OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi GJ, AM, VV, GB, MM, AK, EM, ME, ER, ET, A-LV, AV, AE, HT, HM, IP, KT, TV, HV, JB, KK, VS, AV, AK, VV ja RA vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. septembri 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2751,03 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ BREM Kinnisvarahooldus apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood 10327044), esindaja advokaat Ardi Rebane Kostja 1: GJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2: AM (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja 3: VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 4: GB (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 5: MM (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 6: AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 7: EM (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja 8: ME (isikukood XXXXXXXXXX, surnud
XX.XX.XXXX)
Kostja 9: ER (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja 10: ET (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja 11: A-LV (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja 12: AV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 13: AE (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 14: HT (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 15: HM (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 16: IP (isikukood XXXXXXXXXXX)
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-61894 Kostja 17: KT (isikukood XXXXXXXXXX, surnud
Kostja 18: TV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 19: HV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 20: JB (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 21: KK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 22: VS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 23: AV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 24: AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 25: VV (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kostja 26: RA (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kostjate 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 18, 19, 21, 22, 23, 24, 25, 26 esindaja Andry Krass Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 25. septembri 2014 otsuse resolutsioon muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi AM, VV, GB, MM, AK, EM, ER, ET, A-LV, AV, AE, HT, HM, IP, TV, HV, KK, VS, AV, AK, VV ja RA vastu võla saamiseks ning jäeti nende kostjate menetluskulud hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus kanda, kuid muuta hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Tühistada kohtuotsus osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi GJ, ME, JB ja KT vastu võla saamiseks ning nende menetluskulude jätmise osas OÜ BREM Kinnisvarahooldus kanda. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ BREM Kinnisvarahooldus esitas 31.12.2013 Harju Maakohtusse hagi GJ, AM, VV, GB, MM, AK, EM, ME, ER, ET, A-LV, AV, AE, HT, HM, IP, KT, TV, HV, JB, KK, VS, AV, AK, VV ja RA vastu võla saamiseks, paludes igalt kostjalt välja mõista 2751,03 euro suurusest koguvõlgnevusest igale kostjale langeva osa vastavalt tema kaasomandi suurusele.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-61894
2.Hagiavalduse kohaselt olid kostjad XXXXXX X Tallinnas asuvate korteriomandite omanikud 01.10.2010 seisuga, v.a kostjad 10, 11 ja 12, kes said korteriomandi omanikeks pärimise teel 30.09.2011. Tallinna linn andis 31.01.2001 hagejale üle XXXXXX X elamu haldamise. Hagejal olid kostjatega sõlmitud elamu haldamiseks suulised lepingud. Hageja osutas ja vahendas kostjatele elamu haldus- ja hooldusteenust ning teostas elamus remonditöid. Remonttöid teostati elanikelt laekunud sihtotstarbeliste maksete arvelt, samuti kasutas hageja elamus remonttööde teostamiseks omavahendeid, mille eest määras kostjatele haldus- ja hooldusteenuste eest esitatavatel arvetel haldus- ja hooldustasus sisalduvad remondifondi tasutavad summad.
3.KÜ XXXXXX X kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 14.07.2010. 01.09.2010 lahkus XXXXXX X hageja haldamiselt. Faktiliselt ei osuta hageja kostjatele haldus- ja hooldusteenust alates oktoobrist 2010. Teostatud tööde eest tasumisele kuuluvad remondifondi maksed määras hageja kostjatele esitatavatel arvetel haldustasu koosseisus. Elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt oli seisuga 31.12.2010 elamu remondifondi saldo alates 01.04.1997 kuni 31.12.2010 teostatud tööde eest -43 044,32 krooni (-2751,03 eurot). Nimetatud akt jäi allkirjastamata. Elamu haldamise üleandmisel ei jõudnud pooled remondirahade tasaarvestuses kokkuleppele ja hagejale ei ole tema poolt elamu remondiks kulutatud rahalisi vahendeid hüvitatud.
