Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

27 973,78 eurot 169 324,88 eurot

menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Pankrotihalduri aruanne Harju Maakohtu 27.03.2013. a määrusega kuulutati välja XXXOÜ pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. 03.03.2015. a esitas pankrotihaldur kohtule XXXOÜ (pankrotis) lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku pangakontol 1 353,07 eurot, kassas raha ei olnud. Pankrotivara koosnes debitoorsetest nõuetest, millest üks, summas 84 215 eurot, oli ebatõenäoliselt laekuv pankrotistunud Rootsi ettevõtja vastu. Võlgniku vara panditud ei olnud. Pankrotivarasse on laekunud kokku 4 700 eurot, sh debitoorsete nõuete laekumine 4 700 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud ja vastavaid väljamakseid ei tehtud. Menetluse kulud kokku olid 2 464,09 eurot, sellest massikohustused kokku summas 506,62 eurot (sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 504,90 eurot ja pangakulu 1,72 eurot) ja pankrotimenetluse kulud kokku summas 1 957,47 eurot (ajutise halduri tasu 1 530 eurot, ajutise halduri kulude hüvitis 138 eurot, riigilõiv 2 eurot, büroo rent ja kommunaalkulud 179,38 eurot, muud bürookulud, sh kantseleikaubad, paljundus, kontoritehnika jne, 39 eurot, transpordikulu 5 eurot, sidekulud 24 eurot, tõlketöö 40,09 eurot). Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta Jaotiste alusel on võlausaldajate nõuete rahuldamiseks välja makstud 333,23 eurot ja hoiustatud 2 016,77 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga koormatud vara ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara haldurile teada ja tema valduses ei ole. Ka ei ole reaalselt teistelt isikutelt vara saada. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemise käigus vormistas haldur end võlgniku pangakonto kasutajaks, lõpetas võlgniku poolt sõlmitud lepingud, nõudis sisse debitoorseid võlgnevusi. Haldur hoiustas laekunud raha pangakontodel, maksis välja pankrotimenetluse kulud ja massikohustused ning rahuldas jaotusettepaneku alusel võlausaldajate nõudeid. Haldur raamatupidamisteenust sisse ei ostnud, vaid korraldas seda ise ning esitas Maksu- ja Tolliametile ettenähtud aruandluse. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa , mille ulatuses ei ole raha saadud Eesti Vabariik, tunnustatud II järgu nõue 28 307,01 eurot, rahuldamata nõudeosa 27 973,78 eurot. XXX, tunnustatud II järgu nõue 171 341,65 eurot, rahuldamata nõudeosa 169 324,88 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud ja esitatavate hagide kohta Haldur pankrotimenetluses hagisid ei esitanud ja ei kavatse seda ka teha.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused

Kohtukulusid ei ole. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused moodustasid 138 eurot ning need on pankrotivara arvel hüvitatud. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri kulud summas 289,47 eurot. Maksu- ja Tolliamet teatas 22.10.2014. a, et neil ei ole halduri kulutustele vastuväiteid. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlausaldaja XXX (Norra Kuningriik) ei ole, vaatamata korduvalt talle nii inglise kui eesti keeles saadetud meilidele, SMS-le, telefonikõnele ja kontaktidele tema juhatuse liiget XXX eestis esitanud advokaat Juri Suliniga, haldurile seni teada andnud pangakonto numbrit, kuhu tuleks kanda jaotise alusel talle väljamaksmisele kuuluv summa. Seetõttu on haldur, kooskõlas PankrS § 155, hoiustanud vastava summa võlgniku pangakontol. Seega ei ole käesoleval ajal võimalik võlgnikku registrist kustutada ega haldurit oma kohustustest vabastada. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on ajutise halduri arvates orienteeritus ainult ühe kliendi teenindamisele, mistõttu tema raskustesse sattumine tõi kaasa ka võlgniku rahavoo katkemise ja sellega pankroti tekkimise. Tegemist oli ilmselt ebaõnnestunud äriplaaniga ja suutmatusega seda positiivses suunas muuta, kuna kolme tegutsemisaasta jooksul ei jõutud kasumisse ning kahjum pidevalt kasvas. Haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks raske juhtimisveana käsitletav või mõne kuriteo tunnustega tegu. Haldur palub kinnitada esitatud lõpparuanne ja kulud summas 289,47 eurot ning pankrotimenetlus lõpetada, määrata haldurile tasu 940 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, jätta haldur Kalle Mõtsnik halduri ülesannetest vabastamata ning määrata pankrotivõlgniku dokumentide hoidjaks pankrotivõlgniku juhatuse liige XXX. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud XXXOÜ (pankrotis) lõpparuandega, leiab, et see kuulub kinnitamisele. PankrS § 163 lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt PankrS § 163 lg-le 2, mille järgi võivad võlausaldajad esitada kohtule vastuväite lõpparuandele 10 päeva jooksul pankrotiseaduse § 163 lg 1 nimetatud teate avaldamisest. Teade lõpparuandega tutvumise kohta ilmus 26.02.2015. a väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Tutvunud asja materjalidega, leiab kohus, et lõpparuande kinnitamiseks ei ole takistusi, seega tuleb XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada. Võlgniku XXXOÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et XXXOÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele määrata XXXOÜ (pankrotis) juhatuse liige XXX. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. PankrS

§ 651 lg-te 1 kohaselt halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast. PankrS § 193 lg 4 järgi lisatakse pankrotihalduri tasule kas käibemaks või sotsiaalmaks. Pankrotihaldur on palunud määrata halduri tasu seaduses sätestatud alammääras, mis on 940 eurot (so 20% 4 700 euro suuruselt pankrotivaralt) ning millele lisandub sotsiaalmaks 310,20 eurot, samuti kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 289,47 eurot (millest riigilõiv on 2 eurot, büroo rent ja kommunaalkulud 179,38 eurot, mud bürookulud 39 eurot, transpordikulu 5 eurot, sidekulud 24 eurot ja tõlketöö 40,09 eurot). Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud et Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid halduri poolt tehtud kulutustele ning maksuhaldur nõustub halduri taotletava tasu suurusega. 19.03.2015. a e-kirjas palus kohus XXXOÜ (pankrotis) juhatuse liikmel XXX esitada kohtule oma seisukoht pankrotihalduri tasu taotlusele, võlgniku juhatuse liige kohtu poolt saadetud kirja kättesaamist kinnitanud ei ole ega ole ka esitanud kohtule oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihaldur Kalle Mõtsniku töötasuks 940 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 310,20 eurot. Kohus on ka seisukohal, et XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada pankrotihalduri taotletud summas 289,47 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbivaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Pärast PankrS § 165 lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmist esitab haldur kohtule aruande. Kohus otsustab halduri vabastamise pärast temalt aruande saamist, tehes selle kohta määruse (PankrS § 165 lg 4 ja 5). PankrS § 155 lg 2 sätestab, et kui võlausaldaja ei ole kahe aasta jooksul raha hoiustamisest arvates seda vastu võtnud, kaotab ta õiguse talle jaotise alusel kuuluvale rahale ning sellisel juhul jaotatakse hoiustatud raha ülejäänud võlausaldajate vahel. Kuivõrd üks XXXOÜ võlausaldajatest ei ole, vaatamata halduri korduvale nõudmisele, teatanud pangakonto numbrit, kuhu jaotise alusel talle väljamaksmisele kuuluvat raha kanda, on temale jaotise alusel kuuluv rahasumma hoiustatud. Kui võlausaldaja kahe aasta jooksul raha hoiustamisest seda vastu ei võta, kaotab ta õiguse talle jaotise alusel kuuluvale rahale ning sel juhul võib XXXOÜ pankrotivarasse veel raha laekuda. Seega tuleb XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur jätta pankrotimenetluse lõpetamisel tema ülesannetest vabastamata. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.