2-14-27360
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
26. märts 2015, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-27360
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
AS Eesti Telekom hagi L J vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS Eesti Telekom (RK 10234957) Hageja lepinguline esindaja: Monika Paade (IK ***) Kostja: L J (IK ***)
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-14-27360 29.12.2014. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus kiirmenetluse ning andis hageja nõude kostja vastu 1673,84 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada makseettepanekut. 8.01.2015. a nõudekirjaga kohustas kohus hagejat esitama nõude ja selle põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis ning vajadusel tasuda täiendava riigilõivu seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Määratud tähtajaks esitas hageja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, milles taotles menetlusdokumentide kättetoimetamist kostjale avalikult. 21.01.2015. a võttis kohus hagi menetlusse ning küsis hagejalt andmeid kostja või kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isiku viibimiskohta ja palus hagejat esitada kohtule politsei ja linnavalitsuse kinnitused, et neile on kostja viibimiskoht teadmata. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõude tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Määratud tähtpäevaks hageja ei ole kohtule midagi vastanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 8 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kätte toimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. TsMS § 317 lg 2 sätestab, et võib kohus menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt menetlusosaliselt nõuda politsei või valla- või linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht teadmata, või muid tõendeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta. Politseiasutus ja valla- või linnavalitsus peavad nõudel selle kinnituse menetlusosalisele andma. Kohtunõudega andis kohus hagejale tähtaja kostja tegeliku elukoha väljaselgitamiseks ning politsei ja linnavalitsuse kinnituste esitamiseks, et neile on kostja tegelik viibimiskohta teadmata. Hageja ei ole määratud tähtpäevaks kohtunõudele vastanud ega taotlenud ka menetlustähtaja pikendamist. Kohtu poolt kasutusele võetud meetmed kostja elukoha väljaselgitamiseks tulemusi ei andnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja tegeliku elukoha kohta, et kohus saaks kostjale hagimaterjalid kätte toimetada ega esitanud politsei ja linnavalitsuse kinnitusi, et neile on kostja tegelik viibimiskoht teadmata, et kohus saaks hagimaterjalid kostjale avalikult kätte toimetada. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel 2(3)
2-14-27360 vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal teha kindlaks kostja võimalik elu- või asukoht, kuhu kohus võib edastada kostjale menetlusdokumente või isik, kes oleks pädev kostja nimel menetlusdokumente vastu võtma ning teatama nimetatud andmed kohtule uues hagiavalduses või lisada uuele hagiavaldusele politsei ja linnavalitsuse kinnitused, et neile on kostja tegelik viibimiskoht teadmata, et hageja taotlusel kohus saaks kätte toimetada hagimaterjalid kostjale avalikult.
Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 alusel kannab menetluskulud käesolevas tsiviilasjas hageja.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.