2-14-62884
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
25. märts 2015, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-62884
Tsiviilasi, hageja nõue
M V hagi A V vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Hageja: M V (IK XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: A V (IK XXX) Kostja seaduslik esindaja: Natalja Mihhailova (IK XXX)
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-14-62884 M V esitas 19. detsembril 2014. a Viru Maakohtule hagi A V vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hageja palub tunnistada lubamatuks tema suhtes algatatud täitemenetlus nr 066/2014/2562.
Kostja vastus hagiavalusele Kostja väidab, et hageja ei ole suuliselt ega kirjalikult mulle teatanud tekkinud asjaoludest ja nimelt Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 17.10.2014. a teatest. Hageja rikkus kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-13-24648) tingimusi, makstes välja elatisraha vähemas suuruses. Elatise väljamaksmisega seotud võimalike arusaamatuste vältimiseks tuleks hagejal teavitada mind, et seoses Sotsiaalkindlustusameti nõudega hakkab ta alates 2014. a oktoobrist kuni 2015.a jaanuarini elatist maksma väiksemas ulatuses. Mul on vaid kehtiv kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1324648 ja vastavalt sellele hageja on hageja kohustatud välja maksma alaealise lapse A V kasuks 177,50 eurot elatist kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühe lapse kohta kuus alates 1. jaanuarist 2014.a kuni A V täisealiseks saamiseni, s.o kuni
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Täitemenetluse seaduse (TMS) alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Asja materjalidest ja poolte poolt kohtuistungil antud seletustest selgus, et kostja algatas hageja suhtes Viru Maakohtu 14. augusti 2013. a otsuse (tsiviilasi nr 2-13-24648) alusel täitemenetluse. Rakvere sotsiaalkindlustusameti 17. oktoobri 2014. a teatisest hagejale (tl 6) nähtub, et elatisabi seaduse § 10 lg 1 ja sotsiaalkindlustusameti 5. juuni 2013. a otsuse nr KE0878 alusel läks 5. juunil 2013. a riigile üle elatisnõue hageja vastu ajavahemiku 28.05.2013 kuni 25.08.2013 eest summas 2(3)
2-14-62884 287,70 eurot. Viidatud teatise alusel vähendas hageja kostjale igakuiselt tasutud elatist 2014. a 1. novembril 96 euro ja 30. novembril 2014. a 96 euro võrra, tasudes kostjale mõlemal korral 177,50 eurose kuumakse asemel 81,50 eurot. Hageja märkis vähendatud kuusummade ülekandmisel makse selgitusena ja summa vähendamise alusena numbri 26-1/3430 t.32 78370. Kohtuistungil selgitas hageja, et selles numbris on nii ülalpool viidatud teatise number kui teatisel näidatud telefoninumber ning et kostja oleks võinud sel numbril helistada. Kostja väited, et hageja teda 17. oktoobri 2014. a teatisest ei informeerinud ja kui hageja oleks olnud teatisest teadlik, ei oleks ta vaidlusalust täitemenetlust algatanud, on põhjendatud. Saades teatisest teada, võttis kostja sisuliselt hagi õigeks.
TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ei selgitanud kostjale elatise mõnel kuul vähemmaksmise põhjust. Elatise vaegmaksmine tingis kostja poolt täitemenetluse algatamise. Maksekorraldusel märgitud numbrikombinatsioonist ei pidanud kostja aru saama, et tegemist on Sotsiaalkindlustusameti ülalmärgitud teatisega kui elatismaksete märkimise alusega. Seetõttu põhjustas täitemenetluse algatamise ja käesoleva hagi esitamise hageja enda käitumine. Seetõttu jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostja poolt soovitud täitemenetluse kulusid ei saa jaotada käesolevas tsiviilasjas.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.