suuruse osas (tl 83-85).
4.märtsi 2015 kohtuistung
Tsiviilasi nr 2-14-58046
5.Hageja jäi esitatud nõuete juurde. Suurendatud nõude osas märkis hageja, et täiendavat riigilõivu tasutud ei ole. Sellest tulenevalt asus hageja seisukohale, et ta jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning loobub suurendatud nõudest. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kasutuseelis perioodi september 2012 - jaanuar 2015 eest sellel perioodil esitatud kommunaalteenuste arvete ulatuses. Hageja avaldab, et nimetatud perioodi võlgnevusest tuleb maha arvata kommunaalmaksed perioodi oktoober 2013 - mai 2014 eest, kuna kostja on sellel perioodil kasutatud teenuste eest tasunud. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat vabastama korteriomand 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Korteriomandi vabatahtlikult vabastamisest keeldumise korral tõsta V.A. ja temale kuuluv vallasvara nimetatud korteriomandilt välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.Kostja ei tunnista hagi kasutuseelise hüvitamise nõudes. Ta avaldab, et ei pea midagi hagejale maksma, kuna on hagejat alates 2-eluaastast kasvatanud. Samas möönab jätkuvalt, et kasutab hagejale kuuluvat korteriomandit ja nõustub väljakolimisega siis, kui on leidnud endale sobiva üüripinna. Kohtu põhjendused
7.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmine
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tegemist on vindikatsiooninõudega, millega saab asja tagasi nõuda ka juhul, kui on lõppenud asja valdamiseks õiguse andnud asjaõigus. Vindikatsiooninõude aluseks on valduse rikkumise fakt, millega võib kaasneda ka ülejäänud õiguste rikkumine ja nõude esemeks on nõue rikkumise kõrvaldamiseks.
9.Omandi kaitse nõude esitamisel lasub asjaolude tõendamise kohustus omanikul, kes vindikatsiooninõuet esitab. Hageja omandas korteriomandi asukohaga XXXX 20.09.2012 kinkelepingu alusel (tl 5-13). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinkelepingu alusel tehti 20.09.2012 kinnistusraamatusse kanne, mille kohaselt on käesoleval ajal korteriomandi XXXX omanik K.P. (tl 119). Seega on K.P. asja väljaandmisnõue AÕS § 80 alusel.
10.Valduse rikkumise fakt seisneb selles, et kostja kasutab jätkuvalt korteriomandit XXXX elamiseks ning ta ei ole võimaldanud hagejal asuda korteriomandit valdama. Kostja on 4.03.2015 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et ta kasutab korterit XXXX elamiseks, st enda elukohana. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel puudub igasugune kokkulepe (nt üürileping) korteriomandi kasutamiseks. Samas on kostja seisukohal, et kuna ta on selles korteris elanud juba 1992. a-st koos hageja ja hageja emaga, siis on tal moraalne õigus seal elada. Kõike eeltoodut arvestades on asjas tuvastatud, et kostja valdab hagejale kuuluvat korteriomandit õigusliku aluseta. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja korteriomand asukohaga XXXX tuleb kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda hageja valdusesse.
10.Hageja palub kohtul kohustada kostjat vabastama korter hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. AÕS § 80 lg 1 ja 2 alusel on isikul nõudeõigus igaühe vastu, kes aluseta ta asja valdab. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus peale kohtuotsuse jõustumist kohustada kostjat vabastama korter hiljemalt 30 päeva jooksul. Valduse üleandmata jätmise korral tõsta V.A. koos talle kuuluva varaga XXXX asuvast korterist nr 23 registriosa nr. XXXX välja. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Lõige 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei.
Tsiviilasi nr 2-14-58046 Kasutuseelise hüvitamise nõue
11.Hagiavalduse kohaselt taotles hageja kostjalt korteri kasutamise eest kasutuseelise väljamõistmist summas 1669,37 eurot. Hageja esitas kohtule nõude suurendamise avalduse, kuid kuna hageja täiendavat tiigilõivu ei tasunud, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses (TsMS § 147). Hageja palub välja mõista kasutuseelis perioodi september 2012 - jaanuar 2015. a eest korteriühistu poolt hagejale esitatud kommunaalteenuste arvete ulatuses.
12.AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037-1040. Seega saab omanik nõuda kasutuseelise hüvitamist § 85 alusel ning seda kogu perioodi eest, mil asi oli valdaja kasutuses. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul eelkõige kasutamise või äratarvitamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Kui ebaseaduslik valdaja kasutab teise isiku asja, on rikkumise teel saaduks rikkumisega omandatud kasutuseelised. Praegusel juhul saab kostja kasutuseeliseks olla kasu, mida ta võis saada seetõttu, et ei pidanud maksma kasutatud kommunaalteenuste eest. Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3 esimene lause). Hariliku väärtuse tõendamiskoormus on hagejal.
13.Riigikohus on 20.12.2005. a lahendis nr 3-2-1-136-05 (p 26) märkinud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha.
14.Kostja on elanud hagejale kuuluvas korteriomandis õigusliku aluseta ning jätnud tasumata kommunaalteenuste eest perioodil september 2012 - jaanuar 2015. a. September 2012 - juuni 2013 on korteriühistu poolt esitatud hagejale kommunaalteenuste arveid summas 989,58 eurot (tl 96) ja perioodil juuli 2013-oktoober 2014.a eest summas 1301,84 eurot (tl 44) ja detsembri 2014 a eest summas 136,53 eurot (tl 87), seega kogusummas 2427,95 eurot. Asjas on tuvastatud, et perioodi november 2013 - mai 2014 kohta oli hagejal ja kostjal kokkulepe, mille kohaselt kostja võis vaidlusaluses eluruumis elada, kui ta tasub kommunaalteenuste eest. Kostja on avaldanud ja hageja vastavat asjaolu kinnitanud, et sellel perioodil on kostja kommunaalteenuste eest tasunud summas 796,28 eurot. Seega tuleb perioodi november 2013-mai 2014 eest tasumisele kuulunud kommunaalteenuste summa hageja poolt nõutavast kasutuseelisest maha arvata (2427,95-796,28=1631,67) ning väljamõistmisele kuuluvaks kasutuseeliseks jääb summa 1631,67 eurot. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Tsiviilasi nr 2-14-58046 Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 495 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 495 eurot. Hageja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, millest tulenevalt ei ole hagejal muid menetluskulusid tsiviilasja menetlemisel tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.