Muud › Muud hagiasjad

2-13-26374 Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse (I kd, tl 92-99) järgi sõlmisid TERE AS (hageja) ja AS Põlva Vesi (kostja) 01.01.2009 teenuslepingu nr 614, mille alusel kohustus kostja osutama hagejale reovee puhastamise ja sademevee ärajuhtimise teenust. Kostja esitas hagejale reovee puhastamise ja sademevee ärajuhtimise eest 30.09.2012 arve summas 61 260,19 eurot, 31.03.2013 arve summas 73 307,81 eurot ja 31.05.2013 arve summas 42 741,22 eurot. Hageja tunnistas 30.09.2012 arvet summas 21 088,31 eurot, 31.03.2013 arvet summas 25 146,01 eurot ja 31.05.2013 arvet summas 29 015,15 eurot, mis vastab reovee puhastustasu I hinnagrupi tariifidele. Hageja keeldub tasumast reovee puhastamise eest suuremate tariifide järgi, kuna kostja pole tõendanud, et tal oleks õigus nõuda reovee puhastustasu I hinnagrupi tariifist suurema tariifi järgi. Kostja on rikkunud süstemaatiliselt reoveeproovide võtmisel õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mistõttu reoveeproovid pole esinduslikud ning analüüsitulemused ja nende alusel väljastatud arved pole seaduslikud ja usaldusväärsed. Arvete aluseks olevad proovivõtuprotokollid pole usaldusväärsed, kuna hagejat ei kutsutud vastavalt kehtivates õigusaktides ja teenuslepingus sätestatule reoveest proovi võtmise juurde. Samuti on ebausaldusväärsed arvete lisatud analüüsid, kuna punktiproov pole Keskkonnaministri 06.05.2002 määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ § 24 lg 4-6 alusel esinduslik ega seaduslik, sest viidatud normide alusel tuleb hageja ettevõttest pärinevas reovees reoainete sisalduse väga suuruse kõikumise tõttu võtta keskmistatud proove. Peale selle polnud reoveeproovid nõuetekohaselt pitseeritud. Kliendi maksekohustuse tekkimise aluseks saavad olla ainult usaldusväärselt pitseeritud reoveeproovid, kuna pitseerimine tagab reoveeproovi puutumatuse ning välistab võimaluse, et pärast proovi võtmist kuid enne proovi laborisse jõudmist reoveeproovi rikutakse või prooviga manipuleeritakse. Eelnevast tulenevalt palub hageja kohtul tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostja 30.09.2012 arvet 40 171,88 euro ulatuses, 31.03.2013 arvet 48 161,80 euro ulatuses ning 31.05.2013 arvet 13 726,07 euro ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja väited kostja 30.09.2012, 31.03.2013 ja 31.05.2013 arve aluseks olnud proovivõttude puuduste või nende ebausaldusväärsuse ja mitteesinduslikkuse kohta 2 (9)

2-13-26374 on alusetud, mistõttu on nende alusel koostatud analüüsid ja arved õiguspärased ning puuduvad igasugused alused nende vaidlustamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt: - oli ta hagejat teavitanud kõigist kolmest vaidlusalusest proovivõtmisest, millest esimesel kahel osales hageja esindaja. Hageja proovivõtust etteteatamist 35-45 minutit võib pidada mõistlikuks etteteatamisajaks. Samas ei sõltunud proovivõtu esinduslikkus sellest, kas proovivõtust oli teavitatud hagejat ja kas viimase esindaja seal osales või mitte; - tal ei olnud vaja võetud proove pitseerida, sest seda ei nõudnud hageja; - tal ei olnud kohustust võtta punktproovi asemel keskmistatud proove, mistõttu tuli reovee puhastamise tasu määrata vastavalt analüüsitulemusele. Isegi siis, kui oleks ühe punktproovi asemel võetud kaks punktproovi, ei oleks see muutnud reovee eest võetava tasu suurust.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hagejale kuulub Põlvas tootmisüksus, kus toodetakse erinevaid piimasaadusi; - poolte vahel on sõlmitud teenuslepingu nr 614 (I kd, tl 101-102), mille alusel kohustus kostja osutama hagejale reovee puhastamise ja sademevee ärajuhtimise teenust ning viimane kohustus selle eest maksma hagejale teenustasu arve alusel vastavalt kehtestatud määradele; - kostja nõudis hagejalt tasu perioodil 01. - 30.09.2012 toimunud reovee puhastamise ja sademevee ärajuhtimise eest 30.09.2012 arve nr 122105 (I kd, tl 112) järgi kokku 61 260,19 eurot (sh käibemaks 20%), millest hageja on tunnistanud reovee puhastustasu I hinnagrupi tariifi järgi ja ära tasunud kokku 21 088,31 eurot (sh käibemaks 20%); - kostja nõudis hagejalt tasu perioodil 01. - 31.03.2013 toimunud reovee puhastamise ja sademevee ärajuhtimise eest 31.03.2013 arve nr 126326 (I kd, tl 125) järgi kokku 73 307,81 eurot (sh käibemaks 20%), millest hageja on tunnistanud reovee puhastustasu I hinnagrupi tariifi järgi ja ära tasunud kokku 25 146,01 eurot (sh käibemaks 20%); - kostja nõudis hagejalt tasu perioodil 01. - 31.05.2013 toimunud reovee puhastamise ja sademevee ärajuhtimise eest 31.05.2013 arve nr 127493 (I kd, tl 132) järgi kokku 42 741,22 eurot (sh käibemaks 20%), millest hageja on tunnistanud reovee puhastustasu I hinnagrupi tariifi järgi ja ära tasunud kokku 29 015,15 eurot (sh käibemaks 20%); - arves nr 122105 nõudis kostja hagejalt muu hulgas 17527 m3 reovee puhastamise tasu kahekordses II hinnagrupi tasumääras lähtudes analüüsiakti TA12002276 (I kd, tl 112) tulemustest, mille aluseks oli 05.09.2012 kell 9.30 võetud punktproov Põlva linna reoveepuhastisse sisenevast kanalikaevust K-PP (I kd, tl 114-115); - arves nr 126326 nõudis kostja hagejalt muu hulgas 21013 m3 reovee puhastamise tasu kahekordses II hinnagrupi tasumääras lähtudes analüüsi nr 333 (I kd, tl 126) tulemustest, mille aluseks oli 20.03.2013 kell 13.05 võetud punktproov Põlva linna reoveepuhastisse sisenevast kanalikaevust K-PP (I kd, tl 127-128); - arves nr 127493 nõudis kostja hagejalt muu hulgas 24337 m3 reovee puhastamise tasu II hinnagrupi tasumääras lähtudes analüüsiakti TA13001152 (I kd, tl 133) tulemustest, mille aluseks oli 22.05.2013 kell 11.05 võetud punktproov Põlva linna reoveepuhastisse sisenevast kanalikaevust K-PP (I kd, tl 134-135). 3 (9)

2-13-26374

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt võetud reoveeproove 05.09.2012, 20.03. ja 22.05.2013 saab pidada esinduslikeks ja usaldusväärseteks ning kas eelnimetatud punktproovid andsid kostjale õiguse hagejalt tasu nõudmiseks kehtestatud I hinnagrupi tariifist suuremas määras. Pooltevaheline kliendileping hageja tootmisüksusest ja selle territooriumilt saabuva reovee puhastamise ja sademevee ärajuhtimise kohta sarnaneb oma olemuselt ja eesmärgilt kõige enam töövõtulepingule. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kliendilepingu p 8 järgi tasutakse vee- kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste eest teenustasu kostja arvete alusel vastavalt Põlva Linnavolikogu poolt kehtestatud veevarustuse, reovee, ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinna reguleerimise korrale. Põlva Linnavolikogu 14.03.2007 määrusega nr 8 kehtestatud „Veevarustuse, reovee, ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinna reguleerimise kord“ (Kord) § 3 lg 6 sätestab, et reovee puhastamise ja puhastatud heitvee loodusesse juhtimise tasu kujundatakse hinnagruppide alusel. Vastavalt saasteainete kontsentratsioonidele ühiskanalisatsiooni suunatavas reovees jaotatakse kliendid hinnagruppidesse järgmiselt:

Saasteaine näitaja I grupp

II grupp

Hõljuvaine mg/l BHT7 mg/l Üldfosfor mg/l Üldlämmastik mg/l pH

401-799 851-1399 15,1-19,9 75-99 5,50-5,99 või 9,01-9,50 1501-2500 60-80 0,6-1,0

kuni 400 kuni 850 kuni 15,0 kuni 75 6,0 - 9,0

KHT mg/l kuni 1500 Rasvad kuni 60 Naftasaadused mg/l kuni 0,6

Maksimaalne piirkontsentratsioon (MPK) 800 ja üle 1400 ja üle 20 ja üle 100 ja üle alla 5,49 või üle 9,51 2500 ja üle 1,0 ja üle

Korra § 3 lg 7 sätestab, et hinnagrupp määratakse kliendi reoveest võetavate analüüside põhjal maksimaalse saasteaine sisalduse järgi. Korra § 3 lg 8 sätestab, et kasvõi ühe saasteaine osas grupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel võetakse reovee eest tasumise aluseks järgmine grupp. Korra § 3 lg 9 esimese lause kohaselt rakendatakse maksimaalse piirkontsentratsiooni ületamisel kahekordset II grupi tasumäära. Tulenevalt eelmärgitust peab kostja tõendama, et ta on puhastanud 2012. a septembris ning 2013. a märtsis ja mais hageja poolt reoveepuhastisse lastud reovett, mille saasteainete kontsentratsioon ületas kehtestatud I hinnagrupi arvnäitajaid. Järelikult tuleb kostjal tõendada ka seda, et tema valitud proovivõtutoimingud (sh reoveeproovi liik) on lubatavad ja annavad usaldusväärse analüüsitulemuse. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 14 lg 8 kohaselt on reovee ärajuhtimise ja puhastamise hinna arvestamise aluseks võetud vee maht. ÜVVKS § 15 lg 2 sätestab, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo-, sademete-, drenaaživee ja muu pinnase- või pinnavee kogust 4 (9)

2-13-26374 arvestatakse või mõõdetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt. Sama seaduse § 15 lg 3 kohaselt tuleb ühiskanalisatsiooni juhitava vee reostusnäitajate mõõtmisel arvestada veeseaduse § 121 lõike 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele ja analüüsi referentmeetoditele esitatavaid nõudeid. Veeseaduse (VeeS) § 121 lg 1 sätestab, et veeuuring on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, reostuse kindlakstegemise ning keskkonnaloa taotlusmaterjalide kontrollimise eesmärgil. Veeuuring on ka proovi võtmine ja analüüsimine, kui seda teeb vee erikasutusloa andja vee erikasutaja üle kontrollseire teostamise eesmärgil või vee-ettevõtja. VeeS § 121 lg 22 kohaselt kasutatakse veeuuringuteks proovide võtmisel käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetodeid. VeeS § 121 lg 3 sätestab, et vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile ja tema tegevuse kvaliteedi tagamisele esitatavad nõuded, nende uuringute raames tehtavate analüüside kvaliteedile esitatavad nõuded ning veeuuringuteks kasutatavad põhja-, pinna-, mere-, heit- ja reovee ning reoveesette proovivõtumeetodid ja analüüsi referentmeetodid kehtestab keskkonnaminister määrusega. Põlva Linnavolikogu 07.02.2007 määrusega nr 4 kehtestatud „Põlva linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri“ (edaspidi Eeskiri) § 15 lg 1 sätestab muu hulgas, et vee-ettevõtja määrab vajadusel kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Laskumata vaidlusesse, kas proovivõtmise juurde oli kutsutud mõistlikku etteteatamistähtaega arvestades hageja ja kas selle juures viibis viimase esindaja ning kas ja kuidas need asjaolud, sealhulgas proovi pitseerimata jätmine, võisid omakorda mõjutada proovi esinduslikkust ja usaldusväärsust, käsitleb kohus kõigepealt kostja valitud proovivõtutoimingu – kord kuus ühe punktproovi võtmise – lubatavust. Keskkonnaministri 06.05.2002 määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ (kuni 31.05.2013 kehtinud redaktsioon, edaspidi Proovivõtumeetodid) § 23 sätestas, et heitveest võetavate proovide liigid on punktproov, ajas keskmistatud proov ja vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov. Proovivõtumeetodite § 24 lg 4 kohaselt tuli prooviliigi valimisel eelnevalt välja selgitada reostusallika heitvee formeerumise iseärasused. Üldjuhul võetakse automaatsete proovivõtuseadmetega 24-tunnise või tootmisobjektidel tööpäevase vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov. Proovivõtumeetodite § 24 lg 5 kohaselt näitab heitveest võetav punktproov heitvee koostist kindlal ajahetkel, kuid heitvee koguse ja koostise vähese (±10%) varieeruvuse korral on selle tulemus esinduslik ka pikema ajavahemiku suhtes. Proovivõtumeetodite § 24 lg 6 sätestas, et kui heitvee vooluhulk ja kvaliteet on muutlik, tuli esindusliku keskmistatud proovi saamiseks võtta punktproove tihedalt. Tootmisest pärineva heitvee korral on oluline, et keskmistatud proovid sisaldaksid tippkoormuse ajal võetud punktproove. Proovivõtumeetodite § 24 lg 7 sätestas, et kui turbulentne voolamine puudub või tekitatakse voolamine kunstlikult, tuleb mitmest eri kohast piki voolu võtta punktproovid, mis keskmistatakse. Eeskirja § 15 lg 3 sätestab, et regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. Eeskirja § 15 lg 6 kohaselt on vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud 5 (9)

2-13-26374 tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale viimase nõudmisel teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse. Kuigi eelmärgitud õigusaktides ei ole vee-ettevõtjale konkreetset prooviliiki otseselt ette kirjutatud, pidi kostja proovivõtu sageduse, selle võimalike eritingimuste ja reoainesisalduse näitajate määramisel arvestama eelkõige hagejalt saabuva reovee formeerumise iseärasustega. Kostja pidi välja selgitama ja teadma, et hageja tootmisüksus Põlvas tegeleb erinevate piimatoodete valmistamisega ning sellest tulenevalt eksisteerivad seal erinevad tootmistsüklid, mille tõttu reeglina on sealt väljuva reovee vooluhulk ja kvaliteet väga muutlikud. Taolisest reovee formeerumise iseärasusest lähtudes pidi kostja valima sobiva ja vajaliku proovivõtu liigi, mille tulemus kajastaks reoveeainete sisaldust võimalikult objektiivselt. Samuti pidi kostja prooviliigi valikul arvestama proovivõtumeetodite § 24 lg 4 teises lauses ja lg-s 5 kehtestatud nõudeid, et üldjuhul võetakse reoveest automaatsete proovivõtuseadmetega 24-tunnise või tootmisobjektidel tööpäevase vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov ning vaid reovee koguse ja koostise vähese (+/-10%) muutumise korral saab olla punktproov esinduslik pikema ajavahemiku suhtes. Seega ainuüksi sellest, et tegemist oli tootmisobjektilt tuleva reoveega, pidi kostja kõigepealt kaaluma tööpäevase vooluhulgaga proportsionaalse keskmistatud proovi võtmist, kui puudus võimalus automaatsete proovivõtuseadmete ööpäevaringseks kasutamiseks. Käesoleval juhul on kõigi kolme vaidlusaluse arvega seotud reovee punkproov võetud kostjal vaid üks kord kuus, s.o 05.09.2012 ning 20.03. ja 22.05.2013 (I kd, tl 114-115, 127-128, 134135). Neile eelnev ja järgnev punktproov on samuti võetud kord kuus, s.o vastavalt 22.08. ja 09.10.2012 (I kd, tl 161, 142-143) ning 06.02., 18.04. ja 12.06.2013 (I kd, tl 169-170, 177178, 181-182). Analüüsiaktide TA12002276 (I kd, tl 112), nr 333 (I kd, tl 126) ja TA13001152 (I kd, tl 133) alusel oli proovitulemused järgmised: 1) 05.09.2012 punktproovis - pH 10,1; hõljuvaine 1200 mg/l; biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 2550 mg/l; keemiline hapnikutarve (KHTCr) 3106 mg/l; üldlämmastik (Nüld) 90 mg/l ja üldfosfor (Püld) 12 mg/l; 2) 20.03.2013 punktproovis - pH 6,77; hõljuvaine 1700 mg/l; BHT7 2700 mg/l; KHT 11950 mg/l; Nüld 91,3 mg/l ja Püld 18,2 mg/l; 3) 22.05.2013 punktproovis - pH 9,4; hõljuvaine 110 mg/l; BHT7 200 mg/l; KHTCr 420 mg/l; Nüld 17 mg/l ja Püld 3,0 mg/l. Millest lähtuvalt luges või sai lugeda kostja 05.09.2012 ning 20.03. ja 22.05.2013 punktproovi tulemuse kehtivaks ja objektiivseks kogu vastaval kalendrikuul, sealjuures sõltumata proovivõtmisest ajast ning seda veel erineval arvul päevadel nii tagasi- kui ka etteulatuvalt, ta millegagi põhjendada ei oska. Kuna kostja soovis kindlaks teha hagejalt tulnud reoveeainete näitajaid ühe kalendrikuu kohta ning reo- ja heitvesi oma olemuselt on suhteliselt sarnased veeliigid, siis oli kostjal tarvis reoveeproovide võtmisel lähtuda ka Proovivõtumeetodite § 6 lg-st 6, mis sätestas keskmistatud proovi võtmise kohustuse, kui tahetakse määrata uuritavate näitajate keskmist väärtust ja kui on kontrollitavaks objektiks heitvesi. Sellisel puhul oli vajalik võtta proove, kas ajas keskmistatult (segatakse püsiva vooluhulga juures ühesuguse ajavahemiku järel võetud võrdse mahuga punktproovid) või vooluhulgaga proportsionaalselt (segatakse ühesuguse ajavahemiku järel vooluhulgaga proportsionaalse mahuga võetud punktvõi valikproovid). Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjal ühe punktprooviga kuus võimalik

6 (9)

2-13-26374 tõendada hageja reoveeainete näitajaid jooksva kalendrikuu suhtes, kuna see ei saanud kajastada viimase reovee tegelikku seisundit vaidlustatud kuul objektiivselt. Peale selle ei ole kostja reoveeproovi võtmise liigi määramisel arvestanud üldse hageja reovee koguse ja koostise suuri kõikumisi. Sellele asjaolule on juhtinud tähelepanu ka hageja arvete saamise järgselt esitatud pretensioonides, millest esimene koostati 15.10.2012 (I kd, tl 116117). Nii tuleneb eelmärgitud analüüside ja 2012. a oktoobris võetud proovi analüüsi (I kd, tl 141 pH 7,7; hõljuvaine 160 mg/l; BHT7 170 mg/l; KHTCr 460 mg/l; Nüld 19 mg/l ja Püld 2,2 mg/l) võrdlemisel, et käsitletud reoveeainete sisaldus on kuude lõikes oluliselt varieerunud: pH puhul 1,49 (10,1:6,77) korda, hõljuvaine puhul 15,45 (1700:110) korda, BHT puhul 15,88 (2700:170) korda, KHT puhul 33,19 (11950:360) korda, üldlämmastiku puhul 5,37 (91,3:17) korda ja üldfosfori puhul 8,27 (18,2:2,2) korda. Ka kinnitavad 30.09. ja 31.10.2012 (s.o arve nr 122737) ning 31.03. ja 31.05.2013 arved (I kd, tl 112, 140, 125, 132), et hageja reoveekogused on samuti märgitud kuudel erinenud valdavalt rohkem kui 10%. Näiteks erines reovee kogus arvete nr 122737 ja 127493 järgi 47,26% ((24337:16527)x100%-100%)), arvete nr 122105 ja 126326 järgi 19,89% ((21013:17527)x100%-100%)), arvete nr 122737 ja 126326 järgi 27,14% ((21013:16527)x100%-100%)), arvete nr 122105 ja 127493 järgi 38,85% ((24337:17527)x100%-100%)) ning arvete nr 126326 ja 127493 järgi 15,81% ((24337:21013)x100%-100%)). Seega on õige ja usutav hageja väide, et tema tootmisüksusest tulnud reovee reoainete sisaldus on pidevas muutumises ja erineb erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel kordades. Järelikult pidi kostja, lähtudes hageja reovee kogusest ja väidetavate reostusainete näitajate olulisest erinevusest punktproovis kuude lõikes, korduvalt võtma tööpäevase vooluhulgaga proportsionaalseid keskmistatud proove, et tõendada hageja reovee reoainete sisaldust vastavas kalendrikuus. Lisaks eelnevale ei nähtu ühestki vaidlustatud proovivõtuprotokollist (I kd, tl 114-115, 127128, 134-135), et punktproovid oleks võetud hageja tootmisüksuse tippkoormuse ajal. Sellega eiras kostja Proovivõtumeetodite § 24 lg-s 6 sätestatud nõuet, mis omakorda ei võimalda proovide tulemusi kalendrikuu kohta pidada usaldusväärseks. Eeltoodud asjaoludel kogumis leiab maakohus, et kord kuus võetud reovee punktproov ei saanud olla usaldusväärne ega objektiivne, et selle alusel tehtud analüüsiga tõendada hageja reoveeainete kontsentratsiooni vastaval kalendrikuul ning nõuda ärajuhitud reovee puhastamise eest tasu I grupi tasumäärast suuremas ulatuses. Kuigi kostja, lähtudes Proovivõtumeetodite § 24 lg-te 4-6 sõnastusest, mõttest ja eesmärgist, pidi võtma hageja reoveest tööpäevase vooluhulgaga proportsionaalseid keskmistatud proove korduvalt, on ta vaatamata selle võtnud vaid ühe punktproovi kuus. Tulenevalt Proovivõtumeetodite § 24 lg-st 5 näitaks reoveest võetud punktproov, kui selle analüüsitulemus oleks usaldusväärne, ainult reovee koostist kindlal ajahetkel, sest tegemist polnud veega, mille kogus ja koostis oleks pikema ajavahemiku vältel olnud suhteliselt stabiilne. Juhul, kui võiks lugeda vaidlustatud punktproovi ja selle analüüsitulemuse lubatavaks, ei ole kohtul ikkagi võimalik tuvastada I hinnagrupist kõrgema tasumääraga reovee kogust, sest proovivõtmine toimus vaid sekundi jooksul ning puuduvad tõendid reovee vooluhulga ja voolu iseloomu (turbulentne, laminaarne, tagasivoolu esinemine jms) kohta sel hetkel. Antud asjaolud oleksid olnud vajalikud analüüsitulemiste usaldusväärsuse hindamisel. Siinjuures märgib kohus täiendavalt, et kuigi Proovivõtumeetodite § 8 lg 3 p-de 2, 7 ja 9 kohaselt pidi proovivõtuprotokoll sisaldama muu hulgas informatsiooni proovivõtukoha ja proovivõtu kirjelduse ning vee sügavuse kohta, on selles fikseeritud vaid kaevu tinglik 7 (9)

2-13-26374 nimetus, selle asukoht ning sügavus – 3,65 m. Samas ei ole ka viimast võimalik kohtul arvestada, sest tunnistajate A. O. ja E. P. ütlustest kohtuistungil tulenes, et protokollis märgitud sügavus ei vastanud tegelikkusele, kuna proov võeti nende ütlustele hoopis sügavalt, s.o vastavalt 4,5 m või vähemalt 6 m sügavuselt. Kostja vastuväide, et isegi keskmistatud reovee proovitulemuste korral ei muutuks hagejalt reovee puhastamise eest nõutava tasu suurus, on paljasõnaline. Üldtuntuks saab maakohus lugeda vee füüsikalis-keemiliste näitajatest lähtudes asjaolu, et reovee ainete kontsentratsioon väheneb kiiresti, kui kõrge reoaine sisaldusega veele lisada juurde madalama kontsentratsiooniga vett ning olukord oleks vastupidine, kui madala reoaine sisaldusega veele lisada juurde kõrgema reoainete kontsentratsiooniga vett. Kostja ei ole tõendanud, et hageja reoveeainete keskmine sisaldus kalendrikuus vastas analüüsiaktides märgitule. Kostja 21.03.2014 lõplikes seisukohtades (vt lehel 6-7) väljatoodud arvestust keskmistatud proovivõtu näitajate kohta, kus leiti reoveeainete keskmine sisaldus arve aluseks olnud analüüsitulemuste ja hüpoteetilise analüüsitulemuste summast, tuleb tõepoolest käsitleda hüpoteetilisena. Püstitatud hüpoteeside paikapidavust ei ole kostja suutnud millegagi tõendada. Ka ei ole arvestatav kostja vastuväide termini „tava“ kasutamisel, mille kohaselt on hageja varem reovee puhastamise eest väljastatud arve tasunud I hinnagrupi määrast suuremas ulatuses, ehkki ka sellel kuul oli reoveest võetud üksainus punktproov. Maakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa poolte sellist käitumist lugeda tavaks ega praktikaks VÕS § 25 mõttes, sest selle järgimises ei olnud pooled kokku leppinud ning vastavalt esinenud asjaoludele ei saanud hageja pidada kostja käitumist mõistlikuks. Kohtu arvates puudub kostja poolt võetud punktproovil kord kuus ja selle analüüsitulemuse laiendamisel tervele kalendrikuule igasugune loogika ja mõistlik põhjendus ning see oli oma eesmärgilt selgelt ebaobjektiivne, sest lähtus ainult kostja erapoolikust huvist – saada väiksemate analüüsikuludega suuremat reovee puhastamise tasu. Kuna kostja pole tõendanud, et hageja reoveeainete sisaldus vaidlustatud kuudel oleks olnud väljaspool I grupi reovee saasteainete näitajate piire, siis saab teha järelduse, et kostja pole puhastanud nendel kuudel hageja reovett, mille eest viimane peaks talle tasuma II grupi tasumääras või kahekordse II grupi tasumäära alusel. Arvestades asjaolu, et hageja on kostjale tasunud reovee puhastamise eest I grupi tasumäära järgi, siis tuleb hagi rahuldada ning tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostja 30.09.2012 arvet 40 171,88 (61260,19 – 21088,31) euro ulatuses, 31.03.2013 arvet 48 161,80 (73307,81 – 25146,01) euro ulatuses ja 31.05.2013 arvet 13 726,07 (42741,22 - 29 015,15) euro ulatuses. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ainuüksi keskmistatud proovide võtmata jätmise tõttu, siis ei oma asja lahendamisel enam tähtsust teised asjaolud, mistõttu maakohtul puudub vajadus kontrollida, kas reoveeproovi võtmise juurde oli kutsutud hageja, kas proovivõtust teatati hagejale mõistliku aja jooksul ette ning kas ja kuidas need asjaolud, sealhulgas proovi pitseerimata jätmine, võisid mõjutada punktproovi esinduslikkust ja usaldusväärsust. Tartu Maakohtu 28.05.2013. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (I kd, tl 40-41) kaotab määruse kohaselt oma kehtivuse käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Antud tsiviilasja hagihind on TsMS § 125 lg 1 kohaselt 102 059,75 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse 8 (9)

2-13-26374 korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Kohtuotsus jõustus 16.02.2015.a. Riigikohtu määrusega

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.