2-13-8381/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

võlgniku tegevuse jätkamist finantseerida ei kavatse. Võlgniku juhatuse liikmeteks on kogu tema tegevusaja kestel olnud PJA ja KAG. Võlgniku 2011.a. aastaaruande bilansi kohaselt oli tal 31.12.2011.a. seisuga lühiajalisi kohustusi kokku 230 891 eurot, käibevara aga 171 258 eurot ehk ca 60 000 eurot vähem, kui oleks vajalik olnud lühiajaliste võlgade tasumiseks. Põhivara (kontorimööbel ja -tehnika) on 8066 euro väärtuses ja pikaajalisi kohustusi 17 896 eurot. Antud bilansi põhjal arvutatud maksevõime näitajad, eriti maksevõime tase, on mitterahuldavad ja vara on rohkem kui 138% ulatuses finantseeritud võlgadega. Ajutise halduri taotlusel võlgniku poolt esitatud 20.02.2013.a. seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul käibevara 188 015 eurot, põhivara puudub, lühiajalisi kohustusi on 356 715 eurot ning pikaajalised kohustused puuduvad. Kahjumit on 2013.a. lisandunud veel 16 310 eurot ning omakapital on 168 700 euroga miinuses. Käibevara koosneb 159 713 euro ulatuses nõuetest ostjate vastu. Antud bilansi põhjal arvestatud maksevõimenäitajad on veelgi halvemad kui 31.12.2011.a. seisuga. Arvestades aga, et nõuded ostjate vastu koosnevad peamiselt (ca 150 600 euro ulatuses) nõuetest pankrotistunud TT AB vastu, millised on 114 772 euro ulatuses võimalik tasaarvestada tema poolt võlgnikule antud laenuga ja milline on tõenäoliselt mittelaekuv, siis on likviidset vara ainult ca 8000 euro väärtuses. Juhatuse liige oma vastuses ajutise halduri järelepärimisele vastab, et võlgnikul kassas raha puudub ja ka kassaraamatu andmeil seda pole, samuti puuduvat osalused teistes ettevõtjates. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbangas, kus konto jääk 08.03.2013 a seisuga on 1353 eurot ja Dnb Pangas, kus oleval kontol on 8,33 eurot. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid, kinnistusraamatu andmeil kinnisasju ning Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid. Täitemenetlusi võlgniku suhtes algatatud ei ole. Suuremad võlausaldajad on võlgnikule laenu andnud Norra ettevõtjad TCGAS (83 351 eurot) ja GGI (49 118 eurot) Maksuvõlg on 26 064 eurot, millele lisandub intress üle 1000 euro. Võlgnikul on reaalset vara ainult ca 8000 euro väärtuses, võlgasid aga ka pärast võimalikke tasaarvestusi üle 250 000 euro. Seega on kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Samal ajal on võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetanud ning mingeid sissetulekuid ei oma. Tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on ajutise halduri arvates orienteeritus ainult ühe kliendi teenindamisele, mistõttu tema raskustesse sattumine tõi kaasa ka võlgniku rahavoo katkemise ja sellega pankrotiolukorra tekkimise. Samas tuleb märkida, et tegemist oli ilmselt ebaõnnestunud äriplaaniga ja suutmatusega seda positiivses suunas muuta, kuna kolme tegutsemisaasta jooksul ei jõutud kasumisse ning kahjum pidevalt kasvas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kooskõlas PankS § 23 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub ajutine pankrotihaldur määrata ajutise halduri tasuks 1530 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste katteks 138 eurot (lisandub käibemaks). Halduri kulude hüvitise koos käibemaksuga 165,6 eurot palub haldur välja mõista Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜIe (konto 1120168326 Swedbank AS). Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TG OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik ́u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 250 000 eurot ning reaalset vara ca

8000 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige PJA ́i (ik 34511090304). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1530 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste katteks 138 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1530 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste katteks 138 eurot (lisandub käibemaks) pankrotivara arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik