Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-20345 rot rahuldab kohus eraldi määrusega.

2-14-20345 vaid kohustusi. 27.08.2013 saatis PLACET GROUP OÜ esindaja kostjale teate võlgnevuse tasumise nõudes ning teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Ülesütlemise teates teatati kostjale lepingu nr TL914401 ülesütlemisest alates 10.09.2013. Ülesütlemisel tugines hageja Võlaõigusseadusele ja lepingu TL914401 punktile 13.1.4. Ülesütlemise päeva seisuga, mis on 10.09.2013, võlgnes kostja hagejale põhinõude summa 2530,12 eurot. Tasumata intressi summa arvestab hageja lepingu üldtingimustes kokkulepitud maksegraafiku järgi kuni lepingu ülesütlemiseni 10.09.2013 alljärgnevalt: juuni 2013 intressi makse 78,03 eurot + juuli 2013 intressi makse 77,11 eurot + augusti 2013 intressi makse 76,19 eurot + 1/2 septembri 2013 intressi maksest 37,64 eurot. (1/2 septembri makse arvutamisel lähtub hageja asjaolust, et augusti ja septembri makse vahe on 15 kalendripäeva). Võlgnetava intressi kogusumma on seega 268,97 eurot. 11.09.2013 loovutas OÜ Placet Group laenulepingust ja üldtingimustest nr TL914401 tulenevavõlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Loovutatud võlgnevuse menetlemise kohta saadeti kostjale vastavasisuline teatis, kus teatati ka uue võlausaldaja kontaktandmed ja võlgnetavad summad. Kostja teostas 18.10.2013 ja 12.11.2013 võlgnevuse kustutamiseks veel 2 makset, kogusummas 100.- eurot. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata laenu põhiosa 2430,12 eurot ja intressid 268,97 eurot, millele lisandub viivis. Kuna hageja on ammendanud kõik kohtuvälised võimalused võlgnevuse tagasi saamiseks, on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Poolte vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping (kokkuleppe) VÕS § 8 lg 1 mõttes. VÕS § 8 lg.2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sisse nõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis arvestab hageja seadusejärgset viivist põhisummalt (2430,12 eurot) alates 11.09.2013, s.o. lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast. 1) Sisse nõutavaks muutunud võlgnevuse põhiosa 2430,12 EUR, Viivitatud päevi 11.09.2013-01.01.2014 2430,12 x 8,50% x 113/365 113 päeva, Viivis 63,95 EUR; 2) Sisse nõutavaks muutunud võlgnevuse põhiosa 2430,12 EUR, Viivitatud päevi 02.01.2014-30.06.2014 2430,12 x 8,25% x 181 /365 181 päeva, Viivis 99,42 EUR; 3) Sisse nõutavaks muutunud võlgnevuse põhiosa 2430,12 EUR, Viivitatud päevi 01.07.2014-31.07.2014 2430,12 x 8,15% x 31 /365 31 päeva, Viivis 16,82 EUR; Kokku viiviseid: 180,19 EUR. Hagi esitamise seisuga tuleb kostjalt seega välja mõista sisse nõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 180,19 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Edaspidi nõuab hageja viiviseid põhinõudelt 2430,12 eurot, alates 01.08.2014 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Käesoleva hagi hinnaks on 3077,33 eurot, s.h laenu põhiosa 2430,12 eurot, intressid 268,97 eurot, viivised seisuga 31.07.2014 summas 180,19 eurot ja ühe aasta lisanduvad viivised 198,05eurot. Palub hagi rahuldada. Hageja esitab kõhule oma nõuete tõendamiseks järgmised dokumendid: 1) S B laenutaotluse 21.01.2013; 2) laenulepingu üldtingimused TL914401; 3) S B isikusamasuse tuvastamise ankee3

2-14-20345 di 25.01.2013; 4) laenu väljastamise maksekorralduse 28.01.2013; 5) S B saadetud lepingu ülesütlemine teate 27.08.2013; 6) ITM Inkasso OÜ-le nõude loovutamise akti 11.09.2013 ning 7) teatise S B nõude menetlemisest/loovutamisest 11.09.2013. Saanud kostja vastuse esitas hageja kohtule oma seisukoha kostja vastusele, mille kohaselt asus hageja seisukohale, et kostja tunnistab võlgnevust põhinõude osas, summas 2430,12 eurot, kuid vaidleb vastu viivise ja intressi nõudele. Kostja väide: Kuid seejuures väärib tähelepanu, et kostja ei allkirjastanud laenu saamise ja tagastamise tingimusi ning sanktsioone tagastamisega viivitamise eest. Käesolevas vaidlusasjas on tegemist tarbijakrediidi lepinguga seonduvate õigussuhetega. Hageja selgitab, et käesoleval juhul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga Võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) 4. jaos sätestatu mõttes. Hageja lisab, et vastavalt VÕS § 410 lg 1 tuleb sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle on kostja ka saanud. PLACET GROUP OÜ internetiportaalides toimub laenutaotlemine ja lepingu väljastamine alljärgnevalt: Kui kostja oli esitanud laenutaotluse, antakse talle tutvumiseks leping /üldtingimused, mida nimetatakse lepingueelseks teabeks. Et taotlus lõplikult kinnitada, pidi laenutaotleja/kostja kõigepealt tegema märke „Olen tutvunud ja nõustun täitmisega“. Kui kostja seda kinnitust ei oleks pannud, ei oleks ta saanud ka teostada järgnevaid laenu saamiseks vajalikke protseduure ning laenu saanud. Kostja eeldused tähelepanu väärivate asjaolude kohta: 1) S B ei ole allkirjastanud laenulepingu tingimusi ega ka tutvunud nendega, mille hageja on lisanud hagiavaldusele. Seda asjaolu kinnitab nii hageja kui ka kostja allkirja puudumine dokumendil *Laenu üldtingimused*. Sellele vastasin eelnevalt, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga. Nimetatud fakt on kostjale teada, mille tõestuseks on asjaolu, et ta on eelnevalt mitu korda PLACET GROUP OÜ portaalis lepinguid sõlminud, laenu saanud ja need laenud ka tagastanud. 2) Sergei Bagrov ei valda eesti keelt, et vabalt ja ilma tõlgita tutvuda väidetavate laenu tingimustega, mis on esitatud kohtule koos hagiavaldusega. Eesti keele mittetundmine lepingute sõlmimisel Eesti Vabariigis, ei ole vastutusest vabastav põhjus. 3) Isikusamasuse tuvastamise ankeedil märge, et “olen tutvunud laenulepingu tingimustega” tuleb jätta tähelepanuta – isikusamasuse ankeet ning laenulepingu tingimused need on kaks erinevat dokumenti. Isikusamasust kontrollis Eesti Post ametnik, kes ei olnud volitatud toiminguteks laenulepingu sõlmimisel - tutvustama laenulepingu tingimusi. Hageja on nõus, et leping ja isikusamasuse tuvastamine on kaks eraldi seisvat toimingut ja kaks eraldiseisvat dokumenti. Isikusamasuse tuvastamine toimub selle tõttu, et õigusaktidega laenuandjale pandud kohustus laenutaotleja isiku kontrollimiseks. Kuid isikusamasuse tuvastamisel laenusaaja t e i s t k o r d a kinnitab, et on tutvunud laenulepingu tingimustega. Kui laenutaotleja on pannud eelnevalt kinnituse „Olen tutvunud ja nõustun täitmisega“, siis minnes isikusamasust tuvastama (mis on kohustuslik), on laenu andja poolt sinna saadetud ka isikusamasuse tuvastamise vorm konkreetse laenutaotleja kohta. 4) Ilmneb, et märge ruudus (isikusamasuse ankeedil), et isik on tutvunud laenu tingimustega, oli trükitud blanketil eelnevalt, mistõttu S B ei ole seda märget teostanud omakäeliselt ja enda vabal tahte kohaselt. Sellele vastas hageja juba vastusega p.3 all. 5) Hageja poolt kostjale väljastatud ning kohtu kaudu nõutav laen koos intresside ja viivistega ei vasta tarbijakrediidi lepingu tingimustele, millele on korduvalt viidanud Tarbijakaitseamet. Käesolev kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei saa käesolevale punktile 5 vastata, sest kostja esindaja ei selgita/täpsusta, m i l l i s t e l e t i n g i m u s t e l e laen koos intresside ja viivistega ei vasta. Hageja juhib tähelepanu, et käeolevas tsiviil asjas käsitletava laenulepingu krediidikulukuse määr on vastavuses seadustega ja Riigikohtu seisukohaga. 6) TsMS § 230 lg 1 alusel hagejal lasub nõudeõiguse ja selle õigusliku põhjenduse tõendamise kohustuse koormis. Hageja ei ole tõendanud viivise ja intressi nõude alust, õigust ning arvestuslikku suurust põhjendatult ja õigesti. TsMS §230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud oma nõuded hagiavaldusele lisatud tõenditele tuginedes. Kostja esindaja väide, et “ei ole esitatud põhjendatult ja õigesti” on paljasõnaline deklaratiivne väide, mis ei tugine mingisuguste4

