OÜ XXXX hagi XXXX, XXXX ja XXXX vastu solidaarselt 2 751,03 euro nõudes ja alternatiivselt osavõlgnevuse nõuetes
Tsiviilasja hind
2 751,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXXX(registrikood XXXX), lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane Menetluses osalevad kostjad: XXXX(isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX), lepinguline XXXX
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 31. mail 2016, millel osalesid hageja lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane, kostja XXXX ja kostja XXXX lepinguline esindaja XXXX
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hageja OÜ XXXX25. mai 2016 loobumine hagist XXXX vastu solidaarselt 2 751,03 euro nõudes ja alternatiivselt osavõlgnevuse 125,17 euro nõudes. Jätta punktis 1 nimetatud nõudega seotud menetluskulud hageja kanda. Rahuldada kostja XXXX taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt OÜ XXXX(registrikood XXXX) kostja XXXX(isikukood XXXX) kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 102,24 eurot (õigusabikulu). Lõpetada tsiviilasja menetlus OÜ XXXX hagis XXXX vastu solidaarselt 2 751,03 euro või alternatiivselt osavõlgnevuse 125,17 eurot nõuetes. Jätta rahuldamata OÜ XXXX hagi XXXX vastu solidaarselt 2 751,03 euro ja alternatiivselt osavõlgnevuse 128,75 euro nõuetes. Jätta punktis 5 nimetatud nõudega seotud menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal XXXX senised menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võivad hageja ja kostja XXXX ning punkti 3 peale kostja XXXX esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju
2-13-61894 Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Käesoleva otsuse resolutsiooni punktide 5 – 7 peale võivad hageja ja kostja XXXX esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ XXXX(hageja) esitas 31. detsembril 2013 hagi Tallinnas XXXX asuva elamu (edaspidi „elamu”) korteriomanike vastu solidaarselt 2 751,03 euro ja alternatiivselt osavõlgnevuse nõuetes. Maakohus jättis hagi kõikide kostjate osas rahuldamata 25. septembri 2014. aasta otsusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. märtsi 2015. aasta otsusega maakohtu otsuse osaliselt kostjate XXXX (kostja I), XXXX(kostja II), XXXX ja XXXX osas ning saatis tühistatud osas asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Asja uuel läbivaatamisel jättis maakohus 27. jaanuari 2016. aasta määrusega hagi läbivaatamata kostja XXXX osas. Kohus lubas 4. veebruari 2016. aasta määrusega kostja XXXX õigusjärglasel XXXX(kostja III) astuda menetlusse nimetatud kostja asemel. Kostja III esitas 3. veebruaril 2016 aegumise vastuväite. Hageja esitas 25. mail 2016 täiendavad seisukohad, tõendid ning avalduse hagist loobumiseks kostja III osas. Hageja avaldas samas menetlusdokumendis, et ta loobub algses hagis esitatud alternatiivsest lepingu täitmise ja lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõuetest. Kohtuistung toimus 31. mail 2016, kus osalesid hageja, kostja I ja esindaja vahendusel kostja III. Kostja III teatas, et tal puuduvad vastuväited hageja loobumise taotlusele, aga ta soovib menetluskulude hüvitamist. Hageja ja kostja I sõlmisid istungil kompromissi, mille kohus kinnitas 31. mai 2016. aasta määrusega. Hageja esitas istungil taotluse kostja II osas tagaseljaotsuse tegemiseks.
3.Menetlus oli peatunud alates 27. juulist 2014 kuni 4. veebruarini 2016.
HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja nõuab pärast kostja III vastu nõudest loobumist ja kostjaga I kompromissi sõlmimist kostjalt II kui korteriomanikult esimese võimalusena 2 751,03 euro hüvitamist (solidaarnõue) või osavõlgnevusena 128,75 euro maksmist.
5.Tallinna linn andis hagejale (kui AS XXXXõigusjärglane) elamute haldamise kohustuste täitmise lepinguga muuhulgas hooldada ja majandada elamu. Korteriomanikega sõlmis hageja 2 (8)
2-13-61894 suulised lepingud, mille alusel hageja osutas ja vahendas elamu haldus- ja hooldusteenust, mh teostas remonditöid. Remonditöid teostati elanikelt laekunud sihtotstarbeliste maksete arvelt, aga lisaks kasutas hageja selleks omavahendeid, mille tagasisaamiseks määras korteriomanikele haldus- ja hooldusteenuste eest esitatavatel arvetel haldus- ja hooldustasus sisalduvad nn remondifondi tasutavad summad. Remondifond oli moodustatud elamu kui terviku, st korteriomanike kaasomandis olevate maja osade remondiks ja hoolduseks. Hoolimata korteriühistu asutamisest 14. juulil 2010, jätkas hageja korteriomanike ja korteriühistu nõusolekul elamu korteriomanikele haldusteenuse osutamist (vajadusel ka remonditööde teostamist), esitades selle kohta arveid mitte korteriühistule, vaid korteriomanikele. Hageja lõpetas elamu haldamise 1. septembril 2010.
6.Hageja koostas 2010. aasta detsembri seisuga elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti projekti. Nimetatud akti kohaselt oli 31. detsembri 2010 seisuga perioodil 1. aprillist 1997 kuni 31. detsembrini 2010 korterite haldustasude koosseisus elamu remondiks määratud 809 915,25 Eesti krooni. Samal ajavahemikul oli elamu remondiks tegelikult kulutatud 2 007 528,90 Eesti krooni, millest 1 197 613,65 Eesti krooni moodustas elamu korteriomanike poolt võetud laen ning 31. detsembri 2010 seisuga oli laenu jääk 1 154 569,33 Eesti krooni. Seega oli korteriomanike arvetele määratud ja remondiks tegelikult kulutatud summade vahe 43 044,32 Eesti krooni ( =2 007 528,90 – 809 915,25 – 1 154 569,33) ehk 2 751,03 eurot. Nimetatud akt jäi allkirjastamata. Seega jäi poolte vahel saavutamata kokkulepe ka selles osas, kuidas korteriomanike arvetel märgitud ja remondiks tegelikult kulutatud summade vahe hagejale hüvitatakse. Hageja leiab, et tal on alusetust rikastumisest tulenev tehtud kulutuste hüvitamise nõue korteriomanike vastu. Hageja kulutas vahendeid elamu korrashoiuks, sh remonditöödeks, eeldusel, et ta saab tehtud kulutused korteriomanikelt maksegraafiku alusel tagasi. Kuivõrd elamu faktilise haldamise üleandmisel jäi poolte vahel kulutuste hüvitamise kokkulepe saavutamata ning samaaegselt lõppes hageja kohustus elamut hallata, langes ära tehtud kulutuste hüvitamise õiguslik alus. Hageja nõue põhineb eelkõige asjaolul, et hageja lahkumisel haldamiselt ei tagastatud hagejale tema poolt maja remondiks ja hooldamiseks tehtud kulutusi, mida korteriomanike remondifondi maksed ei katnud. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tal on korteriomanike vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 ning alternatiivselt sama seaduse § 1042 või § 1028 lg 1 alusel. Remondifond oli moodustatud elamu kui terviku, st kaasomanike kaasomandis olevate maja osade remondiks ja hoolduseks, mistõttu vastutavad korteriomanikud hageja ees solidaarselt..
7.Hageja taotles algselt jätta menetluskulud kostjate kanda. Tulenevalt kompromissist kostjaga I ja hagist loobumisest kostja III osas, tõlgendab kohus hageja taotlust selliselt, et hageja taotleb jätta menetluskulud kostja II kanda. Hageja nõuab õigusabikuluna 1 963,67 euro hüvitamist, mis moodustub esindajatasust määraga 100–110 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) 13,67 töötunni eest ja riigilõivust 550 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Hageja vaidleb kostja III õigusabikuludele vastu ja leiab, et need on põhjendatud vaid osaliselt. Kostja III vajalikud ja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on 141,67 eurot tunnihinnaga 100 eurot 1 t ja 25 min eest (lisandub käibemaks).
8.Kostja II ei ole hagile vastanud. 3 (8)
2-13-61894 Kostja III palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja III nõuab õigusabikuluna 975 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga ca 180 eurot tunnis (koos käibemaksuga) 5,4 töötunni eest. Kostja III kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus lahendab esimesena hageja taotluse loobumise vastuvõtmiseks kostja III osas ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (järgnevas osa I) ning seejärel hageja taotluse kostja II osa tagaseljaotsuse tegemiseks ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (osa II). I
10.Kohus tutvus hageja avaldusega hagist loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus kostja III vastu esitatud hagis lõpetada. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.
11.Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole kostja III hageja nõuet rahuldanud. Seega jäävad kostja III menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja III esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kostja III esindaja tasumäär on 180 eurot tunnis koos käibemaksuga (150 eurot käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
13.novembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on hilisemas lahendis pidanud põhjendatuks tasuks ka 147,49 eurot koos käibemaksuga (vt 9. märtsi 2016. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-21-182-15 p 14). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14 teine lõik). Käesolevas asjas ei ole kostja III esindaja nimetatud tasumäär põhjendatud. Kohtu hinnangul ei vasta see asja sisule ja keerukusele. Samuti arvestab kohus, 4 (8)
2-13-61894 et kostja III lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tuginedes kostja III esitatud dokumenditele leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik tasumäär on 60 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20% summas 12 eurot, st kokku 72 eurot.
12.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja III kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
13.Kohtu hinnang kostja III esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
09.01.16
03.02.16
kliendiga nõupidamine
Hageja vastuväited
1:05 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 30 min
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta kohus nõustub 0:30 hageja vastuväidetega 0:40 kõigis kostja III kuluna nimetatud positsioonides ja peab tervikuna põhjendatuks esindaja ajakulu 1 t ja 25 min vastavalt tabelis toodud jaotusele
hagi 3:45 kostja III esindaja on materjalidega samas asjas varasemalt tutvumine, esindanud teisi kostjad vastuse ja vastus hagile vastab koostamine hagile suures osas sõna-sõnalt varasematele kostja hagivastustele, seega põhjendatud ajakulu dokumentidega tutvumiseks asja uuel läbivaatamisel on 30 min ja hagi vastuse koostamise ajakulu on 10 min
04.02.16 menetluse 0:15 arvestades määruse sisu 0:05 uuendamise ja mahtu on määrusega põhjendatud ajakulu tutvumine 5 min
30.06.16 kohtuistungiks 0:20 arvestades, et hageja 0:10 ettevalmistamine loobus enne istungit hagist kostja III vastu, siis on põhjendatud üksnes see ajakulu, mis kulus hagist loobumise tutvumisele - 10 min Kokku 5:25 Kokku 1:25 (tund:minut) (tund:minut) (tundides) 5,42 (tundides) 1,42 Kohus määrab kostja III vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 102,24 eurot (lepingulise esindaja tasu 1,42 tunni eest tasumääraga 72 eurot tunnis). Rahuldamata jääb kostja taotlus 872,76 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 975 – 102,24). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
14.TsMS § 433 lg 1 alusel võib esitada loobumise vastuvõtmisele määruskaebuse hageja ja kostja III. TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks 5 (8)
2-13-61894 määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Tulenevalt sellest saab menetluskulude jaotusele esitada määruskaebuse vaid kostja III. II
15.Kohus leiab, et kostja II suhtes tagaseljaotsuse tegemise menetluslikud eeldused on täidetud, aga hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata selle õigusliku põhjendamatuse tõttu. Kõnealuse nõude menetluskulud jäävad hageja kanda.
16.TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, sh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja II istungile ei ilmunud ja hageja taotles istungil kostja II osas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus sedastab, et hageja taotluse rahuldamise peamine menetluslik eeldus ehk kostja II istungilt puudumine on täidetud, sest kostja II on kohtukutse kätte saanud, aga ei ole nõustunud kirjaliku menetlusega ega asja läbivaatamisega ilma temata. Hageja avaldas istungil, et tema esimese alternatiivina esitatud nõue on mõista võlgnevus välja solidaarselt ja teise eelistusena osavõlgnevusena. Seetõttu kontrollib kohus täiendavalt, kas menetluslikus mõttes tagaseljaotsuse tegemine on lubatav. Olukorras, kus hageja on esitanud nõudeid üksteist välistavatel alustel, võib olla otstarbekam ning hageja huve rohkem arvestav jätta tagaseljaotsus tegemata ning lahendada asi sisuliselt (vt Riigikohtu 16. aprilli 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-14 p 14). Riigikohus leidis hilisemas lahendis, et tagaseljaotsuse võib kohus teha alternatiivsete nõuete korral, juhul kui need nõuded ei ole üksteist välistavad (17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1129-14 p 16). Käesoleval juhul ei ole hageja alternatiivsed nõuded teineteist sel viisil välistavad, et neis ei saaks teha tagaseljaotsust. Seega saab kohus kontrollida hageja nõudeid tagaseljaotsuse tegemisel. Siiski ei tulene eelnevast, et kohus peaks hagi kostja II vastu rahuldama. Nimelt sätestab TsMS § 413 lg 1, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesoleval juhul tähendab kostja II vastamata jätmine ja istungilt puudumine menetluslikult eelkõige seda, et kohus saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja II poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemise menetluslikus olukorras tuleb aga kontrollida, kas need asjaolud võimaldavad esitatud hagi õiguslikku rahuldamist.
17.TsMS § 5 lg 1 näeb ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud (vt nt Riigikohtu 24. septembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Hageja tõi hagi alusena esile otsuse p-des 5 ja 6 märgitud asjaolud, millest kohus saab eespool p 16 neljanda lõigu järgi lähtuda nõuete lahendamisel. Sisuliselt väidab hageja, et elamu 6 (8)
2-13-61894 haldajana tegi ta 1. aprillist 1997 kuni 31. detsembrini 2010 kulutusi suuremas summas, kui need kajastusid korteriomanikele esitatud arvetel. Need asjaolud võimaldavad nõuete lahendamist kas lepingulise või lepinguvälise nõudena. Kuigi hageja on avaldanud, et ta ei soovi tugineda lepingulist vastutust reguleerivatele normidele, siis ei ole hageja seisukoht õiguse kohaldamise osas kohtule siduv.
18.Ajaliselt saab hageja nõudele kohaldada erinevaid õigusnorme. Enne 2001. aasta 1. juulit reguleeris korteriomandi valitsemisel tehtud kulutuste kandmise kohustust toonase korteriomandiseaduse § 10 lg 3, mis nägi ette, et (elamu) mõtteliste osade majandamise kulutused kannavad korteriomanikud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega, aga korteriomanik ei vastuta kulutuste eest, mis ületavad mõtteliste osade korrapärase korrashoiu ning remondi vajadused ja millega ta ei ole nõustunud. Alates
1.juulist 2001 tuleneb sama põhimõte kehtiva korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-test 1–3. Lisaks näeb KOS ette, milliste reeglite järgi toimub korteriomandite valitsemine kolmanda isiku poolt, eelkõige säilitab valitseja korteriomanike vara muust varast eraldi (§ 21 lg 4 esimene lause) ning koostab iga-aastase majanduskava, mis mh kajastab kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust (§ 22 lg 1 p 4 ja lg 3). Üldnormidena reguleerisid poolte võlasuhet enne 1. juulit 2002 Eesti NSV Tsiviilkoodeksi (TsK) sätted ja sellest kuupäevast alates VÕS. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi saab hageja nõude alus olla VÕS normistikus, sest hageja ei väida nõude tekkimist enne 1. juulit 2002.
19.Kohus leiab, et hageja ei saa nn endise valitseja rollis nõuda korteriomanikult sellise remondifondi summa tasumist, mida hageja ei ole kajastanud igakuistel arvetel ega muul viisil teinud korteriomanikule selgelt arusaadavaks enne elamu majandamise ühistule üleandmist. Eelkõige ei ole korteriomanikul kohustust kanda selliseid kulutusi, mida korteriomanikud ei ole elamu valitsemise kuluna otsustanud või heaks kiitnud. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks järeldada elamu korteriomanike tahet teha elamule kulutusi suuremas summas, kui need rahalised vahendid, mis elanikud andsid hageja käsutusse ja mida tuli hagejal hoida oma muust varast eraldi.
20.Lepingulisel alusel rahalise nõude rahuldamine eeldab, et kostjal oleks kas poolte kokkuleppest tulenev kohustus maksta hagejale teatav rahasumma (varem TsK § 224, kehtiva õiguse järgi VÕS § 108 lg 1) või oleks ta lepingu rikkumisega põhjustanud hagejale kahju (TsK § 222 lg 1, VÕS § 115 lg 1). Hageja ei väida, et ta oleks kostjaga II sõlminud lepingu, mis kohustanuks kostjat II enamaks kui esitatud arvetel märgitud rahasumma tasumiseks. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, milles seisneb kostja II lepingurikkumine ja hageja kahju olukorras, kus hageja ei heida kostjale II ette igakuiste arvete tasumata jätmist. Hageja esile toodud asjaoludel ei ole võimalik nõuda raha kostjalt II ka muudel lepingulistel alustel ega kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitisena. Sarnaselt on Tallinna Ringkonnakohus samas asjas tehtud otsuse p-s 30 leidnud, et hageja ei toonud esile lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid.
21.Samuti ei saa hagi rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1018 lg 1 p-d 1-3 sätestavad, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal sama seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või 7 (8)
2-13-61894 eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud, et kostja II on andnud oma heakskiidu hageja poolt tehtud kulutustele või, et asjaajamisele asumine vastas kostja II huvile või tahtele. Samuti ei nähtu hagi alusest, et asjaajamisele asumata jätmise korral oleks jäänud õigeaegselt täitmata kostja II seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
22.Lõpuks kontrollib kohus hagi rahuldamise võimalust alusetu rikastumise normide järgi. VÕS § 1028 lg 1 ja lg 2 p-d 1–3 näevad ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus, õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud, tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Kirjeldutud alusel ei ole hagi samuti võimalik rahuldada. VÕS § 1028 mõtte kohaselt kuuluvad selle sätte alla juhtumid, kui kohustus langeb ära tagasiulatuvalt. Hageja esitatud asjaoludest nähtub, et ta osutas ja vahendas korteriomanikele elamu haldus- ja hooldusteenust, sh teostas remonditöid. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema kohustus on ära langenud tagasiulatuvalt. Kuna hageja ei ole alusetu rikastumisest tuleneva saadu tagasiandmise nõude aluseks olevaid asjaolusid esile toonud, ei kuulu hagi ka alusetu rikastumise sätete alusel rahuldamisele.
23.Kuivõrd hageja ei ole hagi aluseks toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse hageja nõude rahuldamiseks kostja II osas, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.
24.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kostja II osas hagi rahuldamata, siis jäävad vastavad menetluskulud hageja kanda. Kostja II menetluses ei osalenud, seega määrab kohus kindlaks, et kostjale II hüvitatavad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.