4.Hageja nõue tuleneb haldus- ja hoolduslepingutest. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjad on hageja arvelt alusetult rikastanud või on hagejal kostjate vastu kahju hüvitamise nõue.
5.Hagiavalduse täpsustuses märkis hageja, et vastavalt poolte kokkuleppele hüvitasid kostjad hagejale remondifondi makseid igakuiselt nö maksegraafiku alusel ja need kajastusid hageja poolt kostjatele igakuiselt esitatavatel arvetel. Pärast maja lahkumist hageja haldamiselt ei saatnud hageja kostjatele võla kohta arveid. Kostjate vastused
6.Kostjad AM, VV, GB, MM, AK, EM, ME, ER, ET, A-LV, AV, AE, HT, HM, IP, TV, HV, KK, VS, AV, AK, VV ja RA vaidlesid hagile vastu.
7.Kostjad ei ole hagejaga sõlminud lepinguid haldus- ja hooldusteenuse osutamiseks, seega tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise sätetest. Kuna hageja nõuab haldus- ja hooldusteenuste hüvitamist ajavahemiku 01.04.1997 kuni 01.09.2010 eest, on alusetust rikastumisest tulenev nõue aegunud.
8.Hageja ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses kulude kandmist tõendanud. Ta ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust kulude kandmise kohta või kantud kuluarveid.
9.Kostjad GJ ja JB hagiavaldusele ei vastanud.
10.Kostja 8 ME suri XX.XX.XXXX ja kostja 17 KT suri XX.XX.XXXX. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis hagi kõigi kostjate osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjad peavad hagejale tasuma ajavahemikul 01.04.1997 – 01.09.2010 osutatud remonttööde eest 2751,03 eurot. Hageja on esitanud võlgnevuse tõendamiseks enda poolt koostatud arved seisuga 07.09.2010 maksetähtajaga 28.09.2010.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Kuna kostjatele väljastatud arvetelt nähtub arvete
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-61894 maksetähtaeg 28.09.2010, siis tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist alates 29.09.2010. Hageja pöördus kostjate vastu kohtusse 31.12.2013, seega hilinenult. Hageja tehingust tulenev nõue aegus 29.09.2013.
14.Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 kohaselt kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja kinnitusel toimus elamu faktiline üleandmine KÜle 2010.a oktoobris. Koostati elamu üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid seda ei allkirjastatud. Aktist aga nähtub, et seisuga 01.09.2010 on hageja leidnud, et talle kuulub tagastamisele 43 044,32 krooni ehk 2751,03 eurot. Seega oli hageja oma nõudest teadlik juba 01.09.2010 ja alusetust rikastumisest tulenev nõue aegus 01.09.2013.
15.Kulutuste hüvitamise nõude aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisega. Kulutuste hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks siis kui kulutused on tehtud. Hageja enda kinnitusel lahkus XXXXXX X korteriühistu hageja haldamiselt 2010. a septembris, seisuga 01.09.2010 pidas hageja ise oma remondifondi kulutuste suuruseks 2 751,01 eurot. Kohtu hinnangul aegus hageja kahju hüvitamise nõue seega 01.09.2013.
16.Hageja ei ole esitanud oma nõude tõendamiseks ka usaldusväärseid tõendeid. Üksnes hageja enda poolt koostatud arved ei tõenda kostjatel hageja poolt märgitud ulatuses võlgnevuse olemasolu. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
18.Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited ja tõendid selle kohta, et remondifondi makseid tasuti igakuiselt osade kaupa, mistõttu oli tegemist korduva kohustusega. Kuigi kostjate kaasomandis olev maja lahkus hageja haldamiselt 01.09.2010, kohaldub aegumisel TsÜS § 154, mis sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Nõude aegumise tähtaeg oli seega 31.12.2013 ja kuna hagiavaldus on esitatud samal päeval, ei olnud hageja nõue aegunud. Vastused apellatsioonkaebusele
19.Vastustajad 2-5, 7, 9-16, 18-19 ja 21-26 vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda alusetu rikastumise sätetest ja kohaldamisele kuulub TsÜS § 151, mitte § 154. Hageja väide remondifondi osade kaupa tasumise kokkuleppe kohta ei vasta tõele. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi AM, VV, GB, MM, AK, EM, ER, ET, A-LV, AV, AE, HT, HM, IP, TV, HV, KK, VS, AV, AK, VV ja RA vastu võla saamiseks ning jäeti nende kostjate menetluskulud hageja kanda, kuid hagi rahuldamata jätmise osas tuleb osaliselt muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse põhjendusi.
21.Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi GJ, ME, JB ja KT vastu võla saamiseks ning nende menetluskulude jätmise osas OÜ BREM Kinnisvarahooldus kanda. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-61894
22.TsÜS § 143 sätestab, et kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas ei taotlenud kostjad GJ ja JB aegumise kohaldamist ja nende suhtes ei oleks kohus võinud jätta hagi aegumise põhjendusel rahuldamata. Samuti ei esitanud nad hagiavaldusele vastuväiteid. Nimetatud kostjate vastu esitatud nõuded tuleb lahendada sisuliselt ja seetõttu tuleb nende kostjate osas saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23.Asja materjalist nähtub, et kostja KT suri XX.XX.XXXX ja kostja ME XX.XX.XXXX, so enne maakohtu poolt asja lahendamist. Nende kostjate õigusvõime, so võime omada tsiviilõigusi ja kanda kohustusi lõppes TsÜS § 7 lg 2 järgi nende surmaga. TsMS § 353 lg 1 järgi peatub füüsilisest isikust poole surma korral üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist (TsMS § 353 lg 1). Menetluse peatumise ajal kestel tehtud menetlustoimingud on TsMS § 358 lg 2 järgi tühised. Maakohus ei võinud surnud kostjate osas kohtuotsust teha. Kohtul tuleb kindlaks teha, kas üldõigusjärglus on tekkinud ja kui on, siis lubada TsÜS § 209 alusel astuda üldõigusjärglasel menetlusse ning seejärel asi lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb arvestada muu hulgas asjaoluga, et ME esitas 12.05.2014, st oma elu ajal vastuse hagiavaldusele, kus ta tugines muu hulgas alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumisele (I kd lk 240, 241).
24.AM, VV, GB, MM, AK, EM, ER, ET, A-LV, AV, AE, HT, HM, IP, TV, HV, KK, VS, AV, AK, VV ja RA osas jättis maakohus hagi lõppjärelduses õigesti rahuldamata.
25.Hageja nõuab kostjatelt raha maksmist remonttööde eest, mida hageja on väidetavalt XXXXXX X elamu haldust korraldava isikuna teostanud või vahendanud perioodil 01.04.1997 kuni 31.12.2010 ja mis ei ole kaetud korteriomanike poolt hagejale makstud remondimaksetega. Hagi alusena on hageja välja toonud järgmised asjaolud: Tallinna linn andis 31.01.2001 elamute haldamise kohustuste täitmise lepinguga XXXXXX X Tallinnas asuva elamu hagejale haldamiseks. Hageja oli sõlminud korteriomanikest kostjatega suulised lepingud, mille alusel hageja osutas ja vahendas korteriomanikele elamu haldus- ja hooldusteenust, mh remonditöid. Remonditöid teostati elanikelt laekunud sihtotstarbeliste maksete arvelt ja hageja kasutas elamus remonttööde teostamiseks ka oma vahendeid. Haldus- ja hooldusteenuse osutamise eest esitas hageja kuni maja haldamise lõppemiseni septembris 2010 korteriomanikele igakuiselt arveid, milles sisaldusid ka hageja poolt määratud nn remondifondi tasutavad summad. Hageja lõpetas teenuste osutamise oktoobris 2010. Kostjad on Tallinnas XXXXXX X asuvate korteriomandite omanikud seisuga 01.09.2010.