2-14-20345 legi tõenditele. 7) Hagiavalduses viidatud VÕS § 94 ei sätesta hagiavalduses väidetavat – ilmselt on see esitatud kostja ja kohtu eksiteele ajamise eesmärgil. Hageja on viivise arvestuse hagiavalduses esitanud täpselt vastavuses VÕS §-le 94. Hageja on seisukohal, et dokumendis „KOSTJA VASTUS“ esitatud väited on tõendamata ja paljasõnalised. Selle tõttu hageja palub kohtul jätta need kostja vastuväited tähelepanuta. Kostja vastuväited Kostja, S B, lepinguline esindaja, Willem Ignatjev, kirjalikus vastuses kohtule vaidles hagile vastu. Kirjalikus vastuses asus kostja seisukohale, et kuigi hageja märgib hagi hinnaks 3077.33 eurot, nõuab ta kostjalt põhivõlgnevusena 2430.12 eurot, samuti viiviste ja intresside tasumist. Hageja väidab hagiavalduses, et VÕS § 94 kohaselt loetakse viivise määraks intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kokku hageja nõuab kostjalt 3077.33 euro väljamõistmist. Kostja ei tunnista hageja nõudeid viiviste ja intresside osas. Hageja nõude õiguslik alus ei vasta hagiavalduse tekstis formuleeritud VÕS § 94 redaktsioonile. Seda enam, et kostjale laenu väljastamisel pooled ei leppinud kokku viivisemäära ja intressi tasumise kohta. Hagimaterjalidest nähtub ja kostja ei vaidle vastu, et laenu saamisele eelnes kostja isikusamasuse kontrollimine postiametniku poolt, mida kinnitab postitempel isikuankeedi tagaküljel. Kuid seejuures väärib tähelepanu, et kostja ei allkirjastanud laenu saamise ja tagastamise tingimusi ning sanktsioone tagastamisega viivitamise eest. Käesolevas vaidlusasjas on tegemist tarbijakrediidi lepinguga seonduvate õigussuhetega. Märge isikusamasuse kontrollimise lehel, et S B olevat tutvunud ja nõus laenu väljastamise tingimustega – on õigustühine. Kostja eeldab, et kohtu tähelepanu väärivad alljärgnevad asjaolud: 1) S B ei ole allkirjastanud laenulepingu tingimusi ega ka tutvunud nendega, mille hageja on lisanud hagiavaldusele. Seda asjaolu kinnitab nii hageja kui ka kostja allkirja puudumine dokumendil *Laenu üldtingimused*. 2) S B ei valda eesti keelt, et vabalt ja ilma tõlgita tutvuda väidetavate laenu tingimustega, mis on esitatud kohtule koos hagiavaldusega. 3) Isikusamasuse tuvastamise ankeedil märge, et “olen tutvunud laenulepingu tingimustega” tuleb jätta tähelepanuta – isikusamasuse ankeet ning laenulepingu tingimused - need on kaks erinevat dokumenti. Isikusamasust kontrollis Eesti Post ametnik, kes ei olnud volitatud toiminguteks laenulepingu sõlmimisel - tutvustama laenulepingu tingimusi. 4) Ilmneb, et märge ruudus (isikusamasuse ankeedil), et isik on tutvunud laenu tingimustega, oli trükitud blanketil eelnevalt, mistõttu S B ei ole seda märget teostanud omakäeliselt ja enda vabal tahte kohaselt. 5) Hageja poolt kostjale väljastatud ning kohtu kaudu nõutav laen koos intresside ja viivistega ei vasta tarbijakrediidi lepingu tingimustele, millele on korduvalt viidanud Tarbijakaitseamet. 6) TsMS § 230 lg 1 alusel hagejal lasub nõudeõiguse ja selle õigusliku põhjenduse tõendamise kohustuse koormis. Hageja ei ole tõendanud viivise ja intressi nõude alust, õigust ning arvestuslikku suurust põhjendatult ja õigesti. 7) Hagiavalduses viidatud VÕS § 94 ei sätesta hagiavalduses väidetavat – ilmselt on see esitatud kostja ja kohtu eksiteele ajamise eesmärgil. Lõpetuseks asus kostja kirjalikus vastuses seisukohale, et kostja so S B tunnistab hageja nõuet osaliselt – ainult summas 2430.12 EUR mille sai hagejalt tingimusteta tarbijakrediidina. Ülejäänud osas palub S B jätta hageja nõuded rahuldamata. Hageja lõplikest seisukohtadest ja haginõuetest ning tõenditest lähtudes, kostja Sergey Bagrov, ei välista käesoleva vaidlusasja lahendamist kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, ITM Inkasso OÜ, lepinguline esindaja, Riho Siil, palus kohtuistungil hagi rahuldada. Riho Siil selgitas kohtuistungil, et 21.01.2013.a kostja poolt oli esitatud OÜ-le PLACET GROUP taotlus laenu saamiseks. 28.01.2013.a laenutaotlus oli rahuldatud. Viidi läbi vastavad protseduurid. Laenusumma 2600 eurot oli kantud üle 28.01.2013.a kostja pangakontole. Intressimäär oli Riigikohtu seisukoha kohaselt sätestatud normide piires. Kostja tasus laenu neli korda osamaksetena. Pärast lepingu ülesütlemisest tasus kostja veel 100 eurot. Kostjale oli antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Viivist arvestab hageja alates 11.09.2013.a. Viivise määra sätestab VÕS. Kokku kostja tasus hagejale 393,02 eurot. See on maha läinud põhivõlast. Hagiavalduse lisas 1 on mär5

2-14-20345 gitud põhivõlg ja intress. Intressi nõue tekkis tasumata summast. Viimane makse oli mais 2013.a. Intressi nõue kujuneb kolmelt osamakselt. Hagiavalduse lisas 1 on maksegraafik. Intress on arvestatud 5 aasta peale. Laen oli antud sidevahendi abil. Intressi määr moodustas 22% aastas. 268 eurot moodustab intressi nõue. Pärast lepingu ülesütlemist enam hageja intressi ei nõudnud. Laenuleping oli sõlmitud Placet Group OÜ ja kostja vahel. Nõue loovutati ITM Inkasso OÜ-le. Hagiavalduse lisa 6-nõude loovutamise akt. Lisa 7-teade kostjale selle kohta. Kostja oli ka varem võtnud laenu Placet Group OÜ-lt. Laenud olid tagastatud. Mis juhtus viimase laenuga, seda ei oska hageja esindaja öelda. Viitab VÕS 410 lg 1. Kostja vaidleb seadusjärgse viivise üle. Kui kostja saatis taotluse laenu saamiseks, pani ta tärni selle kohta, et oli lepingu tingimustega oli tutvunud. Kostja pani risti selle kohta vastava lahtrisse oma taotlusel, kui saatis taotluse elektrooniliselt. Kui on vaja kiiret laenu, pöördutakse firma poole, kes annab kiirlaenu. Keegi ei sunni inimest laenu võtta. Viivis tekib siis, kui lepingut ei täideta. Võib olla kostja esitas pangakonto väljavõtte, kuna taotlust vaadati läbi 7 päeva. 2013.a tegi kostja neli tagasimakset korrektselt. Mis pärast kostjaga juhtus, seda hageja esindaja ei tea. Kostja, S B, esindaja Willem Ignatjev kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esindaja saatis kohtule taotluse, kus palus seoses haigestumisega kohtuistungi edasi lükata. Kohus teatas kostja esindajale kirjalikult, et taotlus ei ole piisavalt põhistatud ja vormikohane. Puudub kohtuistungi edasi lükkamise alus. Kohus palus kostja esindajat esitada vormikohase tõendi ja taotluse, et ta ei saa osaleda menetlustoimingul. Kohus lisas Willem Ignatjevile saadetud e-kirjale manusena kohtuistungi edasilükkamise taotluse vormi ja Sotsiaalministri määruse nr.85 22.06.2004.a. „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord” ärakirja, et selgitada Sergey Bagrovi esindajale Willem Ignatjevile, millist tõendit tuleb temal perearstilt nõuda ja kohtule esitada kohtuistungilt puudumise põhistamiseks. TsMS §422 lg.2 sätestab, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sama sätte lg.3 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Kostja, S B, esindaja, Willem Ignatjev, kohtule midagi ei vastanud. Ega saatnud ka kohtule kohtuistungiks ei haiguslehte ega ka mittevormikohast arstitõendit. Mitte vormikohase arstitõendi esitas Willem Ignatjev kohtule alles 16.02.2015.a so kuus päeva peale kohtuistungi toimumist. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja sisulist läbivaatamist ilma kostja esindaja osavõtuta kohtuistungist, kuna kostja ei ole piisavalt põhistanud mitteilmumise põhjuseid. TsMS § 414 lg.3 sätestab, et kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus tuvastas, et kirjalikus vastuses kohtule oli kostja esindaja, Willem Ignatjev, nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega ning S B esindaja on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, mille tõttu rahuldas kohus hageja esindaja taotluse ja lahendas tsiviilasja kohtuistungil sisuliselt, ilma kostja esindaja osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendused

2-14-20345 Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti hageja esindaja seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et ITM Inkasso OÜ hagi S B vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusega, kostja vastusega hagile, aga samuti poole esindaja seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et ITM Inkasso OÜ ja S B vahel puudub õiguslik vaidlus selle üle, et S B võttis PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas www.laen.ee tarbijana kiirlaenu ning S B põhivõla võlgnevus on ITM Inkasso OÜ ees 2430,12 eurot. Kostja võttis kirjalikus vastuses kohtule õigeks nii kiirlaenulepingu sõlmimise kui ka põhivõla suuruse. Kohus luges tuvastatuks, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas ITM Inkasso OÜ-l on õigus nõuda S B intresse ja viiviseid. VÕS §404 lg.1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taas esitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS §410 lg.1 kohaselt, käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS §621 lg.5 täpsustab, et lepingutingimused, sealhulgas tüüptingimused, tuleb lepingu teisele poolele esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taas esitada. S B laenutaotlusega 21.01.2013, laenulepingu üldtingimustega TL914401 ja S B isikusamasuse tuvastamise ankeediga 25.01.2013 luges kohus tuvastatuks asjaolu, et S B suhtes olid täidetud seadusest tulenev tingimus anda tarbijale kätte lepingutingimused. Kohus luges tuvastatuks, et poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise ja lepingutingimuste saamise üle Kostja kirjalikus vastuses esitas pretensiooni, et ta ei ole lepingut isiklikult allkirjastanud ja ta ei saanud aru lepingu keelest. VÕS §410 lg.2 sätestab, et väljaspool äriruume sõlmitava lepinguna või sidevahendi abil sõlmitud lepinguna tarbijakrediidilepingust võib tarbija põhjust avaldamata taganeda üksnes käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud korras ja viisil. Kohus luges tuvastatuks, et ei hageja ega ka kostja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et S B on lepingust taganenud, mille tõttu on leping kehtiv. Laenu väljastamise maksekorraldusega 28.01.2013 luges kohus tuvastatuks asjaolu, et laenuandja on S B ees oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Siiski peab kohus vajalikuks kontrollida PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas www.laen.ee S B poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingu kehtivust. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11 tehtud määruse p.9 asus seisukohale, et seega tuleb tehingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras. Tõendamiskohustus lasub üldjuhul TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tehingu tühisusele tugineb. Soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Seega võib olla näiteks krediidilepingu soorituste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ülikõrge krediidi kulukuse määra tõttu, aga mitte ainult. Vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olekut peab üldjuhul tõendama tehingu tühisusele tuginev isik. Tõendamiskohustus on tühisusele

2-14-20345 tugineva isiku kasuks TsÜS § 86 lg 3 teise lause järgi ümberpööratud tarbijakrediidilepingutes. Nende lepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Samas on tühisusele tugineval isikul võimalik esile tuua asjaolud, mille esinemisel võib soorituste vahe olla heade kommete vastaselt ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas ka siis, kui tarbijakrediidilepingu kulukuse määra ja Eesti Panga viimati avaldatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra vahe on väiksem. Lepinguvabaduse põhimõtet järgides on teisel poolel võimalik aga tõendada, et lepingupooltele ei olnud soorituste väärtuste vahe oluline ning heade kommetega ei ole vastuolus ka selline lepingus kokkulepitud tarbimislaenude kulukuse määr, mis on suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teises lauses nimetatud kulukuse määr. Sama lahendi p.9 asus Riigikohus seisukohale, et tehingu tühisuseks TsÜS § 86 lg-te 2 ja 3 järgi peab lisaks soorituste väärtuste vahele olema üks tehingu pooltest selle teinud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Üldjuhul sõlmitakse tehingud, mille vastastikuste soorituste väärtus on äärmiselt ebavõrdne tõesti siis, kui selleks on eriline vajadus või sundolukord, kuid see ei pea alati nii olema. Tehingu heade kommete vastasust tuleks eitada juhul, kui soorituste väärtuste vahe oli küll suur, kuid sundolukorda ei olnud, sest isik oleks sõlminud tehingu igal juhul, talle oli tehingu väärtus ükskõik. Kogenematusele võib osutada isiku noorus või nt see, kui ta on sõlminud ühe oma esimesi krediidilepinguid. Kogenematust välistavaks asjaoluks ei saa lugeda ainuüksi omandatud haridust või krediidi võtmise eesmärki. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab vastastikuste lepingute heade kommete vastasuse tuvastamisel TsÜS § 86 lg 3 alusel kohus kontrollima, kas soorituse ja vastusoorituse vahel on suur ebakõla ning tühisusele tuginev pool on nimetanud ja tõendanud vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu. Seejuures tuleks arvestada, et mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või mida ebasoodsamad on tehingu tingimused, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud. Eeltoodu ei vabasta tehingu tühisusele tuginevat isikut selle väljatoomisest, milles tema sundolukord seisnes. Maakohtu otsusest ei selgu, milles seisnes hageja sundolukord. Maakohus nõustus Riigikohtu seisukohaga ning kuigi S B tarbijana ega tema esindaja Willem Ignatjev ei tuginenud PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas www.laen.ee sõlmitud kiirlaenulepingu tühisusele, siis kohus, olles kontrollinud kõiki Riigikohtu poolt toodud tehingu tühisuse kriteeriumeid, ei tuvastanud käesolevas asjas PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas www.laen.ee sõlmitud kiirlaenulepingu tühisuse aluseid. Kohus nõustus ITM Inkasso OÜ esindaja seisukohaga ning luges S B esindaja seisukohad mittesajakohasteks ja paljasõnalisteks, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele. S B isikusamasuse tuvastamise ankeediga 25.01.2013 luges kohus tuvastatuks asjaolu, et laenuandja kontrollis nii S B isikut, kui ka maksevõimet, aga samuti, et S B ei sõlmiks lepingut mingi sõltuvuse tõttu. Lahendades ITM Inkasso OÜ ja S B vaidlust intresside ja viiviste nõude osas pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 14.01.2009.a tehtud otsuse p.11 asus seisukohale, et VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Kolleegium leiab, et selle sätte eesmärgiks on reguleerida krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi nõudmise keeldu sellises olukorras, mil tarbijakrediidileping on üles öeldud ja tarbija on laenu krediidiandja määratud tähtaja jooksul tagastanud. Nimetatud säte ei reguleeri aga krediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi ning

2-14-20345 ei kohaldu selles asjas. Tarbijakrediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi reguleerib VÕS § 415. Riigikohus sama lahendi p.12 asus seisukohale, et VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kolleegium märgib, et seadusandja on jätnud VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses VÕS § 113 lg-le 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ka kolmandat lauset. Nimelt näevad VÕS § 113 lg 1 teine ja kolmas lause ette erinevad viivisemäärad. VÕS § 113 lg 1 teise lause (tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal, 31. jaanuaril 2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt loetakse viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause (31. jaanuaril 2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuigi praegu kehtivas redaktsioonis on VÕS § 113 lg 1 teine ja kolmas lause sõnastatud veidi teisiti eespool esitatust, jääb esitatud õiguslik küsimus ka kehtivat redaktsiooni arvestades samaks. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kolleegium viitab siinkohal ka praeguse otsuse p-le 15, mille kohaselt ei saa tarbijalt lisaks viivisele nõuda leppetrahvi. Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Praegusel juhul olid pooled kohtute otsuste kohaselt kokku leppinud 25,73% suuruses intressimääras aastas. Kolleegium märgib täiendavalt, et välistatud ei ole VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt. Maakohus nõustus Riigikohtu ja hageja seisukohtadega ning asus seisukohale, et hageja intressi ja viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Hageja on arvestanud viivise õigesti VÕS §113 alusel. Kostja vastuväited viivistele ja intressidele tuleb lugeda mitteasjakohaseks eriti aga veelkord selle tõttu, et kostja kirjalikus vastuses ainult vaidlustas hageja poolset viivise arvestamist lisamata oma poolse arvestuse, mis kostja arvates oleks olnud õige. S B saadetud lepingu ülesütlemine teatega 27.08.2013, ITM Inkasso OÜ-le nõude loovutamise aktiga 11.09.2013 ja teatisega S B nõude menetlemisest/loovutamisest 11.09.2013 luges kohus tuvastatuks asjaolu, et ITM Inkasso OÜ-le loovutati sisse nõutavaks muutunud nõue S B vastu. ITM Inkasso OÜ esitas hagi S B vastu kohtusse õigesti. Kohus pidas vajalikuks ITM Inkasso OÜ hagi S B vastu rahuldada ning mõista S B välja ITM Inkasso OÜ kasuks põhivõlg, summas 2430,12 eurot, intressid 268,97 eurot ning seisuga 31.07.2014 sisse nõutavaks muutunud viivised, summas 180,19 eurot. Kohus mõistab S B välja ITM Inkasso OÜ kasuks viivised protsendina põhinõudelt (2430,12 eurot), alates 01.08.2014 kuni täitmiseni, VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Kohus pidas vajalikuks lükata kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine edasi 25.03.2015.a.. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

2-14-20345 Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus pidas vajalikuks panna hageja, ITM Inkasso OÜ, menetluskulud S B kanda ning kostja, S B, menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus pidas vajalikuks mõista S B välja ITM Inkasso OÜ kasuks menetluskuludena 300.00 eurot riigilõivu katteks ja hageja kohtuväliste kulutuste katteks 22.90 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.