Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Asjaolud Korteriühistu XXX palus XXX ja XXX solidaarselt välja mõista põhinõue 1 148,48 eurot, viivis 198,72 eurot ja põhinõudelt viivis 0,07% päevas (summalt 1 148,48 eurot) alates 14.05.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni. XXX palus hageja välja mõista põhinõue 402,82 eurot, viivis 149,37 eurot ning viivis 0,07% päevas (summalt 1 551,30 eurot) alates 14.05.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostjate omandis on korteriomand asukohaga XXX, Tallinn. Korteriomandile vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid hageja. Tamara XXX on jätnud tasumata arved (majanduskulud) perioodi eest 31.01.2013 kuni 30.04.2014 summas 1 184,48 eurot. XXX varasem võlgnevus (perioodil 30.06.2012-31.12.2012) on sisse nõutud läbi kohtumenetluse. Korteriomand kuulub kostjate ühisvarasse ja kohtutäitur ei saa pöörata sellisele korteriomandile sissenõuet, kuna sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. XXXon jätnud arved (majanduskulud) tasumata perioodi 30.06.2012 kuni 30.04.2014 eest summas 1 551,30 eurot. Hageja nõuab kostjatelt põhinõude ühisosana 1148,48 eurot ja viivist 198,72 eurot ning XXXlisaks ühisosast üle jääva osa põhinõudena 402,82 eurot ja viivisena 149,37 eurot. Tasumata summadelt on hageja arvestanud viivist 0,07% päevas. Kostjad hagile tähtaegselt ega hiljem ei vastanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab: „kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“ Hageja on taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega kui kostjad hagile ei vasta. Kostjad on jätnud hagile tähtaegselt vastamata, mistõttu esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja nõue tuleneb tasumata majandamiskulude arvetest, hageja esitas ka viivisenõude. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimese lause kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Esimene nõue on välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus summas 1 148,48 eurot ja viivised. Nõue on esitatud perioodi 2013.a jaanuar kuni 2014.a aprill eest. Hagiavalduse tekstis on nimetatud perioodi võlgnevuseks märgitud 1 184,48 eurot ning sama nähtub ka selle perioodi eest esitatud arvetest. Kuivõrd nõudena on esitatud aga 1 148,48 eurot, rahuldab kohus nõude selles ulatuses, kuna TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida

ei ole esitatud. Viivis on arvestatud korrektselt ning 13.05.2014 seisuga sisse nõutavaks muutunud viivis kuulub kostjatelt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esimese nõude selliselt, et mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhinõude 1 148,48 eurot ja viivise 198,72 eurot, lisaks viivise alates hagi esitamisest. Teine nõue on mõista kostjalt XXX välja hageja kasuks võlgnevus summas 402,82 eurot ja viivised. Nõude rahuldamine sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Nimelt on see nõue esitatud perioodi 2012.a juuni kuni 2012.a detsembri eest. Arvete kohaselt kujuneb aga selle perioodi võlgnevuseks 370,37 eurot, mitte 402,82 eurot. Sisse nõutavaks muutunud viivis on arvestatud korrektselt ja kuulub väljamõistmisele, samuti viivis alates hagi esitamisest. Hageja on teise nõude puhul palunud XXX välja mõista viivis 0,07% summalt 1 551,30 eurot. Tegu on ilmselt kirjaveaga. Viivis kuulub väljamõistmisele summalt 370,37 eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja kokku 1 347,20 eurot ja viivise 0,07% päevas alates 14.05.2014 kuni põhinõude 1 148,48 eurot täitmiseni ning kostjalt XXX mõistab kohus hageja kasuks välja kokku 519,74 eurot ja viivise 0,07% päevas alates 14.05.2014 kuni põhinõude 370,37 eurot täitmiseni. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus ei jäta menetluskulusid hageja kanda, vaatamata hagi osalisele rahuldamata jätmisele, kuivõrd hagi on valdavas osas rahuldatud. Menetluskulude jaotus kostjate vahel lähtub nõuete osakaalust kogunõude suhtes – solidaarnõue on 72% kogunõudest ja XXX vastu esitatud nõue 28% kogunõudest. Seetõttu jääb 72% menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja 28% menetluskuludest XXX kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ning lepingulise esindaja kulud 200 eurot (lisandub käibemaks 40 eurot). Hageja palub välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostjad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja kuna nad menetluses ei ole osalenud, ei ole neil menetluskulusid tekkinud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 2 295,75 eurot, millelt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 225 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus peab hageja lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ning põhjendatuks. Õigusabi on osutatud 2 tunni eest ning õigusabi seisnes dokumentidega tutvumises, kliendiga nõupidamises ja hagi koostamises. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Sellise tunnihinna ja tundide arvuga kujuneb õigusabikuluks 200 eurot. Õigusabi kulule lisandub kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 käibemaks kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 465 eurot. Menetluskulude jaotuse järgi tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludest 334,80 eurot ja XXX 130,20 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.