Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-5792
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. juuli 2016. a määrus otsustamaks käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste osaline tühistamine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Andrus Erik (isikukood 37702132232) taotlus käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste osaliseks tühistamiseks
Jätta Viru Maakohtu 13. juuli 2016. a määrus muutmata ja Andrus Eriku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
10.07.2016. a esitas A. Erik Viru Maakohtule taotluse tema suhtes kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste osaliseks tühistamiseks.
ab initio (automaatselt) tuleneb asjaolust, et kontrollnõuete kohaldamise aluseks on seadus, mitte kohtulahend. Viimasest järeldub ühtlasi, et kohtul puudub võimalus diferentseerida kontrollnõudeid muuhulgas vastavalt konkreetse süüdlase isikule. Kuna kontrollnõuete eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle, siis on kontrollnõuetena sätestatud sellised kohustused, mis võimaldavad kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Olulisemaks kontrollnõudeks on kahtlemata süüdimõistetu kohustus elada kohtu poolt määratud alalises elukohas ja ilmuda teatud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erinevalt kontrollnõuetest võib kohustusi määratleda kui kohtulahendist tulenevaid nõudeid, mille eesmärk on saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine eelkõige temaga läbiviidava sotsiaaltöö kaudu. Seega on kohustuste kohaldamisaluseks kohtulahend, mistõttu need ab initio kõigile süüdastele ei laiene. Niisiis eeldavad kohustused igakordset individualiseerimist, arvestades muuhulgas süüdlase isikut. 7.3 Järelikult tuleb kehtiva regulatsiooni ja õiguspraktika kohaselt asuda seisukohale, et KarS § 871 lg 5 näeb ette üksnes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste (s.o KarS § 75 lg 2), mitte aga käitumiskontrolli nõuete (KarS § 75 lg 1) tühistamise või kergendamise võimaluse. 7.4 Ringkonnakohus lisab, et süüdimõistetu ei esita määruskaebuses asjaolusid ja põhjendusi, miks on tal objektiivselt võimatu viibida talle kohtu poolt kontrollnõudena määratud alalises elukohas. Seetõttu ei saa ringkonnakohus määruskaebuse selles osas seisukohta võtta. 7.5 Apellatsioonikohus märgib veel, et sotsiaalprogrammis osalemise kohustus tuleneb küll KarS § 75 lg 2 p-st 8 ja kohus võib seda kas kergendada või tühistada KarS § 87 1 lg 5 alusel, kuid ka selles osas ei selgita A. Erik, miks sotsiaalprogrammis osalemise kohustust tuleb kergendada või tühistada ning kas A. Eriku puhul on sotsiaaltöötaja sotsiaalprogrammi läbimist üleüldse vajalikuks pidanud. Määruskaebuses on vaid üldist laadi põhjendused, et karistusjärgne käitumiskontrolli süsteem kui selline on sisult ebaõiglane. 7.6 Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg-test 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud lahendi muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.