26.TsÜS § 154 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Hageja on märkinud oma nõude aluseks eelkõige hageja ja kostjate vahel sõlmitud suulised lepingud. Hageja väitel on tegemist teenuse osutamise lepingutega, mille kohaselt hageja osutas kostjatele haldus-ja hooldusteenust, sh remonditöid ning kostjad kohustusid maksma hageja poolt igakuiselt esitatud arveid, mis sisaldasid ka remondimakseid. Hageja ei tuginenud hagiavalduses sellele, et kostjad oleks jätnud arved tasumata, vaid nõuab remondikulude hüvitamist, mille kohta ta ei ole kostjatele arveid esitanud (I kd lk 93). Hageja ei tugine sellele, et poolte vahel oleks sõlmitud lepingud või kokkulepped remonditööde eest tasumise kohta remondifondi makseid ületavas osas. Hageja lepingu täitmise nõudel puudub õiguslik alus ja sellel alusel esitatud nõue ei kuulu rahuldamisele.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-61894
27.Alternatiivselt märkis hageja oma nõude õigusliku alusena alusetu rikastumise võlasuhte. Hageja arvates on kostjad rikastunud hageja arvel väidetavate remonttööde teostamise tulemusel, mida hageja on teostanud või vahendanud perioodil 01.04.1997 kuni 31.12.2010. Hagiavaldusele vastanud kostjad palusid kohaldada selle nõude osas aegumist.
28.Väidetavate tööde teostamise alustamise ajal 1997 kehtis TsÜS (1994) ning selle § 113 lg 1 järgi aegusid nõuded 10 aasta jooksul. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb aegumisele alates 01.07.2002 kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse seda 01. juulist 2002, st hageja väidetavad enne 01.07.2002 tekkinud alusetu rikastumise nõuded aegusid hiljemalt 01.07.2005. Pärast 01.07.2002 tekkinud alusetu rikastumise nõuetele kohaldub kehtiva TsÜS § 151 lg 1, mille esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
29.Hageja koostatud remondirahade saldost nähtub, et hageja viimane remonditöö, ukseluku vahetus, tehti oktoobris 2010 (I kd lk 79). Seega viimane pärast 01.07.2002 tekkinud alusetu rikastumise nõue oleks selle tõendi järgi aegunud 2013 oktoobris. Samas koostas hageja juba 01.09.2010 seisuga elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti, milles ta on välja toonud, et remondifondi saldo on -43 044,32 krooni, s.o -2751,03 eurot, mis kuulub talle tagastamisele (I kd lk 80,81). Sama summat nõuab hageja käesolevas menetluses kostjatelt. Seega pidi hageja olema juba 01.09.2010 teadlik kostjate alusetust rikastumisest, nagu leidis õigesti ka maakohus. Kuna hageja esitas kohtule hagi 31.12.2013, on hageja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegunud.
30.Alternatiivselt on hageja märkinud oma nõuete õigusliku alusena VÕS § 101 lg 1 p 3 ehk õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõude kohustuse rikkumise korral. Hageja peab rikutud kohustuseks väidetavatest suulistest lepingutest tuleneva maksekohustuse rikkumist. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, milles seisneb kostjate poolne teenuse osutamise lepingute rikkumine ja hageja kahju olukorras, kus vaidlust ei ole igakuuliste arvete tasumise üle, mis sisaldasid ka remondimakseid. Muudele lepingulistele suhetele, mida kostjad oleks võinud rikkuda, hageja ei tuginenud. Kuna hageja ei ole lepingute rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõuete aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud, ei kuulu hagi ka sellel alusel rahuldamisele.
31.Kuna hagi jääb kostjate AM, VV, GB, MM, AK, EM, ER, ET, A-LV, AV, AE, HT, HM, IP, TV, HV, KK, VS, AV, AK, VV ja RA osas rahuldamata, jäävad nende esimese astme kohtus kantud menetluskulud hageja kanda, nagu otsustas ka maakohus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu nimetatud kostjate osas jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
32.Kostjate GJ, JB ning surnud kostjate ME ja KT võimalike üldõigusjärglaste osas otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.
33.Menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 – vt Riigikohtu 11.02.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 p 22). Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-61894
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.