Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

2-13-26374 Kohtu poolt kindlaks tehtud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 31.03.2014 otsusega rahuldati TERE AS hagi AS Põlva Vesi vastu võlgnevuse – 102 059,75 euro – puudumise tuvastamiseks ning menetluskulud jäeti AS-i Põlva Vesi kanda. Nimetatud kohtuotsus jõustus 16.02.2015 (II kd, tl 49-53). Hageja esitas 18.02.2015 Tartu Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 7172,06 eurot, millest 1300 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv ning 5822,06 eurot hageja lepingulise esindaja kulud (käibemaksuta). Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni (II kd, tl 155-156). Kostja leiab vastuses (II kd, tl 177-178), et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud vaid osaliselt, sest õigusabikulu on põhjendamatult suur. Hageja ei ole põhjendanud, miks on võetud esindajaks advokaat väljaspool äriühingu (hageja) asukohta, mistõttu on tekkinud sõidukulud, mille kandmine ei ole asjakohane. Kostja arvates on põhjendamatu ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest nõutud lepingulise esindaja tasu. Kostja arvates on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 3777,60 (47,22 x 80) eurot käibemaksuta, arvestades hageja esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kohtuistungitest osavõttu jms. 17.03.2015 esitatud arvamuses (II kd, tl 181-182) hageja vähendas oma õigusabiklude väljamõistmise nõuet 5702,06 eurole ega nõua kostjalt menetluskulude hüvitamist menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest (summas 120 eurot).

TsMS § 174 lg 4 esimene lause sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagi esitamisel 25.06.2013 tasunud riigilõivu 1300 eurot (II kd, tl 158), mis vastab hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi hagi hinnalt 102 059,75 eurot tasumisele kuuluva riigilõivu soodusmäärale. Hagi tagamise avalduse esitamisel 26.05.2013 on hageja tasunud riigilõivu 50 eurot (II kd, tl 157), mis vastab hagi tagamise avalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 16 järgi hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu määrale. Kuna hageja menetluskulud jäid kostja kanda täies ulatuses, on võimalik kostjalt välja mõista kogu hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1350 eurot tasutud riigilõivu katteks. Hageja nõuab kostjalt ka lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. 2 (7)

2-13-26374

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Hagejat on menetluse käigus esindanud vandeadvokaat Helmeri Indela Advokaadibüroo ALTERNA OÜ ja Advokaadibüroo Indela & Elunurm OÜ kaudu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määruses asjas nr 3-2-1-161-11 on selgitatud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus asjas nr 3-2-1-65-13). Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrusega asjas 3-2-1-153-13 on tunnistatud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Kohus leiab, et seoses põhiseaduse vastaseks tunnistamisega ei saa kohus antud asja lahendamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr 137 sätestatust. Hageja lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust tuleb hinnata vastavalt TsMS § 175 lg 1– 31 sätestatud üldnormidele, kus põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 kohaselt esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus.

Arvest nr 5-130230 (II kd, tl 159) nähtub, et 31.05.2013 esitas Advokaadibüroo ALTERNA OÜ hagejale arve, milles nõudis hagejalt 5 tunni õigusabi eest 400 eurot (käibemaksuta). Arve järgi seisnes õigusabi kliendi materjalide läbitöötamises ja õigusliku positsiooni väljakujundamises, Tartu Maakohtule kliendi 26.05.2013 hagi tagamise taotluse koostamises, lisade komplekteerimises ja menetlusdokumendi kohtule esitamises, milleks kulus 4 tundi 30 minutit, ning hageja 27.05.2013 teate koostamises ja kohtule edastamises, milleks kulus 30 minutit. Arvestades antud tsiviilasja keskmist keerukust ning asjaolu, et esindaja pidi läbi töötama kliendi materjalid, välja kujundama õigusliku positsiooni ning koostama hagi tagamise avalduse (I kd, tl 2-4) ja informatiivse teate kohtule (I kd, tl 35-36), siis loeb maakohus arvel nr 5-130230 märgitud toiminguid vajalikuks ja ajakulu - 5 tundi - põhjendatuks. 3 (7)

2-13-26374

Arvest nr 5-130277 (II kd, tl 160) nähtub, et 30.06.2013 esitas Advokaadibüroo ALTERNA OÜ hagejale arve, milles nõudis hagejalt 13,6 tunni õigusabi eest 1088 euro (käibemaksuta) tasumist. Arve järgi seisnes õigusabi kliendi põhiliste väidete väljatöötamises ja hagiavalduse koostamises (7 lk-d 15-st), milleks kulus 4 tundi 42 minutit, hagiavalduse koostamises (8lkd 15-st), menetlusdokumendi lõplikus redigeerimises, tõendite komplekteerimises ning menetlusdokumendi kohtule edastamises, milleks kulus 4 tundi 54 minutit, Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse vastuse koostamises ja esitamises, milleks kulus 4 tundi. Kostja leiab, et 30.06.2013 arve nr 5-130277 lisas näidatud lepingulise esindaja ajakulu on arvestades antud tsiviilvaidluse keerukuse astet ja mahukust ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada. Põhjendatud ajakulu kliendi hagiavalduse koostamiseks, menetlusdokumendi redigeerimiseks, tõendite komplekteerimiseks ning menetlusdokumendi kohtule edastamiseks 4,54 tunni asemel oleks 1,5 tundi. Kohus leiab, et kliendi põhiliste väidete väljatöötamiseks ja hagiavalduse koostamiseks märgitud ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Tuleb arvestada, et haginõude esitamise aluseks olevad faktilised asjaolud, õiguslikud ja tõenduslikud probleemid olid hageja lepingulisele esindajale olulises ulatuses teada juba pretensioonide (I kd, tl 16-19, 29-30, 136), vastuse (I kd, tl 21-23) ning hagi tagamise avalduse koostamisega, mistõttu sai ta hagiavalduse koostamisel juhinduda varem talletatud dokumentidest ja kogutud andmetest. Arvestades asja keskmist keerukust ning varasemalt koostatud dokumentide kasutamise võimalust, peab kohus põhjendatud ajakuluks seoses hagiavalduse koostamisega (mis hõlmab kliendi väidete väljatöötamist, menetlusdokumendi redigeerimist, tõendite kogumist jms) 6 tundi. Määruskaebusele vastuse (I kd, tl 53-58) koostamist ja sellega seotud ajakulu 4 tundi – saab samuti pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Seega peab kohus arve nr 5-130277 järgi põhjendatud õigusteenuse ajakuluks kokku 10 tundi. Arvest nr 5-130471 (II kd, tl 161) nähtub, et 20.01.2014 esitas Advokaadibüroo Indela & Elunurm OÜ hagejale arve, milles nõudis hagejalt 10 tunni õigusabi eest 800 euro (käibemaksuta) tasumist. Arve järgi seisnes õigusabi kostja vastuse ja selle lisade läbitöötamises ning hageja arvamuse koostamises (5 lk-d 13-st), milleks kulus 5 tundi, ning hageja arvamuse koostamises (8 lk-d 13-st), milleks kulus 5 tundi. Kostja leiab, et 20.01.2014 arvel nr 5-130471 on märgitud ajakulu topelt. Hageja lepingulise esindaja poolt on koostatud arvamus kostja vastuse kohta hagiavaldusele (II kd, tl 10-16). Nimetatud arvamuses on hageja valdavas osas korranud hagiavalduses märgitud asjaolusid ning asunud kummutama kostja vastuses (I kd, tl 160-164) toodud vastuväiteid. Seega pole arvamuse koostamine olnud eriti raske ega keerukas. Seetõttu leiab kohus, et õigusabi 10 tunni ulatuses kostja vastusega tutvumiseks ja hageja arvamuse koostamiseks on ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks ajakuluks kostja vastusega tutvumisel 1 tundi ja arvamuse koostamisel 4 tundi. Seega saab lugeda arve nr 5-130471 järgi põhjendatud õigusteenuse ajakuluks kokku 5 tundi. Hageja nõuab 31.03.2014 arve nr 5-130554 alusel õigusabikulude väljamõistmist summas 1376,09 eurot. Arvest nr 5-130554 (II kd, tl 162) nähtub, et 31.03.2014 esitas Advokaadibüroo Indela & Elunurm OÜ hagejale arve, milles nõudis hagejalt 16,1 tunni õigusabi eest 1288 eurot (käibemaksuta) ning kütusekulu eest 88,09 eurot (käibemaksuta).

4 (7)

2-13-26374 Arve järgi seisnes õigusabi Tartu Maakohtu 07.03.2014 kohtuistungiks ettevalmistamises, milleks kulus 2 tundi 36 minutit, kohtuistungil osalemises, milleks kulus 4 tundi, Tartu Maakohtu 21.03.2014 kohtuistungiks ettevalmistamises, milleks kulus 2 tundi 30 minutit, ja kohtuistungil osalemises, milleks kulus 7 tundi. Kostja arvates on arve põhjendatud õigusabikulu 1288 euro osas, kuid kütusekulu 88,09 eurot on kostja arvates põhjendamatu. 07.03.2014 eelistungi ja 21.03.2014 kohtuistungi protokollist (II kd, tl 21-25, 40-48) nähtub, et nimetatud kuupäevadel osales hageja esindaja istungitel ligi 11 tundi. Kuna kostja on pidanud põhjendatuks ka ajakulu istungiteks ettevalmistamisele, tuleb ajakulu istungiteks ettevalmistamisele lugeda põhjendatuks arvel märgitud ulatuses, s.o 5 tundi 06 minutit. Seega saab lugeda arve nr 5-130554 järgi põhjendatud õigusteenuse ajakuluks kokku 16,1 tundi Kostja arvates on hageja lepingulise esindaja kütusekulu 88,09 eurot põhjendamatult suur ning kütuse vms õigusteenuse osutamisega mitteseotud kulu väljamõistmine on vastuolus rakendatava kohtupraktikaga. Hageja ei ole põhjendanud ka seda, miks on võetud esindajaks advokaat väljaspool äriühingu (hageja) asukohta, mistõttu on tekkinud sõidukulud, mille kandmine ei ole asjakohane. Kohtu arvates on kostja seisukoht, et hageja lepingulise esindaja kütusekulu (88,09 eurot) on ülemäära suur ning hageja oleks pidanud vältima esindaja võtmist Tallinnast, põhjendamatu. Kütusekulu on menetlusosalise lepingulise esindaja sõidukulu, mille väljamõistmist on hagejal õigus kostjalt nõuda. Menetlusosalisel on õigus vabalt valida endale esindaja. Hageja on põhjendanud sõidukulu suurust sellega, et vandeadvokaat kasutas 07. ja 21.03.2014 Tallinnas Põlva ja tagasi sõitmiseks (vahemaa kokku 924 km) sõidukit Lexus GS300, mille bensiinikulu 100 km kohta on 9,8 liitrit ning kütusehind oli 1,1 eurot liiter (II kd, tl 182). Seega oli sõiduki kütusekulu 924 km läbimisel ligi 90 liitrit (924x9,8/100). Järelikult on hagejal õigus nõuda oma esindaja sõidukulu katteks kostjalt 88,09 eurot. Arvest nr 5-130622 (II kd, tl 163) nähtub, et 31.05.2014 esitas Advokaadibüroo Indela & Elunurm OÜ hagejale arve, milles nõudis hagejalt 14,8 tunni õigusabi eest 1184 euro (käibemaksuta) tasumist. Arve järgi seisnes õigusabi kostja apellatsioonkaebusega tutvumises ja apellatsioonkaebuse kohta vastuse koostamises (7 lk-d 17-st), milleks kulus 7 tundi 30 minutit, ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamises (10 lk-d 17-st), lõplikus redigeerimises ja ringkonnakohtule esitamises, milleks kulus 7 tundi 18 minutit. Kostja leiab, et 31.05.2014 arvel märgitud lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumise, õigusliku analüüsi koostamise ja kliendi apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja kliendi apellatsioonkaebuse vastuse koostamise, dokumendi redigeerimise ja ringkonnakohtule esitamise eest 7,30 tundi 26.05.2014 tehtud toimingute eest ja 7,18 tundi 27.05.2014 tehtud toimingute eest on põhjendamatult suur. Kostja arvates on põhjendatud ajakulu 2 tundi nii 26.05.2014 tehtud toimingute kui ka 27.05.2014 tehtud toimingute eest so kokku 4 tundi. Kohtu arvates on ajakulu (14 tundi 48 minutit) apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise osas ilmselgelt ülepaisutatud. Vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 79-87) on hageja valdavas osas korranud varasemates menetlusdokumentides sisalduvaid asjaolusid ja seisukohti. Kohtu arvates on

5 (7)

2-13-26374 põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumise ja selle kohta vastuse koostamise eest, s.o arve nr 5-130622 järgi kokku 6 tundi. Arvest nr 31 (II kd, tl 164) nähtub, et 29.08.2014 esitas Advokaadibüroo Indela & Elunurm OÜ hagejale arve, milles nõudis hagejalt 400 euro (käibemaksuta) tasumist Tartu Ringkonnakohtule hageja 05.09.2014 seisukohtade koostamiseks (9 lk-d 9-st) kulunud 5 tunni eest. Kostja leiab, et arvel nr 31 märgitud ajakulu on ebamõistlikult. Kohus leiab, et kuna hageja 05.09.2014 vastus (II kd, t 101-105) kostja taotlusele hagi tagamise abinõu muutmiseks oli õiguslikult ja sisuliselt lihtne menetlusdokument, siis loeb kohus arvel nr 31 märgitud õigusabi põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Hageja nõuab 30.09.2014 arve nr 50 alusel õigusabikulude väljamõistmist summas 453,97 eurot. Arvest nr 50 (II kd, tl 165) nähtub, et 30.09.2014 esitas Advokaadibüroo Indela & Elunurm OÜ hagejale arve, milles nõudis hagejalt 5,3 tunni õigusabi eest 416 eurot (käibemaksuta) ning kütusekulu eest 37,97 eurot (käibemaksuta). Arve järgi seisnes õigusabi Tartu Ringkonnakohtule kliendi 24.09.2014 seisukohtade koostamises vastuseks AS Põlva Vesi (kostja) 19.09.2014 tõendi esitamise taotlusele, milleks kulus 2 tundi, Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2014 kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamises, milleks kulus 2,5 tundi, ja kliendi esindamises Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2014 kohtuistungil, milleks kulus 0,7 tundi. Kostja arvates on arve põhjendatud õigusabikulu 416 euro osas, kuid kütusekulu 37,97 eurot on kostja arvates põhjendamatu. Kuna arvel nr 50 märgitud õigusteenuse osutamise ajakulule ei ole kostja vastu vaielnud, siis loeb maakohus Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2014 istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kulunud aega – kokku 5,2 tundi – vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks. Kohtu arvates on põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja sõidukulu nõue. Hageja esindaja kasutas 24.09.2014 Tallinnas Tartu ja tagasi sõitmiseks (vahemaa kokku 360 km) sõidukit Lexus GS300, mille bensiinikulu 100 km kohta on 9,8 liitrit ning kütusehind oli 1,1 eurot liiter (II kd, tl 182). Seega oli sõiduki kütusekulu 360 km läbimisel ligi 35 liitrit (360x9,8/100). Järelikult on hagejal õigus nõuda oma esindaja sõidukulu katteks kostjalt 37,97 eurot.

Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu eeltoodud arvete järgi kokku 50,3 tundi (5 tundi + 10 tundi + 5 tundi + 16,1 tundi + 6 tundi + 3 tundi + 5,2 tundi). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ( Riigikohtu 13. 11. 2013 määrus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on korduvalt põhjendatuks ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10. 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

6 (7)

2-13-26374 Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) jääb seega kohtupraktikas aktsepteeritud määradesse. Ka kostja pole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) suhtes. Seega tuleb lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja tasuks 4024 eurot (80 x 50,3) ning lepingulise esindaja sõidukuluks 126,06 eurot (88,09 + 37,97). Järelikult tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista kokku 5500,06 (4024 + 126,06 + 1350) eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub antud määrus, